Kõik autori postitused

Püha Vaimu väljavalamine

Nelipüha saame tähistada teadmise ja tänuga, et Püha Vaim tegutseb ka täna. Meie jõud ei ole meis enestes, meie tarkuses, vägevuses ega vagaduses. Meie jõud on Jumalas, kes on tark, vägev ja armastav ning tahab seda kõike meiega jagada. Püha Vaimu läbi on Jeesus meie lähedal, ta läkitab meid, julgustab jätkama head tööd ja lahendab meie probleeme. Jeesus on tõotanud olla meiega iga päev, Issand kosutab nõrku ja abivajajaid, seega täiesti tavalisi inimesi. Meil kõigil ...

Püha Vaimu ootus

Taevaminemispüha ja nelipühade vaheline aeg on Püha Vaimu ootuse aeg. Oleme vaimus ühes Jeesuse jüngritega ja palvetame, et Lohutaja Püha Vaim meid puudutaks ja elustaks. Suurt nädalat ja ülestõusmispühi tähistasime sel aastal kodudes, avalike jumalateenistuste paus kestis peaaegu kaks kuud. Seda suurem on rõõm, et kristliku kiriku sünnipüha, Püha Vaimu väljavalamise päeva, saame taas pühitseda kõigile avatud pühakodades.  Oleme tänulikud, et saame jumalarahvana ...

Südame kõne Jumalaga

Inimestevahelises suhtluses kasutame kas teadlikult või alateadlikult mitmeid tasandeid, mis kõik on omal moel vajalikud. Formaalne suhtlus on pinnapealne, aga teatud olukordades vältimatu. Omaette oskus on kõnelda teistega maast ja ilmast endaga seotud teemasid vältides. Kui avaldame oma seisukohti ja teeme kriitikat, peab meil olema ka julgust kohata teiste reaktsiooni. Oma mõtete ja tunnete avaldamisest algab sügavam suhtlus, siis vajame usaldusväärset partnerit, ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Maailmas on erinevaid maid ja kultuure, ka kristlikud kogudused üle maailma on eriilmelised. Meil on erinevad tugevused ja nõrkused, rõõmud ja mured, saame üksteiselt õppida ja üksteise eest palvetada. Kristlastena oleme ka taevariigi kodanikud maailmas, kui mõtleme üksteisele selles kontekstis, oleme ühesugused inimesed. Meil on üks Jumal Isa ja üks Lunastaja Jeesus Kristus. Jumala lastena on meil sama lähtepunkt ja samad võimalused.  Kui reisida maailmas, ...

Jumala rahva koduigatsus

Koroonaaeg on olnud meediasuhtluse kuldaeg. Kontaktid sõprade ja lähedastega, töö ja jumalateenistused on kõik käinud meedia kaudu. Samas tahaks juba suhelda vahetult, igatseme ka paikade järele, mis on meile olulised. Erilise ootuse ja igatsuse käes on vaevelnud need, kes olude sunnil on jäänud suletud uste või piiride taha, äralõigatuna oma lähedastest ja kodumaast. Oleme pidanud õppima kannatlikkust ja kohanema, säilitama usku ja lootusrikast meelt. Katsumuste aeg ...

Hea karjane

Jumal on nii Vanas kui Uues Testamendis valinud oma rahva võrdpildiks lambakarja. Jeesus on hea karjane, kes juhib oma kogudust nagu lambaid ja hoolitseb nende eest. Lambad on suure karjavaistuga loomad. Sotsiaalsed kontaktid ja ühtekuuluvus on ka inimese üks põhivajadusi, meid ei ole loodud elama üksi. Inimene on liigina ellu jäänud paljuski seetõttu, et oleme saanud karjana hakkama, oleme suutnud pakkuda üksteisele tuge. Praegu, kui kontaktid inimeste vahel on ...

Ülestõusnu tunnistajad

Kirikuaastas on alanud nelipühadeni kestev ülestõusmisaeg, mil saame üksteist tervitada algristikoguduse päevist pärit tervitusega „Kristus on surnuist üles tõusnud – Ta on tõesti üles tõusnud!“. Selle tervitusega kanname edasi kiriku ühist ja elavat usku ülestõusnud Kristusesse, kelle surma ja ülestõusmise läbi on valmistatud pääste kogu maailmale ja igale inimesele.   Kristlastena oleme Ülestõusnu tunnistajad, sageli aga arvame ekslikult, et see eeldab meilt ...

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Suur reede on nii suur püha, et rohigi ei kasva; ülestõusmispüha hommikul päike mängib ja tantsib – nii on öelnud vanarahvas, kes tänapäevases mõttes elas kogu aeg kriisiolukorras. Raske töö, viletsad elutingimused ja kehv toit, sageli kimbutavad haigused ja muud laastavad hädad ei röövinud neilt ometi selget ja samas rahvapärast kujundlikku usuvaadet. Saaremaal Kihelkonnal võis enne II maailmasõda näha vaikse nädala „rätikukeelt“: kui suurel reedel kandsid naised ...

Aukuninga alandustee

Palmipuudepühaga algaval vaiksel nädalal jälgime Jeesuse elu viimaseid sündmusi. Jeesus ratsutab kuninglikult Jeruusalemma vastu oma surmale ja ülestõusmisele. Teda ootab ees vahistamine, kannatus ja rist, Jeesuse sõnum oma jüngritele on aga, et nende mure ja lein muutub rõõmuks. Jeesuse kannatusteekond on kogu inimkonna kannatustee ning tema võit surma üle meie lootus, vabadus ja rõõm. Vaikse nädala sündmused ei ole seetõttu vaid hetkelised mure- ja rõõmusähvatused, ...

Kannatuse pühapäev

Paastuaja viies pühapäev Judica (ld ’mõista mulle õigust’) tähistab kannatusaja algust, mis kestab suure nädala lõpuni. Aeg, mil kogu kristlaskond on süvenenud Kristuse kannatusloosse, on aasta-aastalt olnud süvenevas kontrastis ümbritseva maailmaga, mis samal ajal kevadisi pidutsemis­tuure kogub. Sel aastal on teistmoodi, inimesed püsivad eriolukorra tõttu kodudes, kultuuri- ja lõbustusasutused on suletud, tänaval või poes liikudes kohtab kõige enam langetatud või ...

Eluleib

Kätte on jõudmas Laetare- (ld ’rõõmustage’) pühapäev, mis tähistab paastuaja keskpaika. Seda päeva kutsutakse ka leivapühapäevaks, sest etteantud pühakirjatekstid kõnelevad inimese vajadusest vaimuliku toidu järele.  Jeesus ütleb: „Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks“ (Jh 6:27). Ajal, mil inimesed hirmus koroonaviiruse ees endale koju toidu- ja esmatarbekaupu varuvad, on hea seda manitsust tähele panna ning hoolitseda selle eest, ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Paastuaja 3. pühapäev kannab ladinakeelset nimetust Oculi (silmad): „Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja“ (Ps 25:15). Pilgu õiges suunas hoidmisest kõneleb ka nädala juhtsalm, kus Jeesus ütleb: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile“ (Lk 9:62). Me oleme loodud Jumala näo järgi ja meie meeledki on üks osa tema loomingust. Kõik, millele suuname oma meeled ja millele oleme avatud, mõjutab ja ...

Palve ja usk

Ees ootab paastuaja teine pühapäev, mille ladinakeelne nimetus Reminiscere („tuleta meelde“) on pärit 25. psalmist: „Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!“ Need on palvesõnad. Alandudes palvele usume ja loodame, et Jumal kuuleb meid, et ta ei ole meid unustanud ja tunneb meile kaasa.  Me palume, et ta tuleks meie hädade ja haiguste, usu ja kahtluste, lootuse ja lootusetuse keskele ning juhiks meie elu. Palveid on ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Tuhkapäeval algab paastuaeg, mis vältab ülestõusmispühadeni. See aeg kutsub meid keskenduma ja süvenema Kristuse kannatusse ja lunastustöösse, heitma pilku oma hinge ja teravdama kristliku usu fookust. Kristuse kannatuslooga on seotud Euroopa kultuuri kauneimad varad muusikas, kujutavas kunstis ja kirjanduses. Nendest osasaamine on oluline, et tunnetada oma kristlikke juuri ja ühtsust maailma kristlaskonnaga praegusel traditsioonide unustamise ja vaimsetesse otsingutesse ...

Jumala armastuse ohvritee

Viimane pühapäev enne suurt paastu viib meie mõtted pöördepunktile Jeesuse elus. Ta oli alustamas oma kannatusterohket teekonda Jeruusalemma, teades, mis teda ees ootab. Kogu tema varasem elu oli olnud ettevalmistus selleks. Vaadates aga tuleviku sügavikku, haarasid Jeesustki ehmatus ja hirm, tema missioon oli jõudnud punkti, kust ei olnud enam tagasiteed. Vaid ühe otsustava sammu astumine tõotas vallandada ahelreaktsiooni, traagiliste sündmuste jada, mille lõpus oli ...