Kõik autori postitused

Eesti sai esimesed viipekeelsed diplomeeritud teoloogid

6. juunil kaitsti Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris diplomitöid. Eriliseks teeb selle igakevadise sündmuse see, et esmakordselt Eestis kaitsti töid ka viipekeeles. EKNK kurtidepraost Riho Kurg ja misjonär Allan Lepik on mõlemad pärit kurtide kogukonnast, viipekeel on nende emakeel ning eesti keel võõrkeeleks. Õppetöös osalesid nad tõlgi vahendusel. Riho diplomiprojektiks oli Rooma kirja esimese kaheksa peatüki tõlge eesti viipekeelde, Allan aga kasutas oma ...

Palve

Tiiu pilt

Vähe, vähe on pungi veel … Aga ka see vähenegi sünnitab lootust – küll tuleb juurde, küll puhkevad, kuni kogu puu on õites ning hakkab kandma palju vilja. Oli ju Ülestõusnu tunnistajaidki algul vähe, aga neid tuli üha juurde. Puu ajas oma võra laiali maailma ning hakkas kandma head vilja. Ära lase meis lootust kustuda ka nüüd, luba ka meil uskuda ja kasvada ning vilja kanda.

Palve

Värvideta oli maailm. Must masendus mattis kõik … Aga näe – elu tärkab! Elu võidab, toob värvid tagasi. Jäta mustad mõtted, rõõmusta – ka sina võid nüüd elada!

Palve

Tee, kivine ja konarlik … Kuidas seda mööda komistamata käia, teadmata, kas ees on ootamas au või alandus? Issand, Sina läksid, läksid lõpuni. Palun anna mulle julgust minna Sinu jälgedes. Toeta mind, kui komistan, aita püsti, kui kukun. Ainult Sinu juhitud tee on õige, ainult see viib sihile.

Palve

Miks peab keegi kannatama? Kas pole siis muud valikut? Kas on sel mingit mõtet ja eesmärki? Valikuid ongi ju õigupoolest ainult kaks … Esimene – minna ära, jättes kannatused teistele. Teine – minna kannatustest läbi, kanda kõike püstipäi. Kumbki valik pole lihtne ega kerge … Millise tee valid sina?

Umbrohi võib ka ilus olla

hermat

Mt 13:24–30 Olin alles koolieelik, kui vanaema mulle aianurgas omaette lapikese eraldas. Maa tuli korralikult läbi kaevata, kõik umbrohujuured välja noppida ja alles siis anti kätte ka seemnepakikesed ning lubati külvata. Mis seal täpselt oli, seda ei mäletagi enam, natuke seda ja natuke teist, peamiselt maitsetaimed ilmselt. Lapse jaoks oli muidugi põnev tärkamist oodata ja püüda mõistatada, mis oma ninakese mullast välja ajas. Siis aga sõitsime perega nädalaks ära. Kui ...

Palve

Elumeri on täis karisid, rannikud täis kutsuvaid virvatulesid. Kuidas leida õige tee kodusadamasse, kuidas loovida mööda kõigist salakividest ja petlikest sügavikest? Majakas on abiks, muidugi! Aga rahvasuu teab küllalt rääkida just petumajakatest, millega laevu röövlipesade juurde meelitati ja siis nendega puhas töö tehti. Seega – ka majakat tuleb hoolega valida, et lõpuks ikka õigesse kohta välja jõuda. Millise majaka valid oma eluteel sina?

Palve

Vabadust on püütud piirata käskude ja keeldudega, tarade ja okastraadiga, diplomaatia ja relvadega. Vahel on see õnnestunud, vahel mitte. Kui ajame taga vaid välist vabadust, mõistes selle all võimalust teha, mis iganes pähe tuleb, siis on kõik need piirajad meile koormaks. Kui aga vabadus on meie endi südames koos teadmisega, mis hea ja õige, pole välistel piirajatel enam mingit tähtsust. Õpeta meid siis enda kingitud vabadust õigesti tunnetama ning kasutama Sinule ...

Palve

Kõik kasvab, elab – tuhandetes eri vormides. Kust see elurikkus küll tulnud on? Ise tekkinud? Kuidas saab midagi nii keerulist lihtsalt tekkida? Kuidas teab elusolend, et ta just selliseks peab kasvama? Isa, Sina oled määranud kõik. Sina oled andnud elu taimedele ja loomadele, kõigele, mis siin maa peal on. Õpeta meid siis, et oskaksime seda elu kasutada parimal võimalikul viisil.

Palve

Üks vana rahvajutt räägib mehest, kes keset suurt uputust hädas oli ja Jumalalt abi palus. Mõne aja pärast ujus mehe juurde paat, kuid mees põlgas selle ära – küll Jumal aitab teda. Veidi aja pärast sõitsid mööda päästetöötajad, aga ka nende abi ei võtnud mees vastu. Kui vesi mehele juba rinnuni ulatus, lendas üle kopter, millelt visati alla nöörredel. Ka sellest ei haaranud mees kinni. Lõpuks ulatus vesi mehele juba kaelani ning ta kisendas suure häälega: „Jumal, miks sa ...

Palve

Vahel maailm kukkuda võib kokku ning kuskil ei leia sa asu. Nutad või valjult lööd lokku – millestki pole vist kasu … Kui ka tundub, et lootus kaob ja keegi su palvele ei vasta, võid leida mõne oksarao, kui maast taeva poole silmad tõstad. Ka surmast tõuseb elu ja kuivanud oks võib kanda vilja. Julgelt siis Isa palu – selleks kunagi pole hilja.

Palve

Ei seedrid, ei palmid kasva me maal … Millega siis Kuningale vastu minna? Külluses on meil mände – sitked, tormides ja rajudes räsitud, keerdus ja kõveras nagu me isegi. Kuid küllap Kuningas võtab meid vastu sellistenagi, õgvendab kõverused, silub räsitud haavad, harutab lahti me keermed. Võtkem siis julgus kokku ja asugem teele!

Palve

Ainult südamega näed hästi … Mis südamest tuleb, see südamesse läheb. Mis iganes eluteel ette tuleb, südamesse jätab jälje. Olgu siis kannatused, rõõm, lohutus – süda mahutab kõike. Kuid kui südames pole armastust, on kõik muu tühine. Palun siis, Isa, kingi mulle oma armastus, ava mu süda seda vastu võtma. Vaid siis suudan ma vastu võtta ka kõike muud, mis Sul minu jaoks varuks on.

Palve

Üksteist peab hoidma tuule ja külma eest. Üksteist peab hoidma ka siis, kui südamed on jääs … Jää sulab kord. Luba siis sel sulaveel voolata sinna, kus näljane ja janune kosutust vajavad, et see jäätumine poleks tühja läinud …

Meie keel on viipekeel

Kurtide kogukonna üritusel 24. veebruaril: Riho Kurg ja Tiiu Hermat. Erakogu 1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured. Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses ...