Kõik autori postitused

GALERII | Hingedepäeval avati Kadrinas vanadest surnuaiaristidest Ristisalu

Laupäeval avati Lääne-Virumaal Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur. Ristisalu on valminud üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristidest. Eestimaal ei ole palju surnuaedu, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina tegi teednäitava sammu ja andis uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile. Idee Kadrina ...

Toomas Paul: maailm muutuks, kui tõe näkku ütlemise asemel vaadataks leebema silmaga

"Plekktrummis" oli külas vaimulik ja teoloog Toomas Paul, kes julgustas kahtlejaid: mis iganes olukorrast tuleb edasi minna. "Kui sa saad rallis maailmameistriks, siis on see selge, et sa oled tähtis, aga enamiku inimeste jaoks jäävad niisugused sihid saavutamata," märkis Toomas Paul inimelu eesmärkidest kõneldes. Teekonnast ja selle sihist teeb Toomas Paul juttu ka oma värskelt ilmunud raamatus "Sammhaaval astuda". "Enne, kui iseendale tähendust ...

EELK tahab taastada Martin Lutheri kuju

Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) teatas, et on võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti ja Liivimaa aladele jõudmise 500. aastapäevaks Martin Lutheri kuju, mis asus Keila lähedal. Kuju võeti maha 1949. aastal ja pole teada, mis sellest sai. Luterikirik tähistab neljapäeval usupuhastuspüha. 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele teesid kiriku reformimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tallinna piiskoplikus ...

Peapiiskopi karjasekiri usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2019

  Kahe aasta eest tähistasime reformatsiooni 500. aastapäeva. Sel puhul istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“  Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus. ...

Monoteistlikud usundid allkirjastasid eutanaasiavastase dokumendi

Kristlaste, juutide ja moslemite saadikud allkirjastasid esmaspäeval ja edastasid paavst Franciscusele ühisdokumendi, mis mõistab hukka eutanaasia ja abistatud enesetapu kui olemuslikult valed teod, mis tuleb keelata. "Kolm aabrahamlikku monoteistlikku usundit jagavad ühiseid eesmärke ning on täielikus üksmeeles oma lähenemise osas elu lõpetavatele olukordadele," on öeldud dokumendis. "Eutanaasia ja arsti abil toimuv enesetapp on olemuslikult ning järelikult ...

Toomas Paul rääkis juubeli eel “AK. Nädalale” Piibli tõlkimisest

Teisipäeval tähistab 80. sünnipäeva vaimulik ja teoloogiadoktor Toomas Paul. Sünnipäeva eel rääkis "Aktuaalne kaamera. Nädal" Pauliga Piibli tõlkimisest ning tema kirjutatud raamatutest. Sutlepa kabelis tuleb Toomas Pauli jutluse kuulamiseks kohal olla võimalikult vara. Hilisemad tulijad tihti sisse ei mahu. Toomas Paul räägib kirikulistega vahetult, paberil on kirjas vaid tsitaadid. "Niimoodi vabalt rääkimine, improvisatsioonina nagu kas või praegugi on ...

Kolmkümmend aastat soomekeelset kogudust

Soome_kog7961

EELK Soome Püha Peetruse kogudus on tegutsenud kolmkümmend aastat, ehkki esimesi soomekeelseid jumalateenistusi Tallinnas hakkas pidama õpetaja Voldemar Ilja juba 1970ndatel. Kohalike ingerisoomlaste teenimiseks mõeldud kogudus asutati vabaduse tuulte puhudes 1989. aastal. Kuigi asutamiseks pidi tol ajal Moskvast luba küsima, saadi see üllatavalt kiiresti. Aastate jooksul on ingerisoomlaste osakaal koguduses vähenenud, kuid juurde on tulnud siin elavad soomlased, ...

Vennastekoguduse liikmed tähistasid palvemaja aastapäeva

Vennastekoguduse liikmed Tallinnast ja pealinna ümbrusest tähistasid pühapäeval Harku tänava palvemaja aastapäeva. Eesti Evangeelsel Vennastekogudusel on üle Eesti liikmeid paarisaja ringis. Aastapäeval saadakse kokku ja selline kokkukäimine on Vennastekogudusele iseloomulik tänaseni. 1830. aastatel kuulus vennastekogudusse või käis palvemajades veerand Eesti elanikest. Palvemaju oli rohkem kui kirikuid. Kokkusaamistel pakuti üksteisele muusikat, sõna ja ühist ...

Saku kirikuhoonele ehitati päikesepaneelidest katus

Esimesena Eestis on rajataval EELK Saku Toomase kirikul katusel päikesepaneelid. Energiat toodab lõunapoolne osa, põhjapoolsel katusel on tavaline kate. Kokku pandi oktoobri alguses paika 98 paneeli kogupindalaga 200 ruutmeetrit. Saku aleviku serval Pähklimäel algas Toomase kiriku ehitus tänavu 11. aprillil ning nurgakivi sai paika 18. juunil. Tornirist õnnistati 20. septembril. Ehituse seitsme kuuga on peaettevõtja ehk Vormsi Ehitusmeistrid OÜ töömehed saanud hoone karbi ...

Maarja medali laureaat on Kalle Kasemaa

Lõikustänupüha jumalateenistusel 13. oktoobril andis Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt emeriitprofessor Kalle Kasemaale üle koguduse 2019. aasta Maarja medali ja kultuuripreemia. „Meie tänavune Maarja medali ja kultuuripreemia laureaat ei ole peljanud sügavikke ja ta on vahendanud rahvale tekste, mis võib-olla jääksid kättesaamatuks, kui teda poleks olnud, kui ta ei oleks seda tööd teinud,“ sõnas Treufeldt preemiat üle andes. Toomkoguduse ...

Kool ja kirik käsikäes

XIX Tallinna toompäevade konverents oli pühendatud Tallinna Toomkoolile ja kandis pealkirja „Kool ja kirik käsikäes – Toomkool 700“. 11. oktoobril toomkirikus toimunud konverentsi avapalvusel andis Taani Kuningriigi suursaadik Kristina Miskowiak Beckvard kooli direktorile Egle Viilmale üle väärtusliku kingituse koolile – koopia Taani kuninga Erik VI Menvedi (1274 – 13. XI 1319) kooliprivileegi ladinakeelsest ärakirjast 3. jaanuarist 1319, mis on olnud Tallinna Toomkooli ...

Jürnas Kokla – keelemees, kes teenib Jumalat ja inimesi

KoklaJyrnas_8071

Jürnas Kokla (59) on Tallinna piiskopliku toomkiriku kirikumees. „Kirikumehe ülesanne on teha kõike, mida kirikuõpetaja ei tee,“ selgitab Kokla. „Mina vastutan püha paiga ehk altariruumi korrasoleku eest. Teenin Jumalat ja inimesi.“ Oma kiriku kohta ütleb Kokla, et toomkirik on eriline kirik, mille sarnaseid teisi Eestis pole. Ja ta tunneb väga hästi toomkiriku ajalugu, on mõnikord turistidele kirikus ka teejuhiks. Kiriku külaliste abiline Aprillist kuni oktoobrini külastab ...

Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi

Tallinna Linnamuuseumis saab vaadata Tallinna Toomkooli 700. aastapäevale pühendatud näitust „Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi“, mis heidab toomkooli loo kaudu pilgu Eestimaa hariduse varasematesse aegadesse. Toomkooli ja linnamuuseumi ühistööna valminud ajaloonäitus kirjeldab toomkooli näitel hariduselu kujunemist Eestimaal läbi sajandite kuni 20. sajandi keskpaigani. Väljapanekute hulgas on ka toomkooli tuntud vilistlastega seotud esemeid ja ...

Meelemürkidest vabanemise teel

päästearmee_8068

Kristlike rehabilitatsioonikeskuste esindajate ümarlaual Päästearmee Lootuse majas tehti kokkuvõtteid keskustes toimuvast, väljakutsetest ja rõõmudest; vaadati alanud poolaasta plaanidesse ja tutvuti Lootuse majaga. Eestis tegutseb 20 kristlikku rehabilitatsioonikeskust 300 voodikohaga. Neist keskustest on saanud abi sajad alkoholi-, uimasti- ja ravimisõltlased. Sageli on keskuste töötajad ise endised sõltlased. Ümarlaua külaliseks oli rahvastikuminister Riina Solman, kes ...

Linnamuuseumi näitus räägib Eesti hariduselu kujunemise loo

2019. aastal täitub 700 aastat Tallinna Toomkooli esmamainimisest ajalooallikates. Tegemist on vanima tegutseva kooliga Eestis, ühe vanemaga kogu Läänemere regioonis. Selle puhul avas Tallinna linnamuuseum koostöös toomkooliga näituse "Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi." Ajaloonäitus kirjeldab toomkooli näitel hariduselu kujunemist Eestimaal läbi sajandite kuni 20. sajandi keskpaigani. Edasi loe ERR Uudistest.