Kõik autori postitused

Kasvame lahku

Jürgenstein,Toomas 2013

Minu kunagine kursusekaaslane bioloogiaõpingute päevilt Jaan Tätte, kellest nüüdseks on saanud saarevaht, reisimees ja laululooja, on loonud kuus sõprade laulu. Mulle on neist kõige lähedasem «Sõprade laul» nr 2, mis algab sõnadega: «Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab, hakkan minema nüüd oma kitsast rada.» Kui lugesin eelmise nädala Eesti Kirikust prof Anne Kulli arvustust Arne Hiobi «Luterliku dogmaatika aluste» kohta ja Arne Hiobi vastuartiklit, siis meenus ...

Aega on

Iga õppeaasta lõpupeol toimub minu kodukoolis Treffneri gümnaasiumis hääletus, mille alusel valitakse välja millegi erilisega meelde jäänud abituriendid ja õpetajad ning antakse neile kolme aasta jooksul välja teenitud poolhumoorikas aunimetus. Selle tiitliga käib kaasas taies, enamasti kadakapuust medal, millele on kirjutatud või põletatud aunimetus ja millesse on löödud kõver nael (taieseid kutsutaksegi kõvernaeladeks). Vahel on tiitliks asjalik hinnang nagu «kõige ...

Inspiratsioon juubelitest

Olen isiklikus elus viimasel ajal tõdenud, et elan justkui paljude juubelite vahel – mitmetel minu sõpradel on täitunud või täitumas viiekümnes aastaring. Sageli on juubelid sündmused, kus minevik siseneb mälestuste näol jõuliselt olevikku ning see on parim aeg kokkuvõtete ja üldistuste tegemiseks, kuid ka minevikust õppimiseks. Veelgi laialdasemalt kui üksikisiku näitel avaldub juubelite inspireeriv ja suunav mõju organisatsioonide puhul. Kogesin seda detsembri esimesel ...

Möödarääkimistest

Iga kristliku usuga vähegi lähemalt kokku puutunud inimene teab midagi Aurelius Augustinuse (354–430) elust ja tema õpetusest. Esmalt võivad meenuda Augustinuse kirglik kiindumine teadmistesse, pühendunud tegelemine mani usundiga, pöördumine kristlusesse või siis tema kõige kuulsamad teosed «Pihtimused» ja «Jumalariigist». Augustinuse tähtsust kristlusele võib sageli tajuda ning siinkohal on kahju, et möödunud aastal linastunud Augustinusest kõnelev film «Rahutu süda» ...

Tarkade inimeste usk

25. septembri Eesti Kirikus avaldatud Ene-Margit Tiidu põhjalik analüüs «Eesti elanike suhtumisest usku rahvaloenduse andmetel» polnud luterlastele just julgustav lugemine. Peale end luterlasena määratlevate inimeste olulise vähenemise ühiskonnas oli üsna ehmatav teada saada ka luterluse vägagi väikesest mõjust noorte hulgas. Igatahes peame nüüd elama teadmisega, et luterlus ei ole enam Eestis kõige arvukam usk ning kardetavasti väheneb luterlaste osakaal tulevikus veelgi. ...

Mina panustaksin noortele

Jürgenstein,Toomas 2013

Uus kooliaasta on alanud ning paljude mõtted tahes-tahtmata selle sündmusega seotud, olgu siis ühiskonna liikme, lapsevanema, õpilase või õpetaja rollis olles. Kooli alguses on paslik teha ka ettevaatlikke üldistusi noorema põlvkonna kohta. Siinkohal on mul hea meel, et tänavu takerdus riigieksamite tulemuste avalikustamine ning õppeaasta alguses avaldatakse koolis käiva põlvkonna kohta mõtteid ilma seda suurt mõju omava edetabelita. Kui katsusin kokku võtta sellel suvel ...

Kuidas need usuasjad alguses olid

Toomas Jürgenstein

Hispaanias Atapuerca orus asuvas suures karstikoopas on paleontoloogid kaevamas käinud juba mitukümmend aastat. Nii mõnedki sealt leitud luudest ja esemetest on aidanud heita pilku Euroopa kultuuri lätetele. Käesoleval aastal on sealt välja kaevatud 1,4 miljonit aastat vana 2,5 cm pikk kivikild, mida on suure tõenäosusega kasutatud noana, ja see on vanim tõend inimese eellaste asustusest Euroopas. Minus tekitab 1,4 miljoni aasta vanune esivanema nuga mitmeid spekulatiivseid ...

Usuelu rütmid

Kristlastele on sajandeid hästi tuntud usuelule põhirütmi andvad sündmused: pühapäevased jumalateenistused, kirikupühad, inimese elukaarega seotud rituaalid. Nende kõrval eksisteerib aga veel hulk teisi usulist elu rütmistavaid sündmusi, mis vastavalt oma spetsiifikale korduvad igal kuul, poolaastal või aastal. Osa neist paari aasta möödudes kaob, kuid tekib ka uusi. Möödunud nädala lõpus toimus Põltsamaal järjekordne teaduse ja religiooni kolleegiumi kevadkool, mille ...

Vähem emotsioone ja rohkem asjalikkust

Küllap on nii mõnigi lugejatest pidanud vastama konksuga mälumänguküsimusele, mitu rüütlit langes teadaolevalt Ümera lahingus. Vahel on selle küsimuse juurde veel segadusseajamiseks lisatud eksimisvõimalus pluss-miinus viis rüütlit. Mäletan isegi, kuidas ma Mait Metsanurga «Ümera jõele» toetudes langenud rüütleid kokku lugesin – külavanem Kiur tappis ühe, vanem Vello lõi ühel hobuse surnuks ja rüütel jäi kukkudes võitlusvõimetuks, ümmardaja Vaike lasi ühele noole silma ...

Tupikteed ja nende vältimine

Märkasin möödunud nädalal meedias mitmeid ägedaid debatte, kus probleemide tuumaks oli sageli piir millegi säilitamise ja muutmisvajaduse vahel. Need olid arutlused Eesti ajaloo tõlgenduste üle, ETV saates «Foorum» peetud maksudebatt, emotsionaalsed arutlused Tartu ja Tallinna koolivõrgu muutmisest, avalikuks saanud video rünnakust õpetaja vastu, riigikogulase Yana Toomi ütlus, et eestlased on väljasurev rahvas. Loetletud teemadest hargnevad dilemmad puudutavad vahetult ...

Vennasrahva aastapäev

Möödunud nädala neljapäeval tähistati Soome Vabariigi 95. aastapäeva. Päev varem toimus selle tähtpäeva puhul aktus Tartu ülikooli aulas, kus peokõne pidas kirjanik, tõlkija ja Tuglase seltsi juhataja Juhani Salokannel. Oma kõnes rõhutas ta nii eesti kui soome rahvale igiomast püüdu hariduse poole, milleks soomlastel on oma sõna – sivistystahto. Juhani Salokannel sidus oma peokõnes nii eestlaste kui soomlaste hariduspüüded tugevalt luterliku traditsiooniga iseseisvalt ...

Kristlikud koolid

Küllap mäletavad paljud käesoleva aasta oktoobri keskel internetti lekkinud peksmisvideot, kus kaks tüdrukut neile sigarette mitte toonud kaaslast karistasid. Küllap see masendas paljusid, tekitas jõuetut viha, kuid pani ka lastevanemaid mõtlema oma laste koolikeskkonna kaitstuse peale. Usun, et koolikeskkonna turvalisuse pärast muretsevad nii õpilased, lastevanemad kui ka õpetajad. Sõltub ju asjaolust, kas õpilane on koolis rahul ja õnnelik, nii tema edenemine õppimises, ...

Tüüpiline seisukoht või tööõnnetus

Vahel on mõnest normaalsest ja targast inimesest raske aru saada. Nii nagu Kaarel Tarandist seoses 21. septembril Sirbis ilmunud artikliga «Targa sõitlus või albi laul, ma ei tea», mis püüab veenda, et avalikust sfäärist tuleks religioonid välja tõrjuda. Lisan mõne tsitaadi sellest artiklist: «Religioonid on raske taak inimkonna turjal, suurem kui nn valge mehe taak eurooplase omal. Kunagi ehk evolutsiooni kulus tarvilikud, on religioonidest nüüd (liigist sõltumata) saanud ...

Ohtlikud leiutised

«Kogu pärastlõuna veetsin raamatukaupluses. Raamatuid seal ei olnud. Neid ei trükitud juba peaaegu pool sajandit. /../ Raamatukauplus tuletas meelde elektroonikalaboratooriumi. Raamatud kujutasid endast väikesi kristalle neisse salvestatud sisuga. Neid võis lugeda optoni abil. See oli raamatuga isegi sarnane, kuid kaante vahel oli kõigest üksainus lehekülg. Puudutuse järel ilmus sellele järjekordse lehekülje tekst. Aga optoneid kasutati vähe, nagu mulle ütles robotist müüja. ...

Meeste laulud

Eesti meestel ei lähe praegu hästi. Oma eelmise nädala kolumnis kirjutasin, et Eestis enneaegselt surnud inimestest moodustavad mehed umbes 70%, ning tõdesin selle kurva statistika laiemat negatiivset mõju ühiskonnale. Esmapilgul pole ka paranemist näha: tööpuudusest või kodust kaugel töötamisest põhjustatud stress, ebakindlus tuleviku ees ning ühiskonna kiire muutumine jäävad ...