Kõik autori postitused

Ajalik surm ei jää kaugeltki viimaseks

Mt 28:1–8 Kas keegi teist on mänginud niisuguseid arvutimänge, kus tuleb vaadata, et surma ei saaks? Kas teate, mis juhtub arvutimängudes siis, kui keegi surma saab? On mitu elu, eks? Alati saab uue võimaluse? Küllap teate siiski, et päriselus nii ei ole. Kui kellegagi päriselus juhtuks need hirmsad asjad, mis multikates või arvutimängudes tihti juhtuvad – kes teab, see teab ja kes ei tea, parem ongi –, siis võib inimene eluks ajaks vigaseks jääda või suisa ära surra ...

Kuningate kuningas on jätkuvalt Jeesus Kristus

„Maailm on muutunud. Ma tunnen seda vees. Ma haistan seda õhus. Ma tajun seda mullas. Palju sellest, mis kord oli, on nüüd kadunud, sest pole alles kedagi, kes seda mäletaks …“ Niisuguse meeleoluka haldjakeelse sosinaga alustab Peter Jackson oma „Sõrmuste vennaskonna“ filmi. Kombineerituna dramaatilise muusika ja pildikeelega loovad need sõnad vaatajas tundmuse suurtest ja kõikemuutvatest sündmustest, päriselust suurematest ja ilusamatest.  Midagi samalaadset võib ...

Näitavad meile valgust

Kristjan Luhamets. Novembrikuu algab kõikide pühade (pühakute) päevaga. Igal nädalal on meil püha päev, aga aastaringiski on mõni aeg erilisem üheks, teine teiseks tegevuseks.  Tõsi küll, elektrivalguse ja kõiksugu ekraanide helendus segab meie päevil paljudel ehk hämara aastaaja võimalusi täiel määral nautimast, kuid vähemalt põhimõtteliselt võiks siin hingedekuu hakul küll püüda tavapärasest enam mõelda neile, kes ise ennast uksest-aknast peale ei suru, ent ...

Distantsõppelt tagasi kooli või edasi koduõppele

Kristjan Luhamets Et inimesed üksteisest mitmel viisil erinevad ning et see erinevus üldpilti tihtilugu rikastab, pole meie ajal sugugi saladus. Ollakse erinevate huvide, annete ja kalduvustega, maitsest kõnelemata. Mõni armastab rutiini, teine vaheldust; mõni on tegusam hommiku-, mõni teine jällegi õhtupoole päevast jne. Kõigele sellele on tähelepanu juhitud ka hariduse vallas, kus nüüd, eriolukorrast tingitud suurte ümberkorralduste käigus on mõnelgi õppuril ja ...

Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud ja meilegi elu kinkinud!

Ho 6:1-3 Kas ikka päris tõesti kohe? Kui miski kõlab liiga hästi, siis … Mõnedki meist on saanud e-kirju, mis tõotavad ruttu rikkaks teha. Harilikult teatab säärases kirjas keegi tähtis pangategelane, et talle on teatavaks saanud viis, kuidas täitsa legaalsel moel üüratu summa endale saada. Selleks olevat tal vaja sinu abi, mis seisneb peamiselt oma andmete edastamises ja väikese summa ülekandmises. Vastutasuks lubab ta sulle kolmandiku või suisa poole saadaolevast ...

Aeg muudkui siidina libiseb käest

Merillelt08

Tänase tuhkapäevaga algab teadagi suur paastuaeg. Luterlik kirik annab paastumise sisu osas igaühele võrdlemisi vabad käed otsustamaks, mis on see hea, millest veel suurema hüve nimel ajutiselt loobuda. Paastumine kui usu ja palve akt, aga ka enese proovilepanek, on 21. sajandi kristlase jaoks kahtlemata vähemalt sama oluline, kui ta on olnud varasemate sajandite usklikele. Küllap on tuntuim viis paastumiseks teha korrektiive oma toitumises, väljendugu see siis loobumises ...

Kirikulehe lugejad peavad oluliseks ajalehe jätkuvat ilmumist nädalalehena paberil

6. novembri ajalehes Eesti Kirik ilmus peatoimetaja Sirje Semmi palve lugejatele anda lühikesele küsimustikule vastamise kaudu toimetusele tagasisidet oma ootuste kohta kirikulehele. Pooleteise nädala jooksul jõudis toimetuseni 245 vastust. Küsitlusele vastajad jagunesid geograafiliselt üsna ootuspäraselt üle Eesti ning samuti ootuspärane oli seegi, et enamik neist (85%) olid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku liikmed. Enam kui pooled vastanuist on kirikulehe tellijad (65%) ...

Kristlik haridus – kellele ja milleks seda vaja on?

EK karikatuur 2019-10-02

Esimesel septembril alustas Põlvas tööd kristlik koolike, Tartu luterliku Peetri kooli filiaalina tegutsev Põlva Jakobi kool, mis loodab ajapikku kasvada täiemahuliseks 9-klassiliseks põhikooliks. Et minulgi on olnud võimalus väikestviisi osaline olla selle kooli sünni juures, olen viimase üheksa kuu jooksul pidanud korduvalt vastama küsimustele stiilis „milleks seda kooli ikka vaja on?“, „mis siis tavakoolil viga on?“ ning „mis imeasi see kristlik haridus üleüldse on?“. ...

Põlva kiriku käärkambri vastuvõturuum sai uueks

käärkamber

1. septembril pühitses piiskop Joel Luhamets Põlva kiriku käärkambri vastrenoveeritud vastuvõturuumi. Lisaks hubasele kantseleiruumile on kiriku külastajatel nüüdsest võimalik kasutada ka ratastooliga ligipääsetavat tualetti. Kui legendaarne pastor Jüri Kimmel Nõukogude okupatsiooni ajal Põlva kogudust teenima tulles ei saanud võimalust siia päris oma elamist soetada, tuli tema ja ta pere eluasemeks ümber korraldada kiriku ajalooline käärkamber. Kantseleitoimingute tarvis ...

Karjane ja hunt

Nigola,Toomas

Jh 10:11–16 Ülestõusmisaja helgus ja päikselisus on mõnus aeg kujutlemaks end Kristuse lambukestena haljal aasal lebamas, maiustamas ja päikest võtmas. Milline idüll! Mis saakski seda rikkuda? Vahest ehk ainult mõned teised lambad. Jah, parem hoida neist teistest pisut eemale. Mina ja mu karjane, sellest piisab. Las nood teised, teinekord tülikad või muidu mulle ebameeldivad lambad lebada mujal, mina aga vaatan ise, kuidas ja kus mul kõige mugavam on. Mis saaks viltu minna ...

Põlva kirikus räägiti Jüri Kimmelist

Dokumentaalnäidendis „Jumalasulane“ kehastas Jüri Kimmelit Janno Rüütle. Toomas Nigola Sa, Jumal, oled ikka just seesama, nii tulvil usaldust Sa oma Isale. Sa tulid selleks ennast ohverdama, et olla Lunastajaks kõigile. Nende Jüri Kimmeli palvesõnadega algas 3. juuni õhtul Põlva kirikus etendunud dokumentaalnäidend „Jumalasulane“. Põlva harrastusteatri etendus pajatab Põlva koguduse kauaaegse õpetaja Jüri Georg Kimmeli (1899–1982) elust: tema ja ta pereliikmete elust, ...

Vaimulike talvepäevad Pilistveres

21. jaanuarist 18. veebruarini 1687 toimus Pilistvere pastoraadis nn teine piiblikonverents, omamoodi vaimulike konverents, kuhu oli kokku sõitnud hingekarjaseid ja teoloogiaüliõpilasi mitmelt poolt Eestist ning Riiastki. Need pastorid-keelemehed arutasid toona tuliselt Piibli tõlkimise üle meie maa keelde: näiteks kas tuleks aluseks võtta Martin Lu­theri saksakeelne piiblitõlge või lähtuda algkeeltest; kas kasutada Stahli kirjaviisi või Forseliuse oma ning mis kõige ...

Palvetades kodutänava inimeste eest

Soome kiriku kristlikust tööst rääkis Seppo Niemeläinen (paremal) abikaasa Tarjaga ja Helene Toivanen tutvustas Tartu Maarja kogemust. Toomas Nigola 4. ja 5. veebruaril räägiti Põlva kogudusemaja saalis kiriku ülesandest ning kristliku naistetöö kogemustest ja võimalustest Soomes ja Eestis. Soomlasest evangelismitreener Seppo Niemeläinen on Eesti kogudusi külastanud mitmel korral. Möödunud aastal aitas ta kaasa Võru praostkonnas toimunud misjonipäevade korraldamisel. Toona ...

Meie asi on kuulutada Kristust

Nigola,Toomas

Mk 9:38–41 Selle pühapäeva evangeelium ei ole midagi meie päevil nii levinud usulise ükskõiksuse taolist, mille kohaselt igaüks uskugu, mida aga tahab, kui ta ainult teisi ei häiri. Tänane vestlus on ümbritsetud ettekuulutustest Õnnistegija kannatuste, surma ja ülestõusmise kohta ning jüngritele antud juhistest tema nime tunnistamise kohta. Tähendab, pole kaugeltki ükskõik, mida inimesed usuvad, milliseid vaime appi kutsuvad või kelle nimel palvetavad. Jeesus räägib tema ...

Usaldus Jeesuse vastu on ime

Nigola,Toomas

Jh 4:46–53 Evangelist Johannes jutustab selle pühapäeva evangeeliumiloo sissejuhatuseks, et kui Jeesus nüüd tuli Galileasse, «võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas». Neist sõnadest kumab läbi pisuke iroonia: jah, Jeesust võeti Galilea Kaanas hästi vastu, aga mitte nii, nagu olnuks õige – uskudes temasse, võttes tõsiselt tema kuulutust ja meelt parandades –, vaid nagu meelelahutajat ja imemeest. Jürgen ...