Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage ...

Merille Hommik. Advendiküünlad süttisid sel aastal väga lumistes ja keerulistes oludes. Paljudes kodudes said küünaldest ka ainsad valgusallikad, sest elekter läks ega ilmutanud naasmise märke. Saime lund kaevates ja eluks hädavajalikku muretsedes igaüks oma kriisikogemuse, nagu ka teadmise sellest, millist abi sellistel puhkudel on oodata riigilt ja omavalitsuselt. Suurim kogemus lumistes oludes on aga inimene, kes on valmis tulema ja aitama, panustama oma aega, ...

Merille Hommik. „Lapsed, kell on veerand, kes on kella keerand, aega otsast piirand, seierisi tiirand …“ – nii kirjutab Hando Runnel oma luuletuses „Kella kallal“. Eeloleval pühapäeval tuleb taas kord minna üle talveajale. 2018. aasta suvel korraldatud küsitlus näitas, et Euroopa Liidu elanikest pooldas 84 protsenti ehk umbes 4,6 miljonit kellakeeramise kaotamist. Kuigi Euroopa Parlamendi komisjon tegi juba sama aasta sügisel ettepaneku kevadine ja sügisene ...

Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat. Hb 9:14b Kuidas kirjeldada tööd, mida Jumal praegu meie inimeste südames teeb? Küllap on paljud viimasel ajal kogenud palvet, mis sügavalt sisimast jõuliselt esile tõuseb. Mõeldes oma lähedaste ja ühiskonna kõige kaitsetumate tulevikule, süütutele sõjaohvritele, kurjusele ja kannatusele, tulevad palved nagu iseenesest ...

Kristjan Luhamets. Praeguseks on Ukrainast Eestisse sõjapakku jõudnud üle seitsme ja poole tuhande alaealise, nende hulgas sülelapsi, lasteaia- ja kooliealisi ning noori. Enamik neist on tulnud ühes oma ema või saatjaga, aga on ka neid, kes on tulnud pika tee üksinda. Kriisiolukorras jooksevad aeg ja sündmused meil nagu eest ära: need lapsed ja nende pered on ühtäkki siin ja neid tuleb aidata: pakkuda neile turvalisust ja hingeabi nii palju kui võimalik, leida neile ...

Merille Hommik. Eestimaal müriseb paljudes paikades: müriseb Tallinnas, teistes linnades ja magistraalide läheduses. Elukeskkonda võib muuta kaunimaks ja inimsõbralikumaks, aga kui mürafoon jääb, on tundlikuma kõrva ja meelelaadiga inimesel raske neis paigus end turvaliselt tunda. Mõtlesin sellele, kui usuteaduse instituudi jõulusessiooniga seoses mõned päevad Tallinnas viibisin. Kaunis jõuluehtes pealinn, veel ilusam ajalooline vanalinn ja jõuluturg, palju ...

Merille Hommik Arvasin, et küllap nad on juba läinud, aga kui pühapäevaõhtusele jalutuskäigule suundusin, oli loojangutaevas äkki täis sakilisi kureparvesid ja kluugutamist. See on üks mu kodukoha omapärasid sügisel, kaunis vaatepilt, mis aastast aastasse kordub. Sel sügisel kestab see kauem, on soojad ilmad ja lindudel palju süüa.  Mu hea bioloogist-geneetikust sõber käib neid jõesuudme roostikus jälgimas, seal on kurgede magala, kus on asemeid tuhandetele ...

Kirikulisi hõredavõitu, maailm tõredavõitu, aga kevad siiski toredavõitu – sellise vastuse sain healt kolleegilt, kui tema käekäigu kohta pärisin. Aastaaegade vääramatu kulgemine on tõesti üks vähestest kindlatest asjadest praeguses muutlikus ja katkemistest tulvil maailmas – kevad teeb rõõmu ja annab lootust. Rohelust ja nelipüha vaimu enesesse hingates on tunne, et head asjad suudavad kesta ja et katkenud otsad on võimalik taas kokku siduda. Kirik on kandnud ...

Merille Hommik. Olen haiglas hapniku all, palveta minu eest ka – sellist sõnumit telefonist leides jätab süda löögi vahele. Süngelt suur nakatunute arv ei ole ainult number ja pilt kiirabiautode pikast rodust EMO ukse taga ei ole pärit kuskilt välismaalt. Koroonaviiruse leviku praeguses seisus on järjest vähem neid, keda see asi kuidagi isiklikult ei puuduta. Kui ei ole ise haigust põdenud või põdemas, siis on mitmeid tuttavaid ja lähedasi, kes sellest pääsenud pole. ...

Merille Hommik. Järelemõtlemise aeg kestab. Ootame ja loodame, et viiruselaine hakkaks taanduma, aga märgid ja arvud näitavad seni vastupidist. Algav paastuaeg toob mõtlus- ja palveainet juurde, meid kutsutakse tugevasse osadusse oma Issandaga, kes aitab erilise aja katsumusi kanda ja mõtestada. Ajal, mil koguduse kooskäimised on kas piiratud või pausil, ei tohiks vaim ja palve pausile jääda. Olen nende kuude vältel imetlenud mitmete koguduste ja vaimulike leidlikkust ...

Kirikuaasta viimasel pühapäeval mälestame oma igavikku lahkunud omakseid ning süütame küünlad kirikus ja kalmudel. Meie eel läinud inimesed on meid kujundanud, me tahame oma juurtele mõelda ja esivanemate pärandit kalliks pidada. Elavate maailmas muutub öö pikemaks ja päevavalgus järjest tuhmimaks. Igavikupühapäeval süüdatud küünlad kõnelevad ka sellest, et me vajame sisemist valgust ja hingejõudu, mis juhiks meid teel taevasesse koju. Praegu on aeg, mil peame ...

Valvamine ja ootamine on inimese elu loomulik osa. Kristlastel lisandub sellele veel üks eriline ootus, see on Kristuse taastuleku ootus. Jeesuse tõotustest ei saa välja lugeda tema tuleku täpset aega, seda on oodatud läbi kiriku ajaloo ja oodatakse jätkuvalt. Tänapäevalgi näeme märke, mis seostuvad lõpuaegadega: rahutusi ja sõdu, majanduskriise, looduskatastroofe ja läänemaailma loobumist ristiusust. Jeesus on siiski selgelt kõnelnud vaid sellest, et tema tulek saab ...

Me vajame enda ümber inimesi, olenemata sellest, kui head suhtlejad me oleme. Hea ja rahulik lävimine teistega loob turvatunde ja toetab tervist. Inimsuhete pahupool ja konfliktid on aga samuti meiega. Tahame, et meid ümbritseks pühaduse oreool, aga teeme ikka vigu ja ütleme sõnu, mida hiljem kahetseme. Lahendamata tülid on hingele koormaks ja mõjuvad karistusena, südamel on raske ja õhtuti ei saa und. Kõik halb tõukab meid üksteisest eemale ja asjad, mis on hingele ...

Maailm, milles elame, on mitmekesine ja tulvil väljakutseid, kristlastena tuleb meil õppida sellega arvestama. Kultuuriline mitmekesisus ja ristiusk ei ole ju vastandid, sest kristlus on ise kultuuriliselt mitmekesine. Kohanemine ei tähenda aga sulandumist – me saame elus ja inimsuhetes paremini hakkama, kui meie enesepilt on selge; kui teame, kes me kristlastena oleme, ja oskame väärtustada oma usku. Inimene, kes ei tunne iseend, võib kergesti muutuda erinevate ...

Kui tahame teada, milline peaks olema elu kristlasena, tuleb vaadata Jeesusele. Nii nagu Jeesus oli läkitatud maailma inimeste juurde, on ta ka meid, kristlasi, läkitanud inimeste juurde. Jeesus on jätnud omadele ülesande kuulutada evangeeliumi, et päästev sõnum jõuaks võimalikult paljudeni.  Kristlase elus on oluline isiklik vagadus, aga sama tähtis on ka osadus kaaskristlastega ja hea sõnumi viimine nendeni, kes on veel Kristusest kaugel.   Ei ole ...