Kõik autori postitused

Piiskoppide läkitus Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Piiskoppide läkitus suurel neljapäeval, 1. aprillil 2021

Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!“                                  Lk 22:19 Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid ...

Piiskoppide läkitus suurel reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.                                                                               Jh 3:16 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja ...

Isamaa ja emakeel

Eeloleval pühapäeval on emakeelepäev ja heiskame sinimustvalge lipu. Emakeelepäeva tähistati esimest korda 14. märtsil 1996 Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi (1922–2008) eestvõtmisel. Juba aasta varem hakkas ta koguma toetusallkirju emakeele kaitseks. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. 14. märts valiti emakeelepäevaks eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäeva järgi. Petersonil oli eluaastaid vaid 21, aga ta oskas ...

Tartu rahu tähendusest

2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäevana on Eestile sama oluline päev kui 24. veebruar Eesti Vabariigi aastapäevana. Mõlemad tähistavad Eesti riikliku iseseisvuse järjepidevust. President Lennart Meri ütles aastal 1995: „Tartu rahu 1920 on Eesti sünnitunnistus. Tartu rahuga sai Eesti rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina. Sellepärast on küsimus nii tähtis, ja nii tundlik, eestlastele.“  Mulle on väga oluline, et Tartu rahulepinguga leidis tunnustust ...

Eesti Kiriku uus aasta

Alanud on Eesti Kiriku 98. aasta. Leht on kodumaal taasilmunud üle 30 aasta viie peatoimetaja juhtimisel. 16. veebruaril 1990 kinnitas peapiiskop Kuno Pajula nädalalehe Eesti Kirik vastutavaks toimetajaks Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhametsa, kes juhtis toimetust kaks aastat. Evar Post ja Villu Jürjo olid peatoimetaja ametis kumbki ühe aasta. Neljas peatoimetaja Kadri Ugur juhtis ajalehte poolteist aastat. Viies peatoimetaja Sirje Semm on ametis 17. jaanuarist 1996 – ...

Jõulutervitus AD 2020 ja uusaastasoov Issanda aastaks 2021

Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu  kirjutada üles kogu riigi rahvas. (Lk 2:1) Tervitan teid meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha puhul. Pühakirja jutustus algab teatega, et Rooma riigis toimus rahvaloendus. Kas keiser Augustuse käsu märkimine jõuluevangeeliumi alguses on lihtsalt ajaloolise tausta määratlemine või on sellel sügavam tähendus?  Käesolev aasta on Piibli aasta ja kutsusime kokku juubelipiibli koostöökogu. Meie ...

Pühakirja tõlkimine on kiriku misjoniülesanne

Täna tähistab kristlik maailm püha kirikuisa Hieronymuse mälestuspäeva. Käesolev aasta on piibliaasta. Möödub 1600 aastat Hieronymuse surmast. Hieronymus lahkus ajast igavikku 30. septembril 420 Petlemmas. Piltidel kujutatakse teda töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit. Hieronymus on raa­ma­tukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Dr Marju Lepajõe kirjutas 2018. a nõnda: „Kui püüda lühidalt määratleda, milline on olnud selle uskumatult intensiivse inimese elu ja ...

Mitte tagasi, vaid ikka edasi

Ikka rohkem küsivad inimesed, millal me saame minna tagasi olukorda, kus olime enne hävitavat haiguspuhangut. Üks tarkus on, et küsija suu peale ei lööda, aga küsimus eeldab siiski vastust.  Piibel õpetab meile, et iialgi ei ole võimalik minna tagasi sinna, kus oldi. Ka paradiisiaeda ei saa me tagasi, aga läheme läbi ristimise osadusse Jumala riigiga. Vaatame Iisraeli rahva ajaloole ja saame kinnituse, et paigalseis ei ole võimalik. Näljasurmast pääsemiseks mindi ...

Piiskoppide läkitus Kristuse ülestõusmise pühal, 12. aprillil 2020

Kristuse ülestõusmise püha evangeeliumis jutustab evangelist Johannes meile varajasest hommikutunnist, mil Maarja Magdaleena avastas Jeesuse hauale tulles, et haud on tühi. See oli ärev hetk. Naine jookseb oma avastust jagama Peetruse ja Johannesega, kes hauale rutates veenduvad oma silmaga, et Jee­suse surnukeha ei ole hauas. Haud on tühi! Oleme seekordsele ülestõusmispühale vastu läinud koroonaviirusest tingitud ärevusega hinges. See on ärevus, mida on jagunud kõikjale ...

Piiskoppide läkitus suureks neljapäevaks, 9. aprillil 2020

Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,  ei katku, mis rändab pilkases pimedas,  ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Psalm 91:5–6 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt! Täna, suurel neljapäeval vaatame selle nädala sündmustele. Palmipuudepühal oli rahval vaimustus, aga valitsejad olid hirmul: mis saab, kui rahvas haarab võimu ja kuulutab Kristuse Messiaks? Nad arutasid pingeliselt, kuidas Jeesusest ...

Piiskoppide läkitus suureks reedeks, 10. aprillil 2020

Paulus ütleb: Ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust. 1Kr 2:2 Paulus keskendas kogu oma tähelepanu ristilöödud Kristusele. Kuigi tolleaegses koguduses oli palju muresid, pööras apostel pilgu vaid ristilöödule, kelles ta nägi Jumala väge ja Jumala tarkust. Inimeste silmis oli selline Pauluse hoiak täiesti arusaamatu, sest ristilöödud Kristus oli tolle aja juutidele ärrituseks ja paganatele narruseks. Täna vaatab kogu ...

Eestlane olen ja eestlaseks jään!

tiit salumäe_aug2014 copy

Tuhat korda kas või alata, tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää vabalt vaarisa moodi. Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi. Viie päeva pärast tähistame Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva. Vabariigi sünnipäeval tuletame alati meelde ajalugu ning jutustame meie riigi lugu oma lastele ja lastelastele. Meil on palju õppida ...

Märka ja täna oma kaastöölisi

teeneterist-02

Esimesel nelipühal, 31. mail annab peapiiskop Urmas Viilma Tallinna piiskoplikus toomkirikus üle kiriklikud autasud kiriku tublidele töötegijatele. EELK autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule tema teenete eest EELK ja koguduse töös. Autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on osutanud teeneid EELK-le. EELK autasud on: aumärgid: kuldrist, Teeneterist, Teeneteristi tunnustusmärk, tunnustuskirjad: elutööpreemia, aukiri ja tänukiri, aunimetused ja ...

Eesti Piibliseltsi tervitus

jõulumark2019

Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Lk 2:10–11 Hea sõber! Jõuluaeg on jälle käes. Koos uue ootusega on aeg vaadata ka tagasi möödunule. Piibli- ja keeleaasta hakkab lõppema. Käesoleval aastal möödus 280 aastat eestikeelse Piibli esmailmumisest. Anton Thor Helle koos oma abiliste ja ka varasemate piiblitõlkijate poolt tehtuga on jätnud sügava jälje meie ...