Toomas Jürgenstein loodab SDE kristlasest liikmena teiste erakondade esindajatega heale koostööle. Arhiiv. Eelmisel nädalal kinnitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus erakonna sees tegutseva ühenduse Usutiib.  Religioosse kuuluvuse alusel on mitmed erakonnad loonud oma liikmetele allühendusi, SDE eripäraks on, et see ühendus on avatud SDE liikmetele, kes võivad kuuluda kõikidesse Eestis registreeritud usulistesse ühendustesse. Lisaks on toetajaliikmetena ...

Merille Hommik. Sünnilt pärnumaalasena olen ma talviti soojade ilmadega oma mujalt Eestist pärit tutta­vatega ägedaid debatte pidanud. Pärnumaal ja osalt ka piirnevates maakondades öeldakse lumepalli tehes, et su­lalumi pakib, mujal Eestis hak­kab lumi kokku. Samas on pakkiva või kokkuhakkava lu­me tulemus sarnane, peotäiest lumest võib kasvada kõigepealt põlvekõrgune, edasi vööni ning lõpuks mitmekesi pingutades ka inimesekõrgune lumepall. Usulistes kogukondades ...

Kristjan Luhamets. Ma ei mäleta, et juuni keskpaik oleks paljudes valdkondades olnud nii pingeline nagu tänavu. Maailm ei ole toibunud viirusest tingitud segadustest, jumalateenistustel tuleb järgida ohutust, rassiprobleemid on uuest maailmast ka Euroopasse kandunud, kliimaküsimused pole kuhugi kadunud jne. Nendel teemadel on omajagu põrkunud ka usulised vaated, kusjuures ma ei kahtle, et erinevatel seisukohtadel olevad kristlased esindavad oma vaateid siiralt ja püüavad ...

Pisut vähem kui 150 aastat tagasi kirjutas legendaarne vaimulik, ühiskonnategelane ja teadlane Jakob Hurt Eesti Postimehe lisalehes:  „Aga iseäranis palun ma vana laulusid ja regevärsisid korjata. Neid võib vanema rahva suust, mitmes paigas kõige enam vana naesterahva suust veel väga paljo saada, ja need on igatpidi väga tähelepanemist väärt. Minu mõte on, neid viimati üheks iseäraliseks raamatuks ühendada ja siis tarviliste seletustega välja anda, selle nime al: ...

Nädalavahetusel toimus Tartus omajagu vastakaid arvamusi pakkunud konverents „Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides“, korraldajateks Eesti Seksuaaltervise Liit ja Tartu ülikooli usuteaduskond. Kohal viibinuna võin kinnitada, et konverents oli huvitav, sealt võis leida uusi mõtteid, kinnitusi vanadele mõtetele ning ideid, mida tahtnuks veel kaaluda või millele vastu vaielda. Teema on usuringkondades mõneti hell ning tänases kolumnis kasutan mõtiskluse alusena vaid ...

Möödunud nädala laupäeval kutsus Tartu ülikool Emajõe Ateenasse kokkutulekule oma vilistlasi. Isiklikult võin kinnitada, et kutseid osaleda tuli mitmeid, nii elektroonilisi kui suulisi, ametlikke kui privaatseid. Hästi südamlikult tõi mõtted ülikoolis õppimise aegadesse tänase ansambli Duo Traat taasesitatud vana laul „Armsas Tartus vana ülikool“ (laulu on võimalik kuulata internetiaadressil https://www.youtube.com/watch?v=DDOexs_nhMM), mille umbes viiskümmend aastat tagasi ...

Kujutasin endale eelmisel nädalal ette Postimehe uudist: „Vaimulik W. W. on tabatud dopingu kasutamiselt. Dopingu kasutamise tulemusena suurenes oluliselt tema võime tekitada inimestes huvi usu vastu ja tuua neid kirikusse. Pärast dopingu mõju lõppemist on inimesed taas usust eemaldunud ja ilmalikku ellu naasnud.“ Loomulikult oli minu ettekujutatud uudis seotud viimastel nädalatel Eestit raputanud ja seni veel rahuldamata vastustega dopinguskandaaliga murdmaasuusatamises. ...

Möödunud nädalal tähistati Vabadussõja alguse 100. aastapäeva. Punaarmee tungis Narvas üle piiri ja esimesed vastuseisjad neile olid halvasti relvastatud koolipoisid. Paljudele tundus Eesti olukord tookord lootusetu, kuid noorem põlvkond oli toona uljam ja uskus võimalusse ülekaalukas vaenlane siiski tagasi lüüa. Kõrvaltvaatajatele olid poisid-sõjamehed kõike muud kui kartust ja julgust sisendavad. Vaimulik ja poliitika Jaan Lattik kirjeldab sõtta minevaid poisse oma ...

3. septembril esitleti EELK Usuteaduse Instituudis usuteadlase ja vaimuliku Jaan Lahe jutluste kogumikku „Uks teise maailma“ (216 lk). Raamatu on toimetanud Imbi Arro, kujundanud Margus Luht ning välja andnud Hildegarde Raamat. Tunnistan veel, et Jaan Lahe jutlusi lugema hakates lootsin sealt leida teoloogiat, mida kirjanik Tõnu Õnnepalu oma artiklis „Vundamentalismist“ nimetab „vanaks heaks valgustatud luterluseks“ (vt ...

Küllap mõtleb iga usklik inimene täna vähemalt viivuks paavst Franciscuse Eesti-visiidist. Tema lummavast ja hoolivast isiksusest on meie meedias põhjendatult viimasel ajal palju räägitud. On tore, et pildil on ka teised eesti katoliiklased. Näiteks preester Vello Salost tehtud film „Igapäevaelu müstika“ on väga populaarne, hiljuti kuulsin, et on ettevalmistamisel keeleteadlase ja esseisti Fanny de Siversi kirjutiste kogumik. Paavsti visiiti oodates lugesingi uuesti Fanny ...

Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene. 5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes toonitas: „Et tõesti edasi liikuda, ...

Olen kuulnud, kuidas vahel naljatletakse austraallaste inglise keele üle. Nende öeldud „kas pole täna ilus päev“ võib harjumatule kõrvale kõlada justnagu „kas pole ilus päev suremiseks“. See kerge naljana öeldud tõsine lause meenub mulle enamasti kevaditi looduse puhkemise ajal. Meenus ka käesoleval aastal, kui märtsis-aprillis oli lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud mitu inimest, kellest olen sügavalt lugu pidanud ja kes eluaastate poolest võinuks veel elada. Iga ...

Möödunud nädalal algasid Lõuna-Koreas Pyeongchangis taliolümpiamängud. Küllap pidid nii mõnedki spordihuvilised nagu minaga möönma, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks toimuva mitmekesise kultuuriprogrammi taustal jagub seekord tähelepanu olümpiale pisut napimalt. Samas on juba esimesed päevad näidanud, et ligi tuhandeaastase ajalooga antiikolümpiamängude ja saja kahekümne aastase ajalooga suveolümpiamängude lähedane sugulane taliolümpiamängud, mis oma sajandat ...

Osalesin 30. oktoobril Viljandis reformatsiooni juubeli tähistamisel ja pidasin aastapäevakõne. Muu hulgas tsiteerisin kõnes ka Eesti Ajalooarhiivi Jaani kiriku fondis säilitatavat Martin Lutheri 6. veebruaril 1540 dateeritud kirja Georgius Scarn­brusele, kus Luther hoiatab Scarnbrust oma probleemiga üksi jäämise eest. Olen seda kirja ka enne paaris artiklis kasutanud, kuid nüüdseks on ootamatult selgunud, et ehtne see kiri küll ei ole. Selgunud faktid võtab kokku Kaspar ...

Itaalia kirjanik Giovanni Guareschi on kirjutanud vaimuka raamatu „Don Camillo väike maailm“. See kirjeldab väikest küla ja seal toimuvaid sagedasi konflikte kommunistist külavanema Peppone ja kohaliku preestri don Camillo vahel. Eraldi märkimist väärivad kindlasti veel don Camillo vaimukad dialoogid Kristusega. Ühena õpetlikumatest peatükkidest jäi mulle meelde Peppone lapse ristimise lugu: „Ametirüüs don Camillo lähenes ristimisanumale. „Mis te tahate talle nimeks panna?“ ...