Kõik autori postitused

Kiire ei kao kuhugi

Olen viimasel ajal mitmele inimesele rääkinud lugu soomlasest ja saamlasest. Saavad kokku ega jõua tervitusest kaugemale, kui soomlane hakkab juba kurtma, kuidas kogu aeg on nii kiire, et ei jõua õieti midagi. Saamlane vastu, et kas sa siis ei tea, mis tuleb teha, kui on kiire. Siis tuleb minna õkva koju tagakambrisse, heita sängi või ahjule. – …? – Noh, ütleb saam, mõnikord möödub mitu päeva, enne kui kiire ära läheb … Mu meelest on see lisaks üsna hea palve kui ...

Härjapõlvlaste kuningas

Sel aastal saame koos kirikuaasta algusega uue peapiiskopi. Valimised toimuvad just täna, kui kirikuleht ilmub. Üks palavalt soovitud kandidaat taandas ennast, valikusse jäid kolm nooremat ja üks küpsemas eas vaimulik. Õige oleks vist mõelda, et viimaks teostub kirikus Jumala tahe, aga uue peapiiskopi puhul ilmneb see paraku kirikukogu häälteenamuses. Mis tähendab, et keegi võidab ja keegi kaotab, keegi on tulemustega rahul, keegi mitte. Viimastel kuudel on pikalt kõneldud ...

Rahva hääl on Jumala hääl

«Armastust – mida abstraktselt küll ülistatakse –, kiusatakse raevukalt taga niipea, kui see võtab konkreetse vormi, omandab keha ja nimetab end seksuaalsuseks, erotitsismiks. Seda rõõmu ja loovuse allikat, seda ülimat hüve, seda kõige hingava olemasolu õigustust jälitab kuratliku tigedusega kogu õigestimõtlev põhjakiht, nii ilmalik kui kiriklik.» Michel Tournier’ romaani «Haldjakuningas» tegevus toimub eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpu Ida-Preisimaal ja selle ...

Menüü ja õige usk

Öeldakse, et midagi peale menüü ei maksa tõsiselt võtta. Kõige otsesemas mõttes on inimene tõesti see, mida ta sööb, ja köök võib vahel defineerida terve rahvuse. Headeks näideteks sobiksid prantslased või itaallased. Aga ka ameeriklased pidid olema kõige lühemalt sõnastatuna inimesed, kes kannavad lasteriideid, vaatavad lastefilme ja söövad lastetoitu. Kotlette ja viinereid saia vahel ning õlis küpsetatud kartuleid. Nende eeskujul teeb sama küll juba suur osa maailmast. ...

Eilse päeva ilm

Juulikuu algusest ei saa enam kurta külma ja vihmase Eestimaa suve üle, juba pikemat aega tundub, nagu kordaks vähemalt ilma poolest tänane päev eilset. Vahemere äärde sõitmisel pole mõtet, saab kodumailgi puhta südametunnistusega siestat pidada, st pool päeva õunapuu vilus maha magada või raamatut lugeda. Taevakraanid on enamasti kinni keeratud, nii et meil on tegemist n-ö tagurpidi vee­uputusega. Mõtlema hakates olekski see olnud ju lihtsam variant elu hävitamiseks. Kui ...

Vabrikuga või ilma

Nõukogude armees aega teenides puutusin kokku ühe ukraina poisiga. Meie suhted olid üldiselt sõbralikult, aga temaga jutule saada polnud kerge, sest ta keeldus kõnelemast midagi peale emakeele. Venelased olid tema jaoks «moskoviidid» ja see oli halvustavalt mõeldud. Selles suhtumises kumas läbi perekondlik taust. Võib-olla natsionaliseeris nõukogude võim tema vaarisale kuulunud vabriku, ma ei tea. Siiski tundus see suhtumine siis veidi kummaline, ühed slaavlased ju kõik. ...

Suur nädal. Suur lugu

Ülestõusmispühadele eelnev nädal püüab vormiliselt olla ajalooline rekonstruktsioon. Asja mõte on läbi mängida Jeesuse elu viimased päevad, alates triumfaalsest sisenemisest Jeruusalemma kuni surnukeha matmiseni kaljuhauda. Ma ei tea, kui sageli mõeldakse selle rekonstruktsiooni autentsusele. Mitte triviaalselt, kas lugu on tõene või vale, vaid sellest lähtudes, mida me üldse ajaloost võime teada. «History is that certainty produced at the point where­ the imperfections of ...

Minu inimesed, vol. 2

Rahvuslikel tähtpäevadel kirikusse kogunemisel on mitmemõtteline maik. Mitte tingimata halvas tähenduses, pigem ergutab see kujutlusvõimet ja paneb küsima, millised on ikkagi kiriku ja iga ristiinimese õigused ning kohustused ühiskonna ja riigi ees. Jeesus ütleb küll selgesti, et tema riik ei ole sellest maailmast, ent käsib ometi jüngritel tasuda nõutud maksud keisrile. Läbi sajandite on kristlasi just nõnda õpetatud elama: ustavatena Jumalale, aga sama kohusetundlike ...

Olümpose peremehed

Kolmkümmend aastat tagasi, Sarajevo talimängude ajal, käis asi umbes nõnda: ema vaatas ära kogu iluuisutamise, nii kohustusliku kui vabakava, nii üksik- kui paarissõidu kuni jäätantsuni. Mina istusin teleri ette jäähokimängude ajaks ning joonistasin ruudulisse vihikusse tabeli punktiseisu märkimiseks. Koos vaatasime murdmaasuusatamist. Eestlastel polnud mingit medalilootust ühelgi alal, nagu tänavugi, seepärast oli üsna ükskõik, kes võidab. Peaasi, et mitte venelased. ...

Pime peni ja läbinägelik lõvi

Muistses Hiinas olla õpetatud dispuutidel osalejaid liigitatud koera- ja lõvitüübi alla. Esimesed takerduvad vaieldes sõnade tähendusse, teised ei kaota iial peamist silmist. Nimetatud liigituse aluseks oli uskumus, et kui visata koerale kepp, siis jääb see vahtima keppi. Kui aga visata kepp lõvile, siis too ei pööra pilku viskajalt. Minu nooruspõlves tundus, et terroristi ja riigikukutajana Lõuna-Aafrika Vabariigis süüdi mõistetud Nelson Mandela jääb alatiseks vangistusse. ...

Kahhelkividest sein

Merillelt49

Advendilaupäeva õhtu tegi maa õrnalt valgeks justkui jõulukringli või märgi porikuu lõpust ja uue aasta algusest. Pühapäeva hommikul oli kirikus rohkem rahvast kui muidu, kõik ikka kenasti puhtad ja klanitud. Algused on toredad, äratavad meeled erksamaks. Esimesel viieteistkümnel minutil õpitakse koolitunnis enamik pakutavast, edasi kipub mõte uitama ja õpetaja pajatused jõuavad kohale tükati. Advendiaeg annab tervele kirikuaastale hoo sisse, see on nagu usukooli esimene ...

Teised õnnetud loomad

Juba ülitark kuningas Saalomon ütleb, et kes lisab teadmisi, lisab valu. Teadlased peaksid siis olema kõige õnnetumad inimloomad teiste hulgas. Teadus tahab aidata mõista maailma meie ümber, aga mitte alati ei tule ta sellega toime. Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Tiit Kärner on tuntud sisukate, ühiskonna valupunkte puudutavate arvamuslugude kirjutajana. Viimases Sirbis võtab ta sõna võimu ja vastutuse teemal. Tema loo iva seisneb selles, et nii neljanda ...

Hoida ja oodata?

Eelmise nädala esmaspäevast reedeni olid Ratzeburgis Hamburgi lähistel koos luterlikud pastorid Eestist, Lätist, Leedust ja Saksamaalt. Pastoraalkolleegiumiks nimetatud üritus toimus juba üheksandat korda ja selle mõtteks on ühiselt arutleda etteantud teemal. Sel korral arutati, mida õieti tähendab vaimuliku kutse ja kutsumus. Meie kirikut esindasid Kristi Sääsk, Lea Jants-Ylönen, Kerstin Kask, Peeter Kaldur, Tõnis Nõmmik, Tõnu Linnasmäe, Taavi Laanepere ja ...

Patriarhi külaskäik

Möödunud nädal on meie õigeusklikele õdedele-vendadele Eestis ilmselt olnud kui jõulud jaanipäeval. Jõuluvana moodi patriarh Kirill (või Kirillus, nagu mõned soovitavad kirjutada) tõesti välja näeb – kenad punased põsed ja naerused silmad. Välimuse järgi ei lubata siiski inimese üle otsustada, kuigi kõik, mis Kirillist kirjutatakse, ei tarvitse kah tõsi olla – näiteks et ajas üheksakümnendatel kirikule sigarettide ja alkoholiga kaubitsedes korraliku varanduse kokku, ...

Paradiis ainult enda jaoks

John Caldwell Calhoun (1782–1850) oli omas ajas lugupeetud mees, kes valiti korduvalt USA senaatoriks ja tõusis isegi asepresidendi ametisse. Selle kõrval jättis ta annaalidesse jälje ka juuraharidusega poliitikateoreetikuna, kelle südameasjaks oli võitlus vähemuse õiguste eest. Lühidalt kokku võetuna seisnesid tema sellekohased vaated väites, et ühiskonna valitsemisel tuleks arvulise enamuse (numerical majority) tahte kõrval alati arvestada ka nn konkureeriva enamuse ...