Kõik autori postitused

Viilma: religiooniõpetus muudab inimesed sallivamaks

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütles ERR.ee saates "Otse uudistemajast", et religioonialane kirjaoskus muudab inimesed sallivamaks kõige teistsuguse suhtes. Kuigi Viilma poolt hiljuti koostatud ristiinimese kompass tekitas palju poleemikat, lubas ta koostada uue analüüsi pärast valimisi. Viilma märkis, et kui nõukogude okupatsiooni lõppedes maailm meie jaoks uuesti avanes ja inimeste kokkupuuted teiste religioonidega sagenesid, on religioonialane teadmatus Eesti ...

Haigekassa jätkab diakooniahaigla hospiitsteenuse rahastamist

Haigekassa otsustas jätkata diakooniahaigla hospiitsi rahastamist vähemalt nii kaua, kuni kestab diakooniahaigla kohtutee. See tähendab, et hospiits ei pea märtsi lõpus uksi sulgema. Samuti plaanib haigekassa tulevast aastast muuta hopsiitsteenuse rahastamise süsteemi. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane lubab, et kui diakooniahaigla kaebab esimese astme kohtuotsuse edasi, pikendab haigekassa lepinguid praeguste teenustepakkujatega veel vähemalt kvartaliks, ...

RISTIINIMESE KOMPASS: Eesti peapiiskop võrdles parteide programme kiriku seisukohtadega

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma avalikustas sotsiaalmeedias võrdluse riigikogu valimistel osalevate erakondade programmidest kirikute nõukogu ettepanekute kohta. Viilma "Ristiinimese kompassi" kohaselt tuleks valida Keskerakonda. Viilma kirjutas Facebookis, et 5. septembril 2018. aastal saatis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) parlamendis esindatud erakondadele dokumendi „Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. ...

Johann-Christian Põder. Aeg elada ja aeg surra – eutanaasiast ja inimväärikusest

Kas on võimalik, et kristlased toetavad eutanaasiat? Johann-Christian Põder otsib vastust. Debatt eutanaasia ja abistatud enesetapu eetilise ja õigusliku lubatavuse üle on juba praegu andnud meie eetilisse arutelukultuuri väärt materjali. Selle üle on põhjust rõõmustada. Bioeetilisest vaatenurgast tõstaksin esile filosoof Margit Sutropi hõlmava ja tundliku probleemikaardistuse. Sutrop osutab muu hulgas, et "isegi kui jätta kõrvale religioossed põhjendused /-/ on ...

Nõmme Rahu kirik – 95 aastat Vabadussõja mälestusmärk

Nõmme Rahu kogudus on tuntud oma hea osavõtuga jumalateenistustest ja kiriklikust elust. Tiiu Pikkur Iga aasta küünlapäeval, Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeval, kogunetakse Nõmme Rahu kirikusse kontsertaktusele. 2. veebruaril 1920 Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Tartu rahulepinguga lõppes Vabadussõda ning vastrajatud riik sai oma iseseisvusele rahvusvahelise tunnustuse. Üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis ka Nõukogude okupatsiooni üle elas, ...

Meego Remmel: inimestele tuleb tagada väärikas elu, mitte surm

Praegu ravimatuks tunnistatavatele patsientidele tuleb kiiremas korras tagada inimväärikust austav elu – mitte surm – ning meditsiiniliselt ja hoolekandeliselt pädev teenus, selle asemel et nad iseenda, omaste ja vikatimehe hooleks jätta, kirjutab Meego Remmel. Inimväärikust tuleb ühtviisi austada kõigi inimeste suhtes, sõltumata kellegi kõrvalistest tunnustest inimene olemise seisukohalt. Eesti õigusruumis kehtiva ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni (artikli ...

EELK: Haigekassa pressiteates esitatud info on eksitav, hospiitsteenus ei pruugi varsti olla tagatud

Teisipäeval saatis Haigekassa välja teate, et Hospiitsteenus on abivajajatele tagatud“. Diakooniahaigla esindajad kinnitavad, et see on eksitav. „Haigekassa kinnitab oma pressiteates, et hospiitsteenus on igal juhul tagatud kõigile ravikindlustatud patsientidele, kes seda vajavad ja kohtuvaidlus ei mõjuta teenuse kättesaadavust. Kahjuks ei vasta see väide tõele,“ kinnitab EELK avalike suhete spetsialist Regina Hansen. EELK Tallinna Diakooniahaigla hospiitsteenust on ...

Haapsalus tähistatakse septembris suurpõgenemise 75. aastapäeva

Septembris möödub 75 aastat eestlaste massilisest põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest. Suure mineku aastapäeva tähistatakse ka 20. septembril Haapsalus. Peaminister Jüri Ratas lubas piiskop Tiit Salumäele, et tuleb sel päeval Haapsallu. Suurpõgenemise mälestusjumalateenistus on 19. septembril Tallinnas Jaani kirikus. ”Ja meil 20. septembril Rannarootsi muuseumi ees,” ütles piiskop Salumäe. “Sest minu teada ühtegi sammast Eestis rohkem suurpõgenemisele ei ole, ...

Kuressaares leiti mahavõetud kirikutorni seest kaks kapslit

Kuressaare Laurentiuse kiriku kellatorni renoveerimisel leiti kaks kapslit, üks 1933. ja teine 1988. aastast. Kuressaare Laurentiuse kiriku torni kupli osa renoveerimise käigus eemaldati kiriku tornis olev rist, selle all olev muna ja tuulelipp. Tööde käigus parandatakse kiriku torni plekid, kullatakse muna, tuulelipp ja rist. Muna seest leiti kaks kapslit. Suuremas, 1933. aastal paigaldatud kapslis asuval ürikul kirjeldatakse kiriku ajalugu. Väiksemas kapslis olev ...

Eesti vanim kool tähistab suurt juubelit

Toomkooli pere juubeliaktusel. 2 x Tiiu Pikkur Tallinna toomkooli pere, lastevanemad, sõbrad ja külalised tähistasid uue õppeveerandi esimese päeva, 7. jaanuari hommikul Tallinna toomkirikus kooli 700. sünnipäeva avaaktus-palvusega. Toomkooli peret oli tulnud tervitama Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart, kes rääkis kultuuri, rahva, hariduse ja usu seostest. Ta rõhutas, et kristliku kooli suur vastutus on väärtuste hoidmine ja edasiandmine ning soovis Tallinna ...

Urmas Viilma: see, et avalikkus arutab kiriku jutlusi, on päris uus olukord Eestis

Mõni nädal tagasi jõudis meediasse kirikuõpetaja jõulujutlus, mis tekitas küsimuse, kas vaimulik pole mitte erakonna poliitika kantslisse toomisega üle piiri läinud. Kuna mitmed EELK vaimulikud kuuluvad erakonda ning ka peapiiskop Urmas Viilma on olnud Isamaa liige, istusime peapiiskopiga maha ja rääkisime kiriku ja poliitika seotusest Eesti ühiskonnas. Olete avaldanud toetust vaimulike kaasalöömisele poliitikas. Miks see on teie arvates vajalik? Ma ei saa ...

Urmas Viilma | Luteri kirikul on täpne ülevaade oma liikmetest, kuid sellest üksi ei piisa

Olen väga tänulik, et Ene-Margit Tiit on Õhtulehes kirjutanud tänuväärse selgituse, et põhjendada järgmise rahvaloenduse registripõhist korraldamist. Siiski tuleb mul korrigeerida auväärt rahvastikuteadlase üht, ilmselt teadmatusest välja käidud väidet. Nimelt kirjutab autor: "Kahju on aga sellest, et kirik ei ole enam kui kolmsada aastat tagasi alguse saanud koguduseliikmete registreerimise traditsiooni jätkanud ja ootab statistilisi andmeid ...

Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets. Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus. 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste ...

Eesti kirikutes peeti esimese jõulupüha jumalateenistust

Eesti suuremates kogudustes peeti esimesel jõulupühal perejumalateenistusi ning korraldati heategevuslikke kontserte. Luterikirikutes tervitati esimest ülestõusmispüha hommikul. Jeesusesündimise kuupäev teada ei ole ning sümboolselt hakkasid kristlased 4. sajandil tähistama Jeesuse sündimist 25. detsembril. Katoliiklased kogunesid ülestõusmispüha tähistama esmaspäeva õhtul. Eesti katoliiklaste jaoks oli lõppeva aasta kõige olulisemaks sündmuseks paavst ...

Viilma rõhutas jõulujutluses ühtehoidmise vajadust

Jõuluõhtu tõi Eestimaa kirikud inimesi täis. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma kõneles Rakvere kirikus ühtehoidmise vajadusest nii pereringis, kui ka laiemalt ühiskonnas. Jõulud on ikka olnud perepüha, kui kogu perekond püüab vähemalt ühe õhtu aastas veeta ühiselt. Peapiiskop ütles oma jõulujutluses, et jõulud ongi perepüha selle sõna kõige kaunimas tähenduses ning tänane õhtu võikski olla kõigi jaoks turvaline, täis armastust ja ...