Kõik autori postitused

Rahvareformist

Jürgenstein, Toomas

Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene. 5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes toonitas: „Et tõesti edasi liikuda, ...

Ilus päev pisarateks

Olen kuulnud, kuidas vahel naljatletakse austraallaste inglise keele üle. Nende öeldud „kas pole täna ilus päev“ võib harjumatule kõrvale kõlada justnagu „kas pole ilus päev suremiseks“. See kerge naljana öeldud tõsine lause meenub mulle enamasti kevaditi looduse puhkemise ajal. Meenus ka käesoleval aastal, kui märtsis-aprillis oli lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud mitu inimest, kellest olen sügavalt lugu pidanud ja kes eluaastate poolest võinuks veel elada. Iga ...

Olümpiamängude tähendused

Jürgenstein, Toomas

Möödunud nädalal algasid Lõuna-Koreas Pyeongchangis taliolümpiamängud. Küllap pidid nii mõnedki spordihuvilised nagu minaga möönma, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks toimuva mitmekesise kultuuriprogrammi taustal jagub seekord tähelepanu olümpiale pisut napimalt. Samas on juba esimesed päevad näidanud, et ligi tuhandeaastase ajalooga antiikolümpiamängude ja saja kahekümne aastase ajalooga suveolümpiamängude lähedane sugulane taliolümpiamängud, mis oma sajandat ...

Vigade parandus

EK karikatuur 2017-11-22

Osalesin 30. oktoobril Viljandis reformatsiooni juubeli tähistamisel ja pidasin aastapäevakõne. Muu hulgas tsiteerisin kõnes ka Eesti Ajalooarhiivi Jaani kiriku fondis säilitatavat Martin Lutheri 6. veebruaril 1540 dateeritud kirja Georgius Scarn­brusele, kus Luther hoiatab Scarnbrust oma probleemiga üksi jäämise eest. Olen seda kirja ka enne paaris artiklis kasutanud, kuid nüüdseks on ootamatult selgunud, et ehtne see kiri küll ei ole. Selgunud faktid võtab kokku Kaspar ...

Keskteel püsimisest

Itaalia kirjanik Giovanni Guareschi on kirjutanud vaimuka raamatu „Don Camillo väike maailm“. See kirjeldab väikest küla ja seal toimuvaid sagedasi konflikte kommunistist külavanema Peppone ja kohaliku preestri don Camillo vahel. Eraldi märkimist väärivad kindlasti veel don Camillo vaimukad dialoogid Kristusega. Ühena õpetlikumatest peatükkidest jäi mulle meelde Peppone lapse ristimise lugu: „Ametirüüs don Camillo lähenes ristimisanumale. „Mis te tahate talle nimeks panna?“ ...

Laulu ja tantsu vägi

Jürgenstein,Toomas 2013

Enne jaanipäeva toimusid paljudes haridusasutustes meeleolukad koolilõpupeod. Ehkki olin lõppenud õppeaastal oma koolis vähem tegev kui tavaliselt ja vaatasin lõpuaktust natuke distantsilt, elasin emotsionaalselt lõpetajatele vägagi kaasa. Samuti tuletasin nostalgiliselt meelde oma möödunud aastal Facebooki tehtud sissekannet: „Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpupidu on võimas. Avastan, et endast kolm korda noorematega saab tantsupõrandal koos olla küll, kabinetti tulevad ...

Pühad ja argised jüripäeva mõtted

Jürgenstein,Toomas 2013

Püha Jüri on vaimustav noor mees. Legend räägib, et rännakul olles sattus ta paika, kus lohe terroriseeris kogukonda. Alguses lammaste söömisega leppinud kohutav elukas hakkas nõudma inimliha, ohvreid valiti liisuga ning liisk oli langenud kohalikule kuningatütrele. Mõrsjarüüs kalju külge aheldatuna ootas printsess oma saatust, kuid püha Jüri asus lohega võitlusse ja alistas eluka. Printsessi vöö otsas tõi ta lohe linna ning lubas eluka tappa, kui elanikud kristlusse ...

Kingitus Eesti Vabariigi juubeliks

Merillelt

Tahes-tahtmata mõjutab käesoleva nädala lõpus saabuvat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamist millegi suurema ootus. Vahel tundub, et tänavune aastapäev on aasta pärast saabuva juubeli eelproov ja sihiseadmine sellele eelnevaks aastaks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste ja ettevalmistuste kajastamiseks on loodud informatiivne ja kõikide ideid kaasav koduleht. Muu hulgas on seal üleskutse teha Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks kingitus. Hakkasingi mõtlema, ...

Pimedate ööde lood

1997 alguse saanud ja tänavu 11.–27. novembrini toimunud Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) sümboliks on täiskuu poole ulguv hunt. Festivali missiooniks on maailma filmikultuuri tutvustamine ja populariseerimine Eesti vaatajatele. Mul pole käepärast käesoleva aasta PÖFFi numbreid, kuid 2015. aastal näidati festivalil umbes 650 filmi ning toimus 80 000 kinokülastust. Sel aastal ärkas PÖFFi hunt Tartus ellu. Mitmed festivali filmid linastusid Elektriteatris, mille vastas ...

Pool rehkendust

Jürgenstein,Toomas 2013

Kindlasti mäletavad paljud Oskar Lutsu «Kevadest» jutuajamist õpetaja Lauri toas, kuhu Toots tuleb oma taskutes olnud asjade ja põues salaja kooli toodud kutsika järele. Toots lubab tarbetuid asju mitte enam kooli tuua ja ütleb, et kui ta järgmiseks päevaks kahte rehkendust teha ei jõua, teeb ühe. Õpetaja Laur on sellega nõus, kuid lisab peaasjana, et Toots ülesande lahendust kelleltki maha ei kirjutaks, vaid koduse töö ikka ise teeks. Mulle meenus see nii raamatust kui ...

Liitev ja lahutav usk

Jürgenstein,Toomas 2013

Mõne päeva pärast, 20. augustil tähistame taasiseseisvumispäeva. Tunnistan, et minu jaoks jõudis teadvusse mõneti ootamatult, et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest saab mööda juba 25 aastat. Usun, et nii mõnegi inimese paneb aja nõnda kiire lend kirikuisa Augustinuse (354–430) kombel arutlema: «Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea.» Veerandsada aastat on vahekokkuvõtete tegemiseks päris sobiv vanus. ...

Kasulik kõrvalpilk

Jürgenstein,Toomas 2013

Üsna Vana Testamendi algusest võib lugeda, kuidas kõrvaltvaataja nõuanne Iisraeli rahvast nende igapäevases elukorralduses edasi aitab. Kui Midjanist iisraellaste laagrisse tulnud Moosese äi Jitro näeb, kuidas ta väimees hommikust õhtuni kohut mõistab, soovitab ta kohtumõistjad ametisse seada. Mooses võtabki äia nõu kuulda ja pühakirja sõnadest võib aimata rahulolu uue mõistliku korra suhtes: «Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks /../ Ja ...

Helgust ja valgust Eesti Vabariigi aastapäevaks

Eelmisel nädalal lõppes paariks päevaks hall ja sombune ilm. Mäletan, et kui möödunud nädala teisipäeval tööle ruttasin, siis üle hulga aja paistnud kuldne päike muutis meeleolu võrreldes eelnevate päevadega helgemaks ja optimistlikumaks. Siis tuli mõte, et rohkemat helgust ja valgust sooviksin kõikide ellu ka saabuvaks Eesti Vabariigi 98. aastapäevaks. Mulle näib, et helgust on meie ellu vaja juba seepärast, et meieni jõudvad maailma ja Euroopaga seotud teemad on praegu ...

Nimi ja vastutus

Nimi tähendab üldjuhul inimesele midagi olulist. On küll vana ütlus, et nimi ei riku meest, kuid mäletan lapsena, et olin kaunikesti pettunud, kui sain teada, et vend Andrese nime tähenduseks on mehine, minu nimi tähendas aga mulle tollal üsna arusaamatut kaksikut. Raskusi tekitas ka see, et 1964. aastal sündinud poiste hulgas oli Toomaid palju: keskkoolipäevil neli, ülikooli esimesel kursusel kolm. Millelegi nime andmist on korduvalt kirjeldatud ka pühakirjas. Näiteks on ...

Taevaste ja maiste asjade seotusest

Keeleteadlase ja akadeemiku Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) elulooraamat «Mälestusi minu elust» algab tema esivanema Johann Gott­fried Cargeri nappide ülestähendustega, mis puudutavad põhiliselt tema laste ja lähedaste inimeste sündisid, abielusid ja surmasid. Toon kirjapandust mõned väljavõtted: Laupäeval, 3. juulil 1781 kell 11 päeval kutsus armuline Taevaisa meie väikese poja Paul Fromholdi kolme aasta, kümne kuu ja kuue päeva vanuselt enda juurde taevariiki, ...