Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Vaadeldes Kristuse passiooni IV

Õhtusöök Emmauses. Rembrandt. 1648, Pariis, Louvre. Internet. Sind vastu armastades, uue eluga Mida peaks Kristuse kannatuste vaatlemine – kirjutades, kuulates, lugedes – inimesele andma? Miks seda teha? Pea kõik Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud passioonipoeemid alustavad mingil moel sellest küsimusest. Kuramaa hertsogi õukonnaraamatukogu hoidja ja Miitavi (Jelgava) linnakooli rektori Christian Bornmanni tunnustust pälvinud „Kannatav Jeesus“ (1690) viitab ...

Vaadeldes Kristuse passiooni III

Pärnapuu koorde vermitud sõnad väljendavad inimese ja looduse ühist kannatust ning seda, kuidas ristipuu meid igal aastal uuendab. Su ristile ma tõusen kaasa! Karjusneiu Dacris on kannatusajal metsa pagenud lõbujanuse ja Looja vastu ükskõikse maailma eest, et koos leinava loodusega meenutada Jeesuse ristiteed. Sinnasamasse on Pommeris puhkenud sõja eest pakku jooksnud karjused Penthus ja Claeonthes. Kolmik otsustab ühiselt süüvida Kristuse kannatustesse selles ...

Vaadeldes Kristuse passiooni II

Kunstnik Robert Leinweberi (1845–1921) maal „Peetruse eitamine“.  Internet. Jõuda iseenese äratundmiseni Noor Martin Luther alustas oma kirjutist „Kristuse kannatuse vaatlusest“ (Ein Sermon von der Betrachtung des heiligen Leidens Christi, 1519) kriitikaga: „Esiteks mediteerivad mõned inimesed Kristuse kannatuste üle niimoodi, et ajavad end vihaseks juutide vastu. Nad [...] sõimavad närust Juudast ja rahulduvad sellega, nii nagu nad on harjunud kaebama teiste ...

Vaadeldes Kristuse passiooni

17. sajandi sõdade ja epideemiate ajal saadi hingele tuge Kristuse kannatuste üle mediteerides. Kristlikule lugejale. Armas kristlik lugeja. Paulus kirjutab Korintose kogudusele: „Teie juurde tulles ei arvanud ma end midagi rohkemat teadvat, kui vaid ristilöödud Jeesus Kristust.“ (1Kr 2:2) Sellega näitab Paulus, et ta kõike muud tarkust (ta oli ju kõrgelt õpetatud ja palju lugenud mees) peab Kristuse passiooni-raamatu kõrval piskuks ja eimillekski. Ja ei ole ...

Vaimulikust luulest Eesti- ja Liivimaal – Oderborni laul

Tiina-Erika Friedenthal. Pärast Liivi sõda ja mitut katkuepideemiat olid Liivimaa alad vahelduva eduga ajavahemikus 1582 kuni 1625 katoliikliku Poola võimu all. Riias ja Tartus tegutsesid jesuiidid, kohalike luterlike vaimulikega tihedas ja vaenulikus konkurentsis.  Kusagil selle aja alguses tuli Pommerist pärit Paul Oderborn (ca 1556–1604) pärast õpingute lõpetamist Rostocki ülikoolis jutlustajaks Leedumaale Kaunasesse, mõne aasta pärast sealt edasi Riiga. ...

Vaimulikust luulest Eesti- ja Liivimaal –Liborius Depkini sada sonetti

Lemsalu/Limbaži linnas asuv Jaani kirik, mis sai valmis 1680. aastal ja kuhu Depkin järgmisel aastal pastoriks läks. Kirik on tänini ilusti alles ja hiljuti restaureeritud. Aleksandrs Timofejevs Liivimaa aastal 1681. Teoloogi, luuletaja ning läti keele uurija ja tõlkijana Liivimaa ajalukku läinud Liborius Depkin (1652–1708) sai oma esimese pastorikoha Lemsalus/Limbažis ning andis välja kogumiku „Jumalale pühendatud evangeeliumi-mõtisklused üle kogu kirikuaasta, sada ...

Mis häda võib meil sündida?

Wat kan uns kamen an vor noth so uns de here weydet. unde spyset uns mit hemmelbrot und up de weyde leydet, dar tho vorqwycket unsen moeth unde kölet mit dem water soet synes werden hylligen geystes? Selline nägi meie lauluraamatu laulu nr 186 „Mis häda võib meil sündida“ esimene salm välja siis, kui laul 1520. aastatel Riias keset kõige ägedamat usupuhastustegevust kirja pandi. Laulu sõnade autor, Saksa-Poola piirialalt Küstrinist pärinev Andreas ...