Lõpetasin äsja Johannes Käbini mälestuste lugemise. ENSV kauaaegse parteijuhi mälestuste ilmumist sel kevadel reklaamiti kui kauaoodatud sündmust ja mul ei tulnud pettuda. Käbin vaatab tagasi ajale ja tegudele, kuidas nõukogude võim end Eestis kehtestas, ja peatub põgusalt ka Eesti iseseisvuse taastamise juures. Käbini vaates, kes pärast sõda juhtis ENSVs võitlust ideoloogiarindel (tema enda väljend), oli algus väga raske. Ta kurdab näiteks, et väga keeruline oli tõsta ...

Mõne kuu tagusest Kaitseliidu aastapäeva tähistamisest Tartus on mulle meelde jäänud kindral Riho Ühtegi kõne. Kindral rääkis oma vanaisast, kes oli meie esimesel iseseisvusajal Kaitseliidu liige olnud ja kellelt sõjaajaloo huviline, tulevane Kaitseliidu ülem Ühtegi n-ö pärisajaloo kohta teadmisi ammutas. Küsimuse peale, miks Eesti enne II maailmasõda iseseisvuse kaotas ja Kaitseliit sel ajal ühtegi pauku ei teinud, oli vanaisa rääkinud küll ühte ja teist, kuid jutu ...

Rahvusvaheline sõltumatu žürii valis Tartu Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024 ja Tartu saab seda au kanda koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Kuid kultuuripealinna konkursil pole kaotajaid, ka Narva on palju võitnud. Euroopa mainekam kultuuriprojekt ei ole auhind ajaloo-olümpiaadilt, vaid võimalus vaadata enda sisse, analüüsida oma võimalusi ja ka vajakajäämisi ning kavandada programm neist ülesaamiseks. Kultuur on väärtushinnangute kogum ja nii ongi Tartu kontseptsioon ...

Kuulata! Sajandi ja viiekümne aasta kaugusel Eestimaa randadel algas üks laul. Emade keeles, isade meeles meieni kandus see. Kõlavas keeles, miljonis meeles edasi elab veel [laul „Laulu algus“ on just lõppenud]. Mul on au jagada seda lava tuhandete lauljate ja tuhandete kuulajatega hetk pärast Veljo Tormise ja Hando Runneli poolt laulupeo sajandaks aastapäevaks kirjutatud laulu kõlamist. See laul tuletab meile ikka ja jälle meelde, kui tähtis hetk oli meie rahva ja riigi ...

Meie välis- ja julgeolekupoliitika üks juhtmõtteid on, et mitte iialgi enam ei tohi Eesti jääda üksi. Ei tohi enam korduda II maailmasõja eelne olukord, kui me jäime liitlasteta ning kaotasime iseseisvuse. Sellest juhtmõttest kantuna kuulub Eesti rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, Euroopa Liitu ja NATOsse. Me jagame nende liitude väärtusi mitte ainult sõnades, vaid ka reaalsetes tegudes, oleme siiani olnud heaks usaldusväärseks liitlaseks ning koostööpartneriks ja ...

Esmaspäeval tähistasime Vabadussõjas Tartu vabastamise 100. aastapäeva ja sel puhul saabus Tartu jaama taas soomusrong. Soomusrong Wabadus, vabastamist meenutama ja tähistama. Tsiteerisin soomusrongi tervitades kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 ülemkaptenit Paul Georg Laamanni, kes kirjeldas oma mälestustes kohtumist oma abikaasaga 25. jaanuaril 1919. aastal Mõisaküla jaamas: Astusin rongist platvormile, habemesse kasvanud, magamata, pesemata, vedurisuitsust ja tahmast nägu ...

President Lennart Meri jälgis hoolega, et me rahvana olulistest asjadest rääkides kasutaksime õigeid sõnu. Riikliku tähtpäeva 20. augusti kohta kasutatakse meil kahte versiooni. On taasiseseisvumispäev või ka taasiseseisvumispüha ning iseseisvuse taastamise päev ja püha. Esmapilgul nagu polegi suurt vahet, esimene variant on kindlasti suupärasem ja lihtsam ning leiab seeläbi rohket kasutamist. Lennart Meri aga soovitas (ehk isegi nõudis), et me räägiksime iseseisvuse ...

Tselluloositehase arendajad ütlevad, et teist kohta tehase rajamiseks kui Tartu või selle lähiümbrus nad ei kaalu. Nemad tahavad teha tehase Emajõe lähedale, kuni 10 kilomeetrit jõest ja punkt. Valitsus on algatanud riigi eriplaneeringu tehase kavandamiseks ning kohalikul omavalitsusel selles sõnaõigust ei ole. Tartu linnavalitsus ja -volikogu on kui üks mees te­hase linna külje alla kavandamise vastu ning oma möödunud nädala neljapäevase otsusega nõuab volikogu ...

Soomlased olid esimesed suure Vene riigi alamad, kes end pärast oktoobripööret 1917. aastal iseseisvaks kuulutasid. Juba 6. detsembril. Meie põhjanaabritele järgnesid leedulased, lätlased, poolakad ja eestlased. Poliitikas on soomlased meile ja kogu maailmale varemgi eeskuju näidanud. Juba 1906. aastal said Soome naised õiguse valida ja olla valitud esinduskogudesse. Esimeste naistena maailmas ja seda veel siis, kui Soome oli Vene tsaaririigis vürstiriigi staatuses. Nii ...

Tartus Toomemäel seisab Villem Reimani monument. Selle taasavamisel 2004. aastal (1931. aastal avatud Amandus Adamsoni kavandatud kuju lõhuti 1950) ütles president Lennart Meri, et loodetavasti ei tule seda avada kolmandat korda – me ei elaks rahvana seda üle. EELK kirikukongressi korraldajad peavad reede hommikul Villem Reimani mälestussamba juures Toomemäel mälestushetke, enne kui algab kahepäevane kirikurahva suurejooneline juubelikongress. Sellele mõeldes tulidki mulle ...

Minu kunagine naaber, nüüdseks juba kaua aega manalamees Heinar sai 1980. aastate keskel korra Soomes käia. Raudne eesriie oli murenemas, valge laev Georg Ots sõitis üle Soome lahe ja võimalus hõimurahvast külastada avanes ka selle Eesti mehe jaoks. Koju tagasi jõudes oli naabrimees hoopis teine mees. Muru niitis ta varemgi korralikult, sama lugu oli heki pügamisega – kogu maja ümbrus ja aed olid tal korras. Kuid midagi oli teisiti. Naaber töötas aias rohkem, nägi ...

Kümmekond aastat tagasi sain tuttavaks ühe Saksamaa pastoriga, kes oli valitud Baden Württembergi liidumaa parlamenti. Koguduse vaimuliku tööd ta parlamenditöö kõrvalt teha ei saanud ega jõudnukski ning keskendus poliitikale. Mõne aasta eest teda parlamenti tagasi ei valitud, vanas koguduses on loomulikult uus hingekarjane ja nüüd on ta õpetajaks ühes Saksamaa kiirteeäärses kirikus. Selles kirikus ei käi koos kindel kogudus, sest kogudust ei olegi. On kiirtee, kiired autod ...

Aasta 2016 on Eestis mälu aasta. Selle kuu lõpus saab valmis Eesti Rahva Muuseumi uus kodu Raadil ja peagi avab uue kodu uksed ka Eesti Rahvusarhiiv Maarjamõisas. Mõlemad uued, esinduslikud ja maamärgilise tähendusega hooned hoiavad Eestimaa mälu ja asuvad Tartus. ERMi uue hoone ehitamine vaimupealinna ei läinud libedalt. Oli hulgaliselt poliitikuid ja teisi tähtsaid asjamehi, kes nii aastaid tagasi kui ka veel praegu on veendunud, et ainuõige koht eesti rahva mälu ja vaimu ...

Üks kõne, tähtsa ameti pidaja peetud, pani mind tõsiselt mõtlema. Nädal tagasi õnnitlesime Tartu ja Tartumaa tublimaid koolilõpetajaid ja sellelt ürituselt järgnev «õpetus» ka pärineb. Kõnepidaja tõi välja, et on kolm eriala, mida kindlasti ei tohiks õppida: riigiteadused, ajakirjandus ning ärijuhtimine. Täpselt ei saagi aru, miks just need kolm eriala kõige kasutumad on. Tegelikult pole ka vahet, millise pealiskaudse arvamuse najal noortele sellised õpetussõnad jagati. ...

Eelmisel nädalal teatas Siim Kallas, et soovib kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks. Ta ei ole küll veel Reformierakonna ametlik kandidaat, kuid kindlasti ei ole Kallase samm ka kogenud poliitiku ühemehesoolo. Fakt on see, et üks inimene, kes soovib ja on valmis ka presidendi ametisse asuma, on meil teada. Mind panid mõtlema sellele teatele meedias järgnenud kommentaarid: teistel kandidaatidel on nüüd aega väljatulekuga, neil pole kiiret, Kallas üllatas ja las olla ...