Kristjan Luhamets Et inimesed üksteisest mitmel viisil erinevad ning et see erinevus üldpilti tihtilugu rikastab, pole meie ajal sugugi saladus. Ollakse erinevate huvide, annete ja kalduvustega, maitsest kõnelemata. Mõni armastab rutiini, teine vaheldust; mõni on tegusam hommiku-, mõni teine jällegi õhtupoole päevast jne. Kõigele sellele on tähelepanu juhitud ka hariduse vallas, kus nüüd, eriolukorrast tingitud suurte ümberkorralduste käigus on mõnelgi õppuril ja ...

Ho 6:1-3 Kas ikka päris tõesti kohe? Kui miski kõlab liiga hästi, siis … Mõnedki meist on saanud e-kirju, mis tõotavad ruttu rikkaks teha. Harilikult teatab säärases kirjas keegi tähtis pangategelane, et talle on teatavaks saanud viis, kuidas täitsa legaalsel moel üüratu summa endale saada. Selleks olevat tal vaja sinu abi, mis seisneb peamiselt oma andmete edastamises ja väikese summa ülekandmises. Vastutasuks lubab ta sulle kolmandiku või suisa poole saadaolevast ...

Tänase tuhkapäevaga algab teadagi suur paastuaeg. Luterlik kirik annab paastumise sisu osas igaühele võrdlemisi vabad käed otsustamaks, mis on see hea, millest veel suurema hüve nimel ajutiselt loobuda. Paastumine kui usu ja palve akt, aga ka enese proovilepanek, on 21. sajandi kristlase jaoks kahtlemata vähemalt sama oluline, kui ta on olnud varasemate sajandite usklikele. Küllap on tuntuim viis paastumiseks teha korrektiive oma toitumises, väljendugu see siis loobumises ...

6. novembri ajalehes Eesti Kirik ilmus peatoimetaja Sirje Semmi palve lugejatele anda lühikesele küsimustikule vastamise kaudu toimetusele tagasisidet oma ootuste kohta kirikulehele. Pooleteise nädala jooksul jõudis toimetuseni 245 vastust. Küsitlusele vastajad jagunesid geograafiliselt üsna ootuspäraselt üle Eesti ning samuti ootuspärane oli seegi, et enamik neist (85%) olid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku liikmed. Enam kui pooled vastanuist on kirikulehe tellijad (65%) ...

Esimesel septembril alustas Põlvas tööd kristlik koolike, Tartu luterliku Peetri kooli filiaalina tegutsev Põlva Jakobi kool, mis loodab ajapikku kasvada täiemahuliseks 9-klassiliseks põhikooliks. Et minulgi on olnud võimalus väikestviisi osaline olla selle kooli sünni juures, olen viimase üheksa kuu jooksul pidanud korduvalt vastama küsimustele stiilis „milleks seda kooli ikka vaja on?“, „mis siis tavakoolil viga on?“ ning „mis imeasi see kristlik haridus üleüldse on?“. ...

1. septembril pühitses piiskop Joel Luhamets Põlva kiriku käärkambri vastrenoveeritud vastuvõturuumi. Lisaks hubasele kantseleiruumile on kiriku külastajatel nüüdsest võimalik kasutada ka ratastooliga ligipääsetavat tualetti. Kui legendaarne pastor Jüri Kimmel Nõukogude okupatsiooni ajal Põlva kogudust teenima tulles ei saanud võimalust siia päris oma elamist soetada, tuli tema ja ta pere eluasemeks ümber korraldada kiriku ajalooline käärkamber. Kantseleitoimingute tarvis ...

Jh 10:11–16 Ülestõusmisaja helgus ja päikselisus on mõnus aeg kujutlemaks end Kristuse lambukestena haljal aasal lebamas, maiustamas ja päikest võtmas. Milline idüll! Mis saakski seda rikkuda? Vahest ehk ainult mõned teised lambad. Jah, parem hoida neist teistest pisut eemale. Mina ja mu karjane, sellest piisab. Las nood teised, teinekord tülikad või muidu mulle ebameeldivad lambad lebada mujal, mina aga vaatan ise, kuidas ja kus mul kõige mugavam on. Mis saaks viltu minna ...

Dokumentaalnäidendis „Jumalasulane“ kehastas Jüri Kimmelit Janno Rüütle. Toomas Nigola Sa, Jumal, oled ikka just seesama, nii tulvil usaldust Sa oma Isale. Sa tulid selleks ennast ohverdama, et olla Lunastajaks kõigile. Nende Jüri Kimmeli palvesõnadega algas 3. juuni õhtul Põlva kirikus etendunud dokumentaalnäidend „Jumalasulane“. Põlva harrastusteatri etendus pajatab Põlva koguduse kauaaegse õpetaja Jüri Georg Kimmeli (1899–1982) elust: tema ja ta pereliikmete elust, ...

21. jaanuarist 18. veebruarini 1687 toimus Pilistvere pastoraadis nn teine piiblikonverents, omamoodi vaimulike konverents, kuhu oli kokku sõitnud hingekarjaseid ja teoloogiaüliõpilasi mitmelt poolt Eestist ning Riiastki. Need pastorid-keelemehed arutasid toona tuliselt Piibli tõlkimise üle meie maa keelde: näiteks kas tuleks aluseks võtta Martin Lu­theri saksakeelne piiblitõlge või lähtuda algkeeltest; kas kasutada Stahli kirjaviisi või Forseliuse oma ning mis kõige ...

Soome kiriku kristlikust tööst rääkis Seppo Niemeläinen (paremal) abikaasa Tarjaga ja Helene Toivanen tutvustas Tartu Maarja kogemust. Toomas Nigola 4. ja 5. veebruaril räägiti Põlva kogudusemaja saalis kiriku ülesandest ning kristliku naistetöö kogemustest ja võimalustest Soomes ja Eestis. Soomlasest evangelismitreener Seppo Niemeläinen on Eesti kogudusi külastanud mitmel korral. Möödunud aastal aitas ta kaasa Võru praostkonnas toimunud misjonipäevade korraldamisel. Toona ...

Mk 9:38–41 Selle pühapäeva evangeelium ei ole midagi meie päevil nii levinud usulise ükskõiksuse taolist, mille kohaselt igaüks uskugu, mida aga tahab, kui ta ainult teisi ei häiri. Tänane vestlus on ümbritsetud ettekuulutustest Õnnistegija kannatuste, surma ja ülestõusmise kohta ning jüngritele antud juhistest tema nime tunnistamise kohta. Tähendab, pole kaugeltki ükskõik, mida inimesed usuvad, milliseid vaime appi kutsuvad või kelle nimel palvetavad. Jeesus räägib tema ...

Jh 4:46–53 Evangelist Johannes jutustab selle pühapäeva evangeeliumiloo sissejuhatuseks, et kui Jeesus nüüd tuli Galileasse, «võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas». Neist sõnadest kumab läbi pisuke iroonia: jah, Jeesust võeti Galilea Kaanas hästi vastu, aga mitte nii, nagu olnuks õige – uskudes temasse, võttes tõsiselt tema kuulutust ja meelt parandades –, vaid nagu meelelahutajat ja imemeest. Jürgen ...

Kui soovime kuhugi lennata, siis läheb meil tarvis elementaarseid teadmisi lennukist ning usaldusväärsete inimeste kinnitust selle kohta, et see imemasin meid tõepoolest turvaliselt kohale viia suudab. Sellele teadmisele ja usule tuleb aga lisada veel ka ususamm – pardale astumine. Üsna samamoodi on lugu ka meie ja Jumala suhtega: peame õppima tundma seda, mida inimkond aastatuhandete vältel Jumalast teada on saanud, ning nende kogemusi, kes enne meid on elanud või vähemalt ...

Mt 5:13–16 Kes need on, keda Issand maa soolaks ja maailma valguseks nimetab, ning mida see kõik õieti tähendab? Meie ajal otsib inimene sedalaadi arusaamatustega kohtudes abi internetist. Otsingumootor valla ja uurima, mis on «maa sool». Esimeste seas on kohe «eesti keele seletav sõnaraamat», mis teab öelda: «maa sool – õpetaja (või muu haritlane, ka haritlaskond) kui (maa) vaimuelu edendaja, vaimne juht». Lisaks selgub, et üle riigi antakse välja ka samanimelisi ...

5. juunil tähistatakse Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse taastamise 20. aastapäeva. Et olen viimase 15 aasta jooksul moel või teisel olnud seotud kaplaniteenistustega nii kaitseväes ja Kaitseliidus, vanglates, arestimajades kui ka politseis, paluti mult selle tähtpäevaga seoses põgusat pilguheitu meie kaplaniteenistuste olnule ja tänasele ka laiemalt kui ainult kaitseväega seoses. Millisena kaplaniteenistused paistavad? Ilu öeldakse peituvat ennekõike vaataja silmis. Ehkki ...