Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Homme on taevaminemispüha ehk suur ristipäev 

Jeesuse Kristuse taevaminek on üks varasemaid pühi, mida hakkas pühitsema juba algkogudus. Taevaminemispühal meenutame, et 40. päeval pärast surnuist ülestõusmist läks Kristus taevasse. Nelikümmend on Piiblis üks täiuslikkuse arv, mis juudi traditsiooni kohaselt on puhastumine ja valmistumine. Suur paastuaeg kestab 40 päeva. 40 päeva ja ööd sadas vee- uputuse loos vihma. Nelikümmend aastat oli Iisraeli rahva rännak tõotatud maale. Nelikümmend päeva oli Kristus kõrbes ...

Piiskop Tiit Salumäe: tunnustagem tublisid inimesi!

Rukkimaarjapäevaks, 15. augustiks ootab konsistoorium taotlusi kiriku tublide kaastööliste autasustamiseks. EELK autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule tema teenete eest EELK ja koguduse töös. Autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on osutanud teeneid EELK-le. EELK autasud on: aumärgid: kuldrist, Teeneterist, Teeneteristi tunnustusmärk; tunnustuskirjad: elutööpreemia, aukiri ja tänukiri, aunimetused ja tunnustused. Taotlused vaatab läbi ...

Läkitus Eestimaa kogudustele

Tallinna Raamatutrükikojas trükitud ukrainakeelne raamat „Piiblilood“. Mati Schönberg. Armsad vennad ja õed! Maikuu esimesel pühapäeval tähistame koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha. Täna ja alanud nädalal palvetatakse piiblitöö pärast üle kogu maailma. Maailm meie ümber on muutunud. Ühiskonnas suureneb vägivald ja kannatab vaimne tervis – muretsetakse, kardetakse, vastandutakse. Mitu aastat oleme olnud ...

Ukraina rahu – kiriku rahu eest

Tuhkapäeval helisesid ühel ajal kirikute kellad üle kogu Euroopa, kutsudes üles palvetama Ukraina eest. Sõnum jõudis Eesti kodudesse ka „Aktuaalse kaamera“ kaudu. Konsistoorium on teinud avalduse seoses sõjaga Ukrainas. Möödunud pühapäeval vastasid „Kirikuelu“ saatejuhi Krista Taime küsimustele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema koguduse liige Andrii Vytvytskyi. Peapiiskop ...

Tartu rahu minu ja sinu jaoks

Täna on Eesti lipuehtes – palume ja täname rahu eest ning mõtleme, kuidas saame anda rahu heaks oma panuse. Rahu ei ole vaid sõja puudumine – rahu on eluviis. Vihkamise õhutamisel ei tohiks olla kohta meie ühiskonnas. Rahu on heebrea keeles šalom ja tähendab „ole tervik, täielik“. Kui keegi küsib sinult heebrea keeles „Ma šalomcha?” (Mis on sinu rahu?), siis ta küsib, kas sa oled tervik, ühes tükis. Heebrea tervitussõna šalom tüvi šalem tähendab täielikult tervikuna ...

Elu muutus kaks tuhat aastat tagasi ja muutub täna

Jõulud on peatselt käes. Advendiaja nädalad andsid meile ka sellel aastal võimaluse jõuludeks valmistuda nii jõuluturul käies, kingitusi muretsedes, jõulukaarte saates, lastega jõulusalme õppides kui ka jõululaule kuulates ja lauldes. Mõtlen suure tänuga kümnetele kontsertidele, mis on toonud kirikutesse tuhandeid inimesi. Imetlen, kui palju meil on muusikuid, nii lapsi, noori kui eakamaid, kes on tulnud oma muusikaandeid pakkuma, ja ka tuhandeid kuulajaid. Meie ühiskonnas ...

Valimisõigus – valimiskohustus

Taas on Eestis käes kohalike valimiste aeg. Olen ka eelmiste valimiste puhul kirjutanud valimise protsessist ja meie vastutusest. Valimistel on olulised kolm aspekti: julgus kandideerida, vajadus teha otsus, aeg minna valima.  Minu sõnum on olnud ka eelmiste valimiste puhul, et mingit kasu ei ole sellest, kui me ennast valimistest distantseerime. Loomulikult on ühed koalitsioonis ja teised opositsioonis. Aga mõlemad võivad olla siiski ausad ja lugupidavad ...

Külaskäigust Inglismaale

8.–14. septembrini külastasin Inglismaal EELK diasporaapiirkonda.  10. septembril kohtusin Eesti suursaadiku Viljar Lubiga, et kõnelda eestlaste kogukonna elust. 12. septembril külastasin meie anglikaani sõpruskogudust Tunbridge Wellsis. 13. septembril toimus Suurbritannia Luterliku Nõukogu esinduses kohtumine, kus andsin ülevaate EELK osast Luterlikus Maailmaliidus ning olukorrast EELK diasporaatöös. Eestis on tekitanud küsimusi minu osalemine 11. septembril ...

Vabadus on vastutus

Käes on väga eriline nädal – möödub 30 aastat sellest, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 69 poolthäälega vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Taastati riik, mis oli loodud 24. veebruaril 1918. Igal tähtpäeval on meie kohustus ja eesõigus vaadata tagasi ja vaadata edasi, teha analüüs ja anda hinnang olukorrale. Teeme seda vabade inimestena. Iga jumalateenistuse alguses on pihiosa. Pihi olemus on tunnistada: mina, vaene patune inimene. Vabadus ja sellega kaasas ...

Tere tulemast

Tiit Salumäe Tartus Eesti Kiriku toimetuses 1997. aasta juulikuus peatoimetajat asendamas. Arhiiv. Sirje Semmi asumise puhul Eesti Kiriku peatoimetaja kohusetäitjaks kirjutasin 31. jaanuari 1996 lehe juhtkirja sama pealkirjaga nagu täna.  Sirje Semm kirjutas kenasti samas lehes, kui ta alustas peatoimetajana: „Miks kandideerisin ajalehe „Eesti Kirik“ peatoimetaja kohale? --- Mõtlesin: miks mitte anda oma oskused ja tehatahtmine oma kiriku lehele? Et ma osutusin ...

Märka ja täna oma kaastöölisi

Aumärkidega tänab kirik oma tublisid töötegijaid.Arhiiv. Nelipühaks, 23. maiks ootab konsistoorium taotlusi kiriku tublide kaastööliste autasustamiseks. EELK autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule tema teenete eest EELK ja koguduse töös. Autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on osutanud teeneid EELK-le. EELK autasud on: aumärgid: kuldrist, Teeneterist, Teeneteristi tunnustusmärk,  tunnustuskirjad: elutööpreemia, aukiri ja ...

Piiskoppide läkitus Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Piiskoppide läkitus suurel neljapäeval, 1. aprillil 2021

Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!“                                  Lk 22:19 Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid ...

Piiskoppide läkitus suurel reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.                                                                               Jh 3:16 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja ...

Isamaa ja emakeel

Eeloleval pühapäeval on emakeelepäev ja heiskame sinimustvalge lipu. Emakeelepäeva tähistati esimest korda 14. märtsil 1996 Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi (1922–2008) eestvõtmisel. Juba aasta varem hakkas ta koguma toetusallkirju emakeele kaitseks. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. 14. märts valiti emakeelepäevaks eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäeva järgi. Petersonil oli eluaastaid vaid 21, aga ta oskas ...