Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel ...

Pööripäev Süda kui kivikalme, seisame oma vaenlaste ees. Nende rumalus on hirmutav, nende janu on veider. Nad ei tunne meid, nagu ei tunne pimedus päikesesära. Enne kui saavad meist aimu, oleme kõrbest läbi. Ükski vari möödanikust ei saa meid enam kätte ning meie oleme olemas üksteise jaoks. Ilma käsuta. Äratundmine Olen väga armas, juba ammu antakse unes ja ilmsi võetakse      mänguradadele ...

2022. aastal 25. ja 26. jaanuaril toimuva vaimulike konverentsi teema on „Hirm ja arm“. Millest selline teema? Võib-olla polegi see kuigi üllatav, kui vaadata sellele, mis maailmas hetkel toimub ning kus ka kirikud ja kristlased on jagunenud võitlusleerideks, mille taga on eeskätt hirm midagi olulist kaotada. Otsitakse süüdlasi, valitakse pooli või kuulutatakse koguni maailma lõppu jne. Hirmu jagub, lootust napib. Konservatiivid ja liberaalid, luterlased ja ...

Lugesin hiljuti ühest internetiajakirjast David Vseviovi mõtisklust maailma vaimsest olukorrast, kus ta ütleb: „Mis aitab tänasel päeval meid ahvatlustele vastu seista? On selleks teadmine või hirm? Ja kui teadmine, kuhu maailma see kuulub – kas uskumuste või teadmiste? Miks ma olen hakanud ülaltoodud seosele mõtlema? Ilmselt seetõttu, et lastes ennast ahvatleda vist paljuski paratamatust soovist võrrelda minevikus olnut tänapäeval asetleidvaga, on tekkinud selline tunne, ...

Inimesed ootavad kõike õpetust mööda. Olgu see ilmalikus elus või kirikulabürindis. Nii nagu „klassikud on rääkinud“, kirjatundjad selgitanud, kuid Jumal on loov ja jagab aina uut oma põhjatutest varudest. See ongi see, et Jumala sõna on elav ja teeb oma töö. Võib-olla aitab meiesuguseid piibliuurijaid kirjanik Ezra Pound, kes mõeldes selle üle, mis teeb klassikast klassika kirjanduses ja kunstis, ütleb: „Klassika pole klassika mitte sellepärast, et ta järgiks teatavaid ...

Urmas Nagel Jõulud tulevad. Paljude inimeste jaoks on see ka aeg täis nukrust, pingeid või leina. Kuigi sellel kõigel on psühholoogilised seletused, ei aita nende teadmine veel inimest, kes tunneb neid räsivaid tundeid. Hiljuti tuli vestelda üsna eduka isa pojaga, kes kurtis, et kannatab vihahoogude käes. Ta on isegi kodus korra mööblit lõhkunud. Üldse mäletab ta lõhkumissoovi juba varasest lapseeast peale. Kõik mänguasjad kippusid tema käes katki minema ja nii mõnigi ...

„Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!“ (Ps 80:4) Küllap kõlavad need lauliku sõnad sel aastal eriti tähendusrikkalt. Kõik on olnud teisiti, kui inimlaps arvas, planeeris ja uskus. Aktuaalsete asjadega on juba nii, et raske on midagi ammendavat öelda. Enamasti meenutab see kas päris rumalat või natuke targemat „säutsumist“, kui sotsiaalmeedia sõnavara pruukida. Vaja on aega, et mõista toimunu kogu tähendust ja suurust. Kas see muudab ...

Just selline peaks olema järgmise aasta vaimulike konverentsi teema. Pole ka ilmselt imestada, sest viimased, „koroonaga kroonitud“ kuud on andnud ise materjali selleks, et mõelda tervise, elu ja surma, hirmu ja armu peale. Teemade ring on veel täpsustumas, kuid üks on kindel: toimunust ja ikka veel jätkuvast kriisist mööda vaadata ei saa. Kirikuna tuleb anda omapoolne teoloogiline pilk selle mõtestamiseks. Kindlasti on praegu järjest rohkem inimesi, kes vajavad ...

Sellist pealkirja kandis vaimulike konverentsil rühmatöö, mida allakirjutanu vedas. Juttu tuli vaimulike väsimusest, võimalikust läbipõlemisest. Vestluse käivitamiseks kasutasin sõnapaari: kaastunde väsimus. Kaastundeväsimus on tuttav inimestele, kes töötavad kutsealadel, kus puututakse kokku traumaatiliste sündmustega (kiirabitöötajad, politseinikud), kannatavate inimestega (arstid, nõustajad, vaimulikud, põetajad) või kes elavad vägivaldses keskkonnas. Pidev kokkupuude ...

Mind puudutas mõni aeg tagasi Gilbert K. Chestertoni mõtisklus kristlikust eetikast. „Kristliku eetika jõud on uutmoodi tasakaalu avastamises. Paganlus oli sirgjooneline ja sümmeetriline nagu marmorsammas. Kristlus on hiiglasuur nukiline ja romantiline kivimürakas, mis küll kõigub oma alusel, kui teda puudutada, ent ometi püsib seal aastatuhandeid, sest tema suured esileulatuvad kühmud tasakaalustavad üksteist täpselt. Gooti katedraalis on iga sammas isemoodi, aga kõik nad ...

Detsember II Talvised tuled, küünlad märgiks akendel, lapseootel jõulukuu. Põltsamaal 2017 * * * Tütar ütles, et nägi und, nägi unes Jeesust. Issand lohutas ja julgustas teda. Tütar ütles, et Jeesus oli väga armastusväärne. Mida mina, isa, saan siin veel öelda? Mis nõu anda? Väljas vesine jaanuar, puude pikad uned … Tütar ütles, et nägi und, nägi unes Jeesust ja Tema lohutas … Räpinas 29.01.2017 Sügisvinjett Raagus puud, vaikus õisi ...

Eelmisel nädalal võis meediast lugeda kellestki Taani vaimulikust, keda kirikuvalitsus tahtis vallandada, kuna mees oli teatanud, et ta Jumalat ei usu. Samas astusid tema kaitseks välja paljud koguduseliikmed, kes teatasid, et neile nende vaimulik meeldib. Ta on sümpaatne, sõbralik, abivalmis jne. Vähe sellest – need koguduseliikmed teatasid, et nemad ise ka ei usu Jumalat, aga neile lihtsalt meeldib aeg-ajalt koos käia ja jumalateenistusest osa võtta. Meie vaimulikest ei ...

Head sõbrad! Rahutu advendiaeg on vähemasti vaimulikele hoogsalt alanud. Loodame, et meie rahutust tõtlemisest hoolimata siiski paljud inimesed ka rahu üles leiavad ja kõige põhilisema – Jeesus-lapse oma südames. Keegi on kunagi öelnud, et isegi kui vaid üksikud inimesed ütlevad välja soovi olla surematu, siis rohkem aega tahaks endale igaüks. Meie, kes kuulutame igavesest, peaksime seda „tiksuvat“ aega eriti kalliks pidama. Oleme seda ju harjunud kirikus nimetama ...

Vennad, minu südamesoov ja eestpalve Jumala poole Iisraeli laste eest on, et nad pääseksid. Ma tunnistan neile, et neil on indu Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt; sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele. Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub. Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.“ Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide ...

Suur suvi on jätkunud kooliaasta alguseni välja. Veel olen isegi käinud järves ujumas. Kuidas me puhkasime? Kes puhkas, kes mitte? Nagu kõigil eelnevatel aastatel oleme selleski vaimulikena erinevalt käitunud kas siis mingite põhimõtete pärast või harjumusest või, mine tea, ehk ka kartusest aega maha võtta, et enesega kokku saada. Eesti tahab üha suuremaks saada. EELK on nagunii ammu üleilmne ja kõikjale ulatuv. Suured on meie ees seisvad ülesanded, jõudu aga napib. Kõigega ...