Kõik autori postitused

Keila kogudus ootab kihelkonnapäevadele

Keila kogudus 800

Keila Miikaeli kogudus tähistab 800. aastapäeva ja kutsub koostöös Keila linnaga osalema kihelkonnapäevade raames erinevatel üritustel. Kihelkonnapäevi tähistatakse Keilas esimest korda ja koguduse õpetaja Matthias Burghardt soovib kutsuda kokku kõik, kes kihelkonda kuulunud on. „Me tahame, et see oleks terve ringkonna pidu ja kõik rõõmustaksid meiega koos.“ Alustuseks peetakse 14. septembril Keila kultuurikeskuses ajalookonverents „Keila kogudus 800“, kus eri alade ...

Mustamäe kogudus teel uude kirikusse

Pühapäev, 25. august jääb EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse ajalukku päevana, mil lahkuti senistest ruumidest ja mindi üheskoos uude kirikusse. Viimased üheksa aastat koguduse kasutuses olnud Mustamäe linnaosa valitsuse keldriruumides peeti 25. augustil tavapärane jumalateenistus, kus teenisid Tallinna abipraost Arho Tuhkru ja koguduse vaimulikud: õpetaja Tiina Klement ja diakon Ülle Reimann. Jumalateenistusele järgnes aga midagi tavapäratut – nimelt pidas abipraost ...

Peapiiskopi tervituskiri koolirahvale teadmistepäevaks, 1. septembril 2019

Armsad õpilased, lapsevanemad, õpetajad – kogu koolirahvas! Moraalselt õigete otsuste ja valikute aluseks ühiskonnas on head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele ehitab iga noor inimene oma väärtuste hoone – oma elu. Just koolieas saadud teadmised ligimesearmastusest saavad hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud Jumala palgest peegeldunud inimnäolise maailma rajamiseks. Seepärast peab iga uus ...

Peapiiskop Viilma proovib Lutheri mälestussamba taastamisele kaasa aidata

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma utsitab inimesi annetama raha, et taastada Keila lähedale Kumnasse usureformaator Martin Lutheri mälestussammas. Omalt poolt kaaluvad panustamist ka Keila linn ja Harku vald. "Leedu luterlased on suutnud katoliikliku Leedu pealinna Vilniusesse püstitada annetuste toel Martin Lutheri kuju. Eestis Keila lähedal asunud Martin Lutheri kuju, mille kommunistid pärast sõda hävitasid ja mis rahvajuttude ...

Kõige enam on magistri­­­õppesse astujaid

EELK Usuteaduse Instituudis on augusti lõpus kiired päevad – Eesti vanim erakõrgkool valmistub alustama oma 73. õppeaastat. Rektoraadis vormistatakse erinevaid dokumente, dekanaadis pannakse paika tunniplaani, valmistatakse ette uusi matrikleid, tegemisel on veel kümneid õppeaasta alguse toiminguid. Auditooriumides aga istuvad komisjonid, kelle ees annavad aru värsked üliõpilaskandidaadid. Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth kinnitab, et instituut on uueks õppeaastaks ...

Diakooniahaigla hospiits jätkab vähemalt aasta lõpuni

Diakooniahaigla hospiitsi rahastamine, mis vahepeal ähvardas lõppeda, jätkub koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Samuti kavatseb haigekassa muuta hospiitsteenuse rahastamise korda. Tõenäoliselt muutub see juba tulevast aastast. Veel kevadel oli õhus võimalus, et diakooniahaigla hospiitsil tuleb raha puudusel uksed sulgeda, kuid nüüdseks on vähemalt aasta lõpuni lahendus olemas. Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on 12 kohta ja see on mõeldud patsientidele, ...

Urmas Viilma: rahvas vajab poliitikutelt ühtsust kinnitavat sõnumit

Me oleme endiselt ja üheskoos samal teel, kuhu 28 aasta eest ennast seati. Eesti riigi endaga, meie iseseisvuse, vabaduse, demokraatia ning oluliste põhiväärtustega on üldjoontes siiski kõik väga hästi korras. Seda enam vajab ühiskond praegu kogu rahva ning poliitikute ühtsust ja koosmeelt kinnitavat emotsiooni, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma taasiseseisvumispäeva puhul. Tänasel poliitiliselt pingutatud taasiseseisvumispäeval on paslik meenutada, kui karm oli ...

Haapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva

Haapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva läbi vanalinna toomkirikusse kulgenud protsessiooni ja sellele järgnenud piduliku jumalateenistusega, kus loeti ette linna asutamisürik. Arheoloog Anton Pärna sõnul oli 1279. aastaks, mil Haapsalu linnaks kuulutati, asula selles kohas olnud juba tõenäoliselt enam kui paarkümmend aastat. Haapsalu rajati väina äärde, mis eraldas praegust Noarootsi poolsaart mandrist ja oli ilmselt tuntud meretee. Holmide ehk ...

Kuressaare Laurentiuse kirik sai uue tuulelipu

20 aastaga on Kuressaare Laurentiuse kiriku restaureerimise- ja renoveerimistöödega jõutud põrandast torni tipu - kuldse ristini. Ja raha on selleks kulunud üle 1,8 miljoni euro. Aga päris ideaalses korras kirik veel pole. Neljapäev oli see päev, kui loodetavasti taas sajanditeks kiriku torni tõstetud risti, tuulelippu ja tornikuuli sai nii lähedalt uurida. Pärast kirikusümboolika õnnistamist ja tulevaste põlvkondade jaoks tornikapslisse pandud ajaloolise üriku ...

Vormsi Püha Olavi kiriku rajamisest möödub 800 aastat

Sel aastal möödub Vormsi Püha Olavi kiriku rajamisest 800 aastat. Pidupäeva tähistati esmaspäevasel olavipäeval, mis on Vormsi rahva jaoks igal suvel tähtis püha. Vormsi Püha Olavi kiriku lasi 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Algsest puukirikust on alles vaid praeguse pikihoone alused vundamendikivid. Kooriruum ehitati 13. sajandi teisel poolel juba kivist ja on säilinud tänaseni, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kunagine puust pikihoone hävis ...

Suri religiooniloolane ja tõlkija Marju Lepajõe

4. juulil lahkus meie seast 56-aastasena usundiloolane, klassikaline filoloog, tõlkija ja Tartu ülikooli usuteaduskonna patristika ja klassikaliste keelte lektor Marju Lepajõe. Marju Lepajõe sündis 28. oktoobril 1962. aastal. Ta lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. aastal (diplomitöö "Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" tõlge", juhendaja Huno Rätsep). Aastail 1988–1991 oli ta ...

Ilmunud on kogumik eesti vaimulikest usumärtritest

Kolmapäeval, 19. juunil peeti Viimsi Püha Jaakobi kirikus eesti vaimulikest usumärtrite oikumeeniline mälestusjumalateenistus, kus esitleti ka Eesti Kirikute Nõukogu uut raamatut „Eesti vaimulikest usumärtrid 1917–1991“. Jumalateenistusel teenisid EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, peapiiskop Urmas Viilma ja teised liikmeskirikute vaimulikud, jutluse pidas EKNi asepresident piiskop Phi­lippe Jourdan. Usumärtreid mälestas ülempreester Mattias Palli, muusikaga ...

Unikaalne kogu piibleid aitab säilitada ajalugu

„Piibel on kahekordselt püha raamat: esiteks usu seisukohast ja teiseks on ta meie rahvusliku kultuuri alus,“ ütleb suur aja­loo-, raamatu- ja kunstihuviline Jaan Parusk, kelle erakogus on köited kõigist eestikeelse Piibli numereeritud trükkidest. Kaks korda on Jaan Paruski piiblid ka näitusel olnud: Kumu Mikkeli muuseumis eestikeelse Piibli 275. aastapäeva puhul ja rahvusraamatukogus. Paruski sooviks on aga, et tema kogu leiaks püsinäitusena koha laiema publiku jaoks. Ise ...

Galerii: Taani kuninganna osaleb hommikusel missal

Taani kuninganna Margarethe II Eesti visiidi viimane üritus on täna Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimuv pühapäevane missa. Tänasel kolmainupüha missal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus osaleb Dannebrogi 800. aastapäeva puhul ka Taani kuninganna Margrethe II. Jumalateenistuse järel avab kuninganna kirikus Dannebrogi 800. ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud mälestustahvli. Jumalateenistuse viivad läbi peapiiskop Urmas Viilma, peapiiskop emeeritus ...

Peapiiskop Viilma: Eesti ja Taani ajalugu on põimunud ühiseks kultuurilooks

Peapiiskop Urmas Viilma ütles pühapäeval Tallinna toomkirikus peetud jumalateenistusel, et Dannebrogi, Taani lipu lugu on samaaegselt nii Taani kui Eesti lugu – kahe riigi ajalood on põimunud ühiseks kultuurilooks, nii et Eesti on saanud osaks Taani ajaloost ja Taani osaks Eesti omast. «Täna paigutati siia toomkirikusse maailma pikima ajalooga ristilipp – Dannebrog. 800 aasta eest lahinguvälja kohale tõusnud lipp märkis ristisõjas peetud lahingu võitu vallutajatele – ...