Jh 10:11–16 Ülestõusmisaja helgus ja päikselisus on mõnus aeg kujutlemaks end Kristuse lambukestena haljal aasal lebamas, maiustamas ja päikest võtmas. Milline idüll! Mis saakski seda rikkuda? Vahest ehk ainult mõned teised lambad. Jah, parem hoida neist teistest pisut eemale. Mina ja mu karjane, sellest piisab. Las nood teised, teinekord tülikad või muidu mulle ebameeldivad lambad lebada mujal, mina aga vaatan ise, kuidas ja kus mul kõige mugavam on. Mis saaks viltu minna ...
Dokumentaalnäidendis „Jumalasulane“ kehastas Jüri Kimmelit Janno Rüütle. Toomas Nigola Sa, Jumal, oled ikka just seesama, nii tulvil usaldust Sa oma Isale. Sa tulid selleks ennast ohverdama, et olla Lunastajaks kõigile. Nende Jüri Kimmeli palvesõnadega algas 3. juuni õhtul Põlva kirikus etendunud dokumentaalnäidend „Jumalasulane“. Põlva harrastusteatri etendus pajatab Põlva koguduse kauaaegse õpetaja Jüri Georg Kimmeli (1899–1982) elust: tema ja ta pereliikmete elust, ...
21. jaanuarist 18. veebruarini 1687 toimus Pilistvere pastoraadis nn teine piiblikonverents, omamoodi vaimulike konverents, kuhu oli kokku sõitnud hingekarjaseid ja teoloogiaüliõpilasi mitmelt poolt Eestist ning Riiastki. Need pastorid-keelemehed arutasid toona tuliselt Piibli tõlkimise üle meie maa keelde: näiteks kas tuleks aluseks võtta Martin Lutheri saksakeelne piiblitõlge või lähtuda algkeeltest; kas kasutada Stahli kirjaviisi või Forseliuse oma ning mis kõige ...
Soome kiriku kristlikust tööst rääkis Seppo Niemeläinen (paremal) abikaasa Tarjaga ja Helene Toivanen tutvustas Tartu Maarja kogemust. Toomas Nigola 4. ja 5. veebruaril räägiti Põlva kogudusemaja saalis kiriku ülesandest ning kristliku naistetöö kogemustest ja võimalustest Soomes ja Eestis. Soomlasest evangelismitreener Seppo Niemeläinen on Eesti kogudusi külastanud mitmel korral. Möödunud aastal aitas ta kaasa Võru praostkonnas toimunud misjonipäevade korraldamisel. Toona ...
Mk 9:38–41 Selle pühapäeva evangeelium ei ole midagi meie päevil nii levinud usulise ükskõiksuse taolist, mille kohaselt igaüks uskugu, mida aga tahab, kui ta ainult teisi ei häiri. Tänane vestlus on ümbritsetud ettekuulutustest Õnnistegija kannatuste, surma ja ülestõusmise kohta ning jüngritele antud juhistest tema nime tunnistamise kohta. Tähendab, pole kaugeltki ükskõik, mida inimesed usuvad, milliseid vaime appi kutsuvad või kelle nimel palvetavad. Jeesus räägib tema ...
Jh 4:46–53 Evangelist Johannes jutustab selle pühapäeva evangeeliumiloo sissejuhatuseks, et kui Jeesus nüüd tuli Galileasse, «võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas». Neist sõnadest kumab läbi pisuke iroonia: jah, Jeesust võeti Galilea Kaanas hästi vastu, aga mitte nii, nagu olnuks õige – uskudes temasse, võttes tõsiselt tema kuulutust ja meelt parandades –, vaid nagu meelelahutajat ja imemeest. Jürgen ...
Kui soovime kuhugi lennata, siis läheb meil tarvis elementaarseid teadmisi lennukist ning usaldusväärsete inimeste kinnitust selle kohta, et see imemasin meid tõepoolest turvaliselt kohale viia suudab. Sellele teadmisele ja usule tuleb aga lisada veel ka ususamm – pardale astumine. Üsna samamoodi on lugu ka meie ja Jumala suhtega: peame õppima tundma seda, mida inimkond aastatuhandete vältel Jumalast teada on saanud, ning nende kogemusi, kes enne meid on elanud või vähemalt ...
Mt 5:13–16 Kes need on, keda Issand maa soolaks ja maailma valguseks nimetab, ning mida see kõik õieti tähendab? Meie ajal otsib inimene sedalaadi arusaamatustega kohtudes abi internetist. Otsingumootor valla ja uurima, mis on «maa sool». Esimeste seas on kohe «eesti keele seletav sõnaraamat», mis teab öelda: «maa sool – õpetaja (või muu haritlane, ka haritlaskond) kui (maa) vaimuelu edendaja, vaimne juht». Lisaks selgub, et üle riigi antakse välja ka samanimelisi ...
5. juunil tähistatakse Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse taastamise 20. aastapäeva. Et olen viimase 15 aasta jooksul moel või teisel olnud seotud kaplaniteenistustega nii kaitseväes ja Kaitseliidus, vanglates, arestimajades kui ka politseis, paluti mult selle tähtpäevaga seoses põgusat pilguheitu meie kaplaniteenistuste olnule ja tänasele ka laiemalt kui ainult kaitseväega seoses. Millisena kaplaniteenistused paistavad? Ilu öeldakse peituvat ennekõike vaataja silmis. Ehkki ...
Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad. (Mt 6:16) «Kui te aga paastute»? Neid sõnu lugedes võib meie aja inimene arvata, justkui peaks Jeesus paastumist mingiks pooljuhuslikuks nähtuseks, mis võib, aga ei pruugi, ühel heal päeval inimesele pähe tulla ette võtta. Umbes et «kui miskipärast peaks juhtuma, et te paastute, siis …» Nii mõnelegi meie kaasaja eestlastest seostub paastumine ennekõike paastulaagrite ja peente dieetidega, millega ...
Põlvamaal on juba aastaid heaks tavaks, et advendiajal kutsub maavanem maakonna vaimulikud kokku. Üheskoos vahetatakse oluliste teemade üle mõtteid ning otsitakse võimalusi üksteise toetamiseks kogukonna teenistuses olles. Sel korral kutsus maavanem Ulla Preeden vaimulikud Kanepisse, kus kohaliku koguduse õpetaja Margit Lail pidas avapalvuse, jagas kokkutulnutele Iisraelist toodud ja püha tuld tunda saanud küünlaid ning tutvustas seejärel külalistele Kanepi kirikut ja ...
Põlvamaal on tavaks saanud, et kord-paar aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle mõtteid vahetama ja üksteise olemasolust jõudu ammutama. 12. juunil leidis järjekordne kohtumine aset üsna Eesti-Vene kontrolljoone lähedal Podmotsa tsässona juures. Podmotsas oli külalisi tervitamas Värska õigeusukoguduse preester isa Sakarias Leppik, kes kõneles tsässonate olemusest ja tähendusest. Niisuguseid külakabeleid on püstitatud ...
Jh 16:16–23 Hõisake! Nii hüüab selle pühapäeva psalmi antifoon ning Jeesuski kõneleb rõõmust, mida keegi ristiinimeselt ära võtta ei saa. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Aga miks? Kust see rõõm ja hõiskamine õieti tulema peaks? Ülevoolavalt rõõmsal meeleolul võib ju olla mitmesuguseid põhjusi. Kui on hästi magatud, ihu eest hoolt kantud ning viibitakse meeldivas seltskonnas, võib lisada ka pisut rütmikat muusikat ja ongi särtsu kui palju. Umbes aasta tagasi oli Eesti ...
Eesti Piibliseltsi juhatus ja nõukogu külastasid maikuus Rootsi kuningriiki, et mineviku eest tänulik olles tulevikuplaane teha. Stockholmis käidi Eesti Majas, kohtuti õpetaja Ingo-Tiit Jaagoga ning Eesti Päevalehe toimetuse töötajatega. Eeskätt uuriti 1968. aasta piiblitõlke, selle saamisloo, levitamise ja mõjuga seotud mälestusi. Põhjus niisuguseks huviks on väga aktuaalne – tänavu ...