Kujutasin endale eelmisel nädalal ette Postimehe uudist: „Vaimulik W. W. on tabatud dopingu kasutamiselt. Dopingu kasutamise tulemusena suurenes oluliselt tema võime tekitada inimestes huvi usu vastu ja tuua neid kirikusse. Pärast dopingu mõju lõppemist on inimesed taas usust eemaldunud ja ilmalikku ellu naasnud.“ Loomulikult oli minu ettekujutatud uudis seotud viimastel nädalatel Eestit raputanud ja seni veel rahuldamata vastustega dopinguskandaaliga murdmaasuusatamises. ...
Möödunud nädalal tähistati Vabadussõja alguse 100. aastapäeva. Punaarmee tungis Narvas üle piiri ja esimesed vastuseisjad neile olid halvasti relvastatud koolipoisid. Paljudele tundus Eesti olukord tookord lootusetu, kuid noorem põlvkond oli toona uljam ja uskus võimalusse ülekaalukas vaenlane siiski tagasi lüüa. Kõrvaltvaatajatele olid poisid-sõjamehed kõike muud kui kartust ja julgust sisendavad. Vaimulik ja poliitika Jaan Lattik kirjeldab sõtta minevaid poisse oma ...
3. septembril esitleti EELK Usuteaduse Instituudis usuteadlase ja vaimuliku Jaan Lahe jutluste kogumikku „Uks teise maailma“ (216 lk). Raamatu on toimetanud Imbi Arro, kujundanud Margus Luht ning välja andnud Hildegarde Raamat. Tunnistan veel, et Jaan Lahe jutlusi lugema hakates lootsin sealt leida teoloogiat, mida kirjanik Tõnu Õnnepalu oma artiklis „Vundamentalismist“ nimetab „vanaks heaks valgustatud luterluseks“ (vt ...
Küllap mõtleb iga usklik inimene täna vähemalt viivuks paavst Franciscuse Eesti-visiidist. Tema lummavast ja hoolivast isiksusest on meie meedias põhjendatult viimasel ajal palju räägitud. On tore, et pildil on ka teised eesti katoliiklased. Näiteks preester Vello Salost tehtud film „Igapäevaelu müstika“ on väga populaarne, hiljuti kuulsin, et on ettevalmistamisel keeleteadlase ja esseisti Fanny de Siversi kirjutiste kogumik. Paavsti visiiti oodates lugesingi uuesti Fanny ...
Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene. 5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes toonitas: „Et tõesti edasi liikuda, ...
Olen kuulnud, kuidas vahel naljatletakse austraallaste inglise keele üle. Nende öeldud „kas pole täna ilus päev“ võib harjumatule kõrvale kõlada justnagu „kas pole ilus päev suremiseks“. See kerge naljana öeldud tõsine lause meenub mulle enamasti kevaditi looduse puhkemise ajal. Meenus ka käesoleval aastal, kui märtsis-aprillis oli lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud mitu inimest, kellest olen sügavalt lugu pidanud ja kes eluaastate poolest võinuks veel elada. Iga ...
Möödunud nädalal algasid Lõuna-Koreas Pyeongchangis taliolümpiamängud. Küllap pidid nii mõnedki spordihuvilised nagu minaga möönma, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks toimuva mitmekesise kultuuriprogrammi taustal jagub seekord tähelepanu olümpiale pisut napimalt. Samas on juba esimesed päevad näidanud, et ligi tuhandeaastase ajalooga antiikolümpiamängude ja saja kahekümne aastase ajalooga suveolümpiamängude lähedane sugulane taliolümpiamängud, mis oma sajandat ...
Osalesin 30. oktoobril Viljandis reformatsiooni juubeli tähistamisel ja pidasin aastapäevakõne. Muu hulgas tsiteerisin kõnes ka Eesti Ajalooarhiivi Jaani kiriku fondis säilitatavat Martin Lutheri 6. veebruaril 1540 dateeritud kirja Georgius Scarnbrusele, kus Luther hoiatab Scarnbrust oma probleemiga üksi jäämise eest. Olen seda kirja ka enne paaris artiklis kasutanud, kuid nüüdseks on ootamatult selgunud, et ehtne see kiri küll ei ole. Selgunud faktid võtab kokku Kaspar ...
Itaalia kirjanik Giovanni Guareschi on kirjutanud vaimuka raamatu „Don Camillo väike maailm“. See kirjeldab väikest küla ja seal toimuvaid sagedasi konflikte kommunistist külavanema Peppone ja kohaliku preestri don Camillo vahel. Eraldi märkimist väärivad kindlasti veel don Camillo vaimukad dialoogid Kristusega. Ühena õpetlikumatest peatükkidest jäi mulle meelde Peppone lapse ristimise lugu: „Ametirüüs don Camillo lähenes ristimisanumale. „Mis te tahate talle nimeks panna?“ ...
Enne jaanipäeva toimusid paljudes haridusasutustes meeleolukad koolilõpupeod. Ehkki olin lõppenud õppeaastal oma koolis vähem tegev kui tavaliselt ja vaatasin lõpuaktust natuke distantsilt, elasin emotsionaalselt lõpetajatele vägagi kaasa. Samuti tuletasin nostalgiliselt meelde oma möödunud aastal Facebooki tehtud sissekannet: „Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpupidu on võimas. Avastan, et endast kolm korda noorematega saab tantsupõrandal koos olla küll, kabinetti tulevad ...
Püha Jüri on vaimustav noor mees. Legend räägib, et rännakul olles sattus ta paika, kus lohe terroriseeris kogukonda. Alguses lammaste söömisega leppinud kohutav elukas hakkas nõudma inimliha, ohvreid valiti liisuga ning liisk oli langenud kohalikule kuningatütrele. Mõrsjarüüs kalju külge aheldatuna ootas printsess oma saatust, kuid püha Jüri asus lohega võitlusse ja alistas eluka. Printsessi vöö otsas tõi ta lohe linna ning lubas eluka tappa, kui elanikud kristlusse ...
Tahes-tahtmata mõjutab käesoleva nädala lõpus saabuvat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamist millegi suurema ootus. Vahel tundub, et tänavune aastapäev on aasta pärast saabuva juubeli eelproov ja sihiseadmine sellele eelnevaks aastaks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste ja ettevalmistuste kajastamiseks on loodud informatiivne ja kõikide ideid kaasav koduleht. Muu hulgas on seal üleskutse teha Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks kingitus. Hakkasingi mõtlema, ...
1997 alguse saanud ja tänavu 11.–27. novembrini toimunud Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) sümboliks on täiskuu poole ulguv hunt. Festivali missiooniks on maailma filmikultuuri tutvustamine ja populariseerimine Eesti vaatajatele. Mul pole käepärast käesoleva aasta PÖFFi numbreid, kuid 2015. aastal näidati festivalil umbes 650 filmi ning toimus 80 000 kinokülastust. Sel aastal ärkas PÖFFi hunt Tartus ellu. Mitmed festivali filmid linastusid Elektriteatris, mille vastas ...
Kindlasti mäletavad paljud Oskar Lutsu «Kevadest» jutuajamist õpetaja Lauri toas, kuhu Toots tuleb oma taskutes olnud asjade ja põues salaja kooli toodud kutsika järele. Toots lubab tarbetuid asju mitte enam kooli tuua ja ütleb, et kui ta järgmiseks päevaks kahte rehkendust teha ei jõua, teeb ühe. Õpetaja Laur on sellega nõus, kuid lisab peaasjana, et Toots ülesande lahendust kelleltki maha ei kirjutaks, vaid koduse töö ikka ise teeks. Mulle meenus see nii raamatust kui ...
Mõne päeva pärast, 20. augustil tähistame taasiseseisvumispäeva. Tunnistan, et minu jaoks jõudis teadvusse mõneti ootamatult, et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest saab mööda juba 25 aastat. Usun, et nii mõnegi inimese paneb aja nõnda kiire lend kirikuisa Augustinuse (354–430) kombel arutlema: «Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea.» Veerandsada aastat on vahekokkuvõtete tegemiseks päris sobiv vanus. ...