Kõik autori postitused

Palve

Istun asjade keskel. Neid on palju. Liiga palju … See küllus ahistab mind – ma ei vaja neid kõiki. Tean, et on palju neid, kel pole piisavalt. Mis takistab mind liigsest loobumast nende heaks? Ainult minu isekus, omanditunne. Isa, palun lase mul mõista, mis on see, mida tõeliselt vajan. Palun aita võitu saada isekusest, aita näha neid, kes on hädas. Sina hoolitsed minu eest, õpeta mind hoolitsema teiste eest. Nende rõõm ja tänu olgu kiituseks Sinule! Tiiu Hermat

Palve

Kui mul on mure, siis tean, et võin selle Sinu ette kanda. Aga ma olen kärsitu, ei jõua oodata, millal Sa vastad … Või ma siis lihtsalt ei oska Su vastust mõista. Ja siis kurdan oma muret üha uuesti ja uuesti … Sina oled ka sellele olukorrale leidnud lahenduse. Sa saadad mu teele inimese, kes kuulab ja lohutab, kes annab head nõu. Tal pole kiire, tema sõnad on mõistlikud ja kui ma kauem temaga räägin, kuuleksin nagu Sinu enda häält. Küllap rääkisidki Sina ...

Sõna on kätel 6. osa

6. Aastatel 2004–2009 toimusid kord kuus küll viipekeelsed jumalateenistused Pärnus ja kuigi osalejaid oli suhteliselt vähe, kümmekond, olid need inimestele olulised. Paraku tõmbas majanduskriis ka sellele kriipsu peale – Pärnu Eliisabeti kogudus ei leidnud enam võimalust sõidukulude katteks. Pidevalt Pärnust Tallinna teenistusele sõita pole aga mõeldav, paar inimest siiski vahetevahel käib, kui ka muidu pealinna asja on. Pärnu kiituseks peab märkima, et kaks korda aastas, ...

Sõna on kätel 5. osa

5. Konsistoorium taotlust kinnitama ei rutanud. Avaldati kahtlust, kas kurdid ikka saavad hakkama koguduse sisulise juhtimisega ja majandamisega, parem oleks ikka jääda Püha Vaimu koguduse koosseisu, kes siis teeks kõik põhimõttelised otsused. Koguduseliikmetele oli selline otsus solvav ja tundus alavääristamisena. Oma ühingute haldamise ja tegevuse organiseerimisega saadakse hakkama, kuidas siis kogudusena ei saada? Vähe lohutas ka lubadus asja mõne aja pärast uuesti ...

Sõna on kätel 4. osa

4. Voldemar Ilja suhtus viipekeelse leerirühma avamisse üsna kahtlevalt, probleemina nägi ta eelkõige seda, kuidas nad hiljem hakkaksid osalema kogudusetöös. Loa ta siiski andis ja oktoobris 1994 alustas rühm kooskäimisi Nõmme Rahu kiriku leerisaalis. Paraku oli ülejäänud koguduse funktsionääride suhtumine üsna tõrjuv, vahel öeldi päris halvasti ning kui Gustav Piir 1995 Püha Vaimu koguduse õpetajaks valiti, kolis rühm kiiremas korras üle. Leeritunnid jätkusid palju ...

Sõna on kätel 3. osa

Eestis loodi esimene kurtide kool pastor Ernst Sokolowski algatusel 1866. a Vändrasse. Tänapäeval seisab uhke maja räämas ja unustatuna. Arhiiv 3. Viipekeel Eesti kirikus Kuigi Eesti kurdid õppisid kuni 1944. aastani koolis usuõpetust ning lõpetamisel konfirmeeriti koguduseliikmeteks, ei peetud neile Eesti Vabariigis ühtegi viipekeelset teenistust, polnudki ühtegi vaimulikku, kes seda oleks osanud. Üksikuid spetsiaalselt kurtidele mõeldud teenistusi pidas eelmise sajandi ...

Sõna on kätel 2. osa

Soome üks esimesi kurtide pastoreid Hugo Nyberg. Arhiiv 2. Kurtide omavahelises suht­luses jäi viipekeel püsima, kuid selle arengut pidurdas oraalse õpetusmeetodi võit tublisti. Ühiskonna silmis jäi viipekeel abivahendi rolli, arvati, et selles pole võimalik kõike väljendada ja seetõttu on selle kasutaja ka muidu piiratud mõtlemisvõimega ning harimatu. Püüd kurte iga hinna eest täielikult integreerida kuuljate maailma tõi kaasa kurtide kogukonna lõhes­tu­mise. Paljud ...

Nelipühal viipekeeles ja tänumeeles

Hannu Honkkilale annavad EELK koostöömedali üle õpetajad Gustav Piir ja Tiiu Hermat. Erakogu Nelipüha hommikul ootas Tallinna Püha Vaimu kirikusse tulnud koguduseliikmeid üllatus. Harjunud kombel lauluraamat ja teenistuse kava võetud ja sirvima hakatud, avastati, et teenistuse kord on hoopis omapärane. Protsessiooni ja alguskoraali järel kasvas üllatus veelgi – teenistust peeti viipekeeles ning koguduse õpetaja Gustav Piir oli ennast juhtliturgi kohalt tõlgi rolli taandanud. ...

Sõna on kätel 1. osa

1760. a avas abee I’Epee Pariisi eeslinnas maailma esimese kurtide kooli. 1. Maailmas on ligi 7000 keelt. Enamikku nendest räägitakse hääle ja suuga, kuid on suur keelterühm, kus hääle asemel on kasutusel käed, miimika ja vahel kogu keha. Üldnimetus sellele rühmale on viipekeel. Arvatakse, et viipekeeli kasutab maailmas 70 miljonit inimest. Kes nad on? Enamasti kurdid, kõneraskustega vaegkuuljad, aga ka nende pereliikmed, tõlgid, õpetajad. Viipekeele isa Ajaloost on väga ...

Palve

Elu on vahel kui uisutamine libedal jääl – üks vale liigutus ja järgneb kukkumine. Kas julgeks tõusta ja jätkata? Lihtsam oleks ju käega lüüa – ma niikuinii ei oska ega saa, kui proovin, kukun jälle. Kes ulataks käe, kes aitaks püsti, kes näitaks ette, kuidas on õige? Kedagi pole ju… On siiski! Alati on keegi, ka siis, kui teda kohe ei näe. Kukkuda ja jälle tõusta, kukkuda uuesti ja uuesti tõusta… Ning ühel hetkel enam ehk ei kukugi…

Palve

Giza platoo. Tekst ja foto: Tiiu Hermat Kõrb täis liiva ja kive, päike lõõskamas lagipähe … Oh, oleksid need kivid ometi leib! Oh, oleks see liiv ometi vesi! Oh, oleks selle päikese ees mõni pilveke pakkumas varju! Aga ei ole … Mis kõik annaksin tüki leiva, tilga vee ja raasukese jahutava varju eest! Kas annaksin ära ka iseenda? Mis jääb siis järele? Hetke õndsuse nimel igavene piin? Isa, ära saada mind kiusatusse – ma ei tea, kas suudan vastu panna ...

Palve

Jeruusalemm, sa püha taevalinn … Seisin tee veeres ja vaatasin linna. See polnud sama tee, mida mööda läksid Sina, Issand. Ka linn polnud enam sama. Mõtlesin: kas leiangi sealt enam Su jälgi? Ometigi oli see siiski sama linn. See oli täis Sind. Linn, kus Su teekond algas. Linn, kus Su teekond lõppes. Sa olid seal. Ma ei näinud Sind, kuid iga küngas ja müürijupp jutustas Sinust. Sa olid seal. Aga Sa oled ka praegu just seal, kus on need, kes Sind otsivad. Ma tunnen ...

Palve

Kabel Vastseliina ordulinnuse juures. Tekst ja foto: Tiiu Hermat Ma otsisin pühadust. Tõusin mägedele, laskusin orgudesse. Hulkusin laantes, purjetasin meredel. Vaatasin uhkeid ausambaid, külastasin kauneid katedraale. Pühadust oli. Aga midagi jäi kriipima hinge. Otsisin edasi. Ühel päeval jäi mu teele pisike kabel. Kahtlesin, kas astudagi sisse. Süda käskis: mine! Ma leidsin. Tänan.

Palve

Kuhu oled Sa peitunud? Esimese samba taha? Või järgmise? Oi, seal kaugemal kumab valgus! Oled Sa seal? Ma loodan, et oled. Ma tulen, et leida Sind ja jääda Su juurde. Sinu juures on see hea osa, mille oled mulle tallele pannud. Paljud on tulnud enne mind, sellest annavad tunnistust jäljed teel ... Sinu juures on ruumi, kindlasti mahun ka mina Su jalge ette. Sa ise oled lubanud: kes Sinu juurde tuleb, seda Sa ei lükka välja ... Ma tulen.  

Palve

Toeta ei suuda ma sirutuda taeva poole, toeta jääksin vaid maad mööda roomama. Sa nägid seda ja pakkusid mulle, mida vajasin, ilma et oleksin pidanud Sinult seda küsimagi. Andsid mulle võimaluse endale lähemale jõuda, õitseda ja särada. Aita mul meeles pidada, et see on võimalikuks saanud vaid tänu Sinule. Aita hoiduda uhkusest ja ninakusest, aita hoida südames tänu ja kiitust. Vaid Sinuga, Sinu läbi ja Sinus saan ma olla see, kelleks Sa mind luua oled ...