Kõik autori postitused

Haridus matsi ei riku

Viilma,Urmas_peapiiskop

Oma 1. septembri tervituses tsiteerisin Tartu ülikooli emeriitprofessori Ülo Vooglaiu sõnu ühest tema loengust, kus ta ütles: „Haridus on ime, sest keegi mitte kuskil, mitte kunagi ei saa vastata küsimusele, kuidas üks inimene sai haritud inimeseks ja teine mitte, sest tegureid on nii palju.“ See tähendab, et sama vanad, samas klassis ja koolis, samast soost, samu aineid ja sama õpetaja juhendamisel õppivad õpilased arenevad lõpuks erinevalt ning haridustee lõppedes astuvad ...

Riik on kodu, kus elab perena õnnelik rahvas

Viilma,Urmas_peapiiskop

Võidupüha ja jaaniõhtu eel liiguvad inimeste mõtted ja meeleolud pidupäeva tähistamise suunas. Peagi oma sajandat aastapäeva tähistava Eesti Vabariigi rahvuslikke tähtpäevi saadab omamoodi rutiin, mis mõjub turvaliselt ja annab kindluse, et kõik on korras, riik on juhitud ja riigi kodanike esmavajadused on rahuldatud. Kui keegi nurisebki, siis vaigistatakse ta meenutustega ajast, kui elu oli karmim ja raha oli vähem. Poliitikud on need, kes aeg-ajalt, eriti enne valimisi ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 3. osa

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 3. 2017. aasta kirikukongressi avaldus 1. Kirik on suunatud Eesti rahvale. Vaba rahvakirik on evangeeliumis vaba ja avalik kirik. Nii nagu meie eelkäijad vaba rahvakiriku asutamise aegu, lähtub ka sajandat aastapäeva tähistav Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oma tegevuses missioonist, mille allikas ja kese on evangeelium ristilöödud ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest. Evangeelium vabastab ja lohutab, ...

Süütud ohvrid ja meie hukkamõist

Viilma,Urmas_peapiiskop

Ühe terrorirünnaku järel küsis üks vaimulik, kas EELK ei mõistagi terrorirünnakut hukka, sest kõik teised on juba jõudnud seda teha. Ma ei saanud sellest märkusest päris hästi aru. Kas keegi siis ei mõista oma südames terrorirünnakut hukka!? Kas seda peab iga kord eraldi välja ütlema ... Mind on ikka häirinud see keelekasutus: „mõistan terrorirünnaku hukka“. Kas on siis keegi, kes seda ei tee? Kui jätta see välja ütlemata, kas siis olen ebaviisakas või hoolimatu? Mind on ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 2. osa

EELK 100. aastapäeva kirikukongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 2. Vastu võetud viiepunktilisest deklaratsioonist selgub, millised olid kirikukongressil kokku lepitud vaba rahvakiriku põhilised tunnused. 1. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui vaba kirik. Kui kõneleme tänases kontekstis vabakirikutest, siis tähendab see iseseisvaid evangeelseid protestantlikke kogudusi, mis seisavad oma õpetuse ja elukorralduslike tunnuste alusel lähedal kalvinistlikele või ...

SELK ja EELK koostööleping

Soome Evangeelne Luterlik Kirik (Soome kirik) ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (Eesti kirik), tunnistades seda Piiblil põhinevat kristlikku usku, mida väljendavad kolm vana kiriku usutunnistust ning luterlikud usutunnistuskirjad, ning olles oma usus osa Kristuse ühes ülemaailmses kirikus ja võttes osa tema antud ühise tunnistamise, teenimise ja ühtsuse edendamise ülesande täitmisest; väärtustades mõlema kiriku ühist ajalugu ja luterlikku traditsiooni ning kuulumist ...

Peapiiskop Urmas Viilma jutlus

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud (Gl 5:1a) Armsad tähtpäevalised, õed ja vennad Kristuses! Ma alustan oma jutlust ajalehetsitaadiga, mis on pärit 3. juuni 1917. aasta Päewalehest ja kirjeldab saja aasta eest Tartus toimunud kirikukongressi. Lehes kirjutatakse: „See on iseäralik juhtumine, et otse tänawu aastal, mil meie Ew.-Luteri kirik oma aluse panemise, usupuhastuse liikumise 400 a. juubelit pühitseb, temale täielik uuestesündimise tund kätte on tulnud. See ...

EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 1. osa

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 1. Oma kirik Seljataha on jäänud meie „oma kiriku“ sajand. Mõiste „oma“ vajab täpsustamist ja konteksti paigutamist. Võime öelda, et 1917. aastal oli siinsetel aladel juba üle 700 aasta tegutsenud ja ka reformatsioonisündmustes ümberkujundatud luterlikust härraskirikust „oma kirikuks“ ümbervormimine üks olulisemaid kiriklikke eesmärke. Rahvuslikult meelestatud eesti vaimulike seas keskenduti 1917. aasta ...

Karjasekiri Kristuse ülestõusmise pühal, 16. aprillil 2017

Viilma,Urmas_peapiiskop

Kogu ristirahvas tervitab täna, ülestõusmispüha hommikul üksteist tervitusega „Kristus on üles tõusnud!“. Meile meeldib mõelda, et Maarja Magdaleena ruttas just selle sõnumiga jüngrite juurde, kui leidis hommikul Jeesuse hauale minnes selle avatuna ning tühjana. Evangelist Johannese sõnul jooksis Maarja jüngrite juurde hoopis teisesisulise teatega. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud“ (Jh 20:2), ruttab Maarja Magdaleena teatama Peetrusele ja ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks

Viilma,Urmas_peapiiskop

Tuhkapäeval, 1. märtsil 2017 Aga keegi ütles Jeesusele: „Issand, kas neid on pisut,  kes pääsevad?” Lk 13:23 Sellele küsimusele on inimesed ikka vastust otsinud. Murega. Kardetakse, et ei kuuluta nende hulka, kes pääsevad, sest valitute arv saab enne täis. Justkui oleks Jumal määranud õndsaks saajate hulgale arvulise limiidi. Rangeimaid piire seab õigeksmõistetutele ja pääsejatele mitte Jumal, vaid inimene. Jeesus imestab, et piireseadvat hoiakut esindavad oma ...

Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 24. veebruaril 2017

Lk 4:18–21 Kordan veel kord Jeesuse loetud sõnu, kui ta luges oma kodukoha Naatsareti palvemajas ette prohvet Jesaja ennustusi: „Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.“ Ja Jeesus lisas: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.“ (Lk 4:18–19, 21) Austatud ja auväärsed kirikulised, armsad sõbrad! Milliste prohvetite ennustuste ja ...

Kiriku ja riigi ühendab rahvas

Viilma,Urmas_peapiiskop

Hakates kirjutama Eesti luteri kiriku iseseisvumise sajandal, juubeliaastal meie kirikust kui rahvakirikust, tuleb esmalt teha au- ja tänuavaldus Villem Reimanile (1861–1917). Rahvusliku mõtlemise suurkuju ja kiriklik visionäär Reiman oli esimene, kes, olles ilmselt tuttav teoloogi ja filosoofi Fr. E. D. Schleiermacheri (1768–1834) poolt avalikkusesse paisatud rahvakiriku ideega, teeb juba 1905. aastal Postimehes ilmunud viies artiklis konkreetsed ettepanekud kirikuelu ...

Aeg ei ole müügiks!

Viilma,Urmas_peapiiskop

26. jaanuaril jõudis uudistekanalitesse teade, et Tuumateadlaste Bülletään (Bulletin of the Atomic Scientists) on otsustanud nihutada globaalset katastroofi prognoosiva niinimetatud maailmalõpukella (Doomsday Clock) seierit poole minuti võrra keskööle lähemale. Nimetatud ajakiri kasutab vastavat kellasümboolikat juba 1947. aastast. Tänavu möödub kella esmakordsest paika seadmisest, seitse minutit enne keskööd, 70 aastat. Kellaseiereid nihutatakse edasi ja ka tagasi vastavalt ...

Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2017

Viilma,Urmas_peapiiskop

Prohvet Jesaja kirjutas enam kui 700 aastat enne Kristuse sündi võrsest, mis sirgub Iisai kännust: «Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja» (Js 11:1). Iisai oli kuningas Taaveti isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Jumal täitis oma lubaduse, saates oma Poja jõululapsena inimeste keskele. Kristus pidi prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Iisai noorim poeg Taavet ja mis Jesaja ajal oli juba kaotatud. ...

Peapiiskopi kõne advendimõtisklusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 1. XII 2016

Austatud eminentsid ja ekstsellentsid, daamid ja härrad, head õed ja vennad! Tervitan teid kirikukalendri tänase päeva pühakirjasalmidega, mis toovad advendiajale kohase Jõululapse sünniootuse sõnumi meieni üsna üllataval toonil. Piibli viimases raamatus, Ilmutusraamatus, ilmutab ennast Issand Kristus, kes ütleb: Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi. Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots! (Ilm 22:12–13) Kui keegi ...