Kõik autori postitused

Piiskoppide läkitus Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Piiskoppide läkitus suurel neljapäeval, 1. aprillil 2021

Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!“                                  Lk 22:19 Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid ...

Piiskoppide läkitus suurel reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.                                                                               Jh 3:16 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja ...

Kas võtame riski armastada?

Juba teist aastat järjest annab paastuaeg põhjust järelemõtlemiseks teistviisi kui varasematel aastatel. Viiruseoht suunab meid mõtisklema omaenda elu kaduvuse ja kogu ajaliku maailmakorra hetkelisuse üle. Ka selle üle, millised on valikud ja prioriteedid ajal, mil pandeemia on mõjutamas meie ja meie lähedaste elu või ettevõtmisi. Pidevalt peame hindama, kas kodust väljumine ja teiste inimestega kohtumine kaupluses, ühissõidukis ja kirikus väärib viirushaigusega ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks

Tuhkapäeval, 17. veebruaril 2021 „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest oled sa võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!“ (1Ms 3:19)  Need on sõnad, millega Jumal saatis paradiisist välja inimese, kes oli äsja haaranud käe keelatud vilja järele ning sellest söönud. Selle tee oli inimene keelatud vilja järele haarates ise valinud – muldse tee surelikkusesse. Elame ajastul, mil vajame üha sagedamini ...

Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2021

Esimesel jõuluööl Petlemmas olid vastsündinud Jeesuse esimesteks tervitajateks tema vanemad Maarja ja Joosep. Nad olid leidnud lapsele sündimiseks turvalise ja rahuliku paiga, eemal võõraste kärast. Sel aastal veedetakse paljudes kodudes jõuluõhtu esimeste jõulude eeskujul – jõululapse sündi tähistatakse kitsas pereringis. Keerulised ajad ei luba meil pühitseda jõule koos sõprade ja tuttavatega. Kõigi jaoks on kõige turvalisem paik kodu.  See võib tunduda mõne ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 3. osa

III osa  Piiskopkonnad – kiriku identi­tee­di tugevdajad EELK on tänini Eesti vaba rahva kirik. Võime mõelda, et aastakümnete jooksul on kirikuelus palju muutunud ning tegemist ei ole enam EELK puhul Eesti vaba rahvakirikuga selles mõttes, et kogu rahvas kuuluks luteri kirikusse. Selle kurvavõitu faktiga võivad ilmselt kõik leppida. Siiski, Eestis ei tegutse ühtegi teist kirikut ega konfessiooni, kelle suhtes valitseks endiselt ootus teenida kogu rahvast – ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 2. osa

II osa Piiskopid – otstarbe­kohasuse, mitte põhimõtte küsimus Piiskopid kiriku vaimulike juhtidena. Peapiiskopil ja piiskopil tuleb olla vaimulikele hingekarjaseks ja ülevaatajaks. Pastoraalne juhatamine ja hingehoid, samuti valvamine vaimulike kõlbelise elu üle on piiskoppide ülesanne.  EELK vaimulikkond on 2020. aastal ajaloo suurim (umbes 230 vaimulikku), nagu seda on ka koguduste arv (169). Samal ajal on EELK annetajaliikmete arv olnud pidevas ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 1. osa

I osa.  Sajand Eesti vaba rahvakiriku piiskoppe Eesti vaba rahvakiriku loomine ja piiskopiameti taastamine. Eesti vaba rahvakiriku ehk Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (tänase nimega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) alguse üheks tähtsündmuseks oli piiskoppide ajaloolise ametijärgluse ehk suktsessiooni taastamine. See sai teoks esimese piiskopi Jakob Kuke valimisega 1919. aastal ja ametisse pühitsemisega 1921. aastal Rootsi peapiiskopi Nathan Söderblomi ...

Karjasekiri usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2020

Viimase aja arvamusavaldustega ühiskonnas aktuaalsetel teemadel on kaasnenud emotsionaalset tulisust, teravaid väljaütlemisi, kahjuks ka inetusi ja verbaalseid isiklikke rünnakuid konkreetsete isikute või inimrühmade aadressil. Seni, kuni argumenteeritud arvamusteravikud on suunatud konkreetsetele vaidlusküsimustele, on suudetud säilitada üksteise suhtes väärikas ja lugupidav toon. Kui sõnateravust on kasutatud oponendi ründamiseks, tema arvamuse tühistamiseks, vähema venna ...

Tervituskiri koolirahvale teadmiste päevaks, 1. septembriks

Armsad õpilased, lastevane­mad, õpetajad ja kogu kooli­rahvas! Inimkonnale on oma­ne tunda uhkust oma edu­sam­mu­de, tead­miste ja tarkuse üle. Eriti kipume teadmiste olu­lisust rõ­hu­tama meie, kes me 1. septembrit tähistame tead­miste päe­va­na. Teadmised on elus eda­si jõudmiseks ja õigete ot­sus­te tegemiseks olulised. Teadmiste olemasolu on või­ma­lik ka mõõta ja testida – tunnikontrolli, kontrolltöö ja eksamiga. Eelduseks on, et mi­da rohkem inimene teab, ...

Väärtuste virvarr

Kuidas orienteeruda erinevate väärtusmanifestatsioonide vahel nõnda, et ei avastaks end ühel hetkel olukorras, kus teatud avalikke sõnumeid usaldades märkad oma südametunnistuse väärtuskompassi alarmeerivalt märku andmas? Kestva sajandi esimestel aastakümnetel on Eestis väärtustega žongleeritud väga oskuslikult. Esmapilgul tundub, et euroopalikud, läänelikud, kristlikud ja demokraatlikud väärtused on kõik sama hulktahuka erinevad tahud. Kõigi loetletud väärtuste lätteks on ...

Sirgunud on esimene gümnaasiumiküps põlvkond luterlike koolide noori

Viimasel aastakümnel on palju olnud juttu kristlikust haridusest, kristlikest koolidest ja luterlikust põhiharidusest. Et vastata küsimusele, mis on kristlik haridus, peame esmalt vastama küsimusele, millal haridus üldse muutus mittekristlikuks ehk ilmalikuks. Lahterdamist kristlikuks ja ilmalikuks kooliks tänases mõttes ju enne eelmise sajandi esimest veerandit ei tuntud. Kõik, mis koolis omandati ja õpiti, oli osa elamisoskustest, mida inimene vajas kristliku usu ja ...

Peapiiskopi läkitus nelipühaks ja Kristuse kiriku sünnipäevaks 31. mail 2020

Jeesus kõneles oma jüngritele: Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Jh 14:15–17 Nelipüha on üks suurtest kirikupühadest – ristikiriku sünnipäev. Nelipüha on Eestis ka riigipüha. Sellisena peaks nelipüha pisut suurejoonelisemaltki ...

Liberaalse turumajanduse kõikuv kaardimajake

Eesti iseseisvuse taastamise järel 1991. aastal võttis Mart Laari juhitud valitsus Eestis kasutusele uusliberaalse majanduspoliitika, mille lahutamatuks osaks sai vabaturumajandus ja eraomandi tingimusteta soodustamine. Selle aasta algusest hakkas liberaalse turumajanduse kaardimajake force majeure (eesti k ’ettearvamatu asjaolu’) tõttu kõikuma. Koroonaviiruse põhjustatud haigus COVID-19 halvas vääramatu jõuna kogu maailma, sealhulgas Eesti majanduse. Eriolukord, mille ...