Kõik autori postitused

Ustavus Jumala andide kasutamisel

Jumala loodutena oleme erinevad, meil kõigil on oma anded, igaüks on milleski hea. Mõned inimesed on eriliselt andekad, nemad on head paljudes asjades. Saabuva pühapäeva evangeeliumis on see inimeste erinevus selgelt esil: Jee­suse jutustatud loos jagab isand oma sulastele talente nende võimete ja oskuste järgi, mõni saab rohkem, mõni vähem. Ühine on aga see, et isand ootab igaühelt talle usaldatud talentide kasutamist. Sõna talent, mis algselt tähistas rahaühikut, ...

Kadunud ja jälle leitud

Keskmine inimene kulutavat aastas kadunud asjade otsimisele kaks ja pool päeva. Enamasti otsitakse väikesi, ent vajalikke asju nagu telefon, teleripult, võtmed, prillid, juhiload, panga­kaart vms.  Kas ja kui palju aega kulutab keskmine inimene kadunud ligimese otsimisele, pole teada, aga üksijäetust ja sellega seotud hirme on inimeste hulgas palju. Mida tähendab inimesele kadunud olemine? Avaldumisvorme on palju, enamasti on need seotud elu ...

Kutse Jumala riiki

Me kutsume ja meid kutsutakse – see on märk, et meid ei ole unustatud ja et me ise ei ole teisi unustanud. Kutsudes kedagi endale külla või mõnele üritusele, loodame, et see kutse teeb talle rõõmu ja ta vastab sellele jaatavalt. Inimeste jaoks on kutsed ju erineva kaaluga: on kohustuslikud kutsed nagu armee- või kohtukutsed, on kutsed, mida saades ei pea tingimata minema, aga ka kutsed, mida hea meelega vastu võetakse. Selle pühapäeva teemaks on väga eriline ...

Kaduvad ja kadumatud aarded

Otsustel, mida elus teeme, on pikaajalised tagajärjed, elu ise on lühike ja möödub kiiresti. Meil tuleb mõelda, millele oma aega ja andeid pühendada, et see aitaks meid ennast ja kaasinimesi. Jeesus ütleb: „Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.“ (Mt 6:20–21) Kui töötame palehigis, et saada ihaldatud asju ja kogemusi, peame olema valmis, et suur osa sellest ...

Varjatud Jumal

Jumal on inimesele mõistatus: me ei saa teda näha ega katsuda, me ei suuda tema olemist või mitteolemist tõestada, ometi usume, et ta on olemas. Meie pilk otsib avaraid maastikke, mõõtmatut merd, kõrgeid mägesid ja sügavaid orge – avaruses on kergem hingata. Inimesel on vaja tajuda, et miski on temast mõõtmatult suurem, ka sellepärast, et kogeda oma väiksust ja haavatavust, et saada aru oma kohast maailmas.  Jumal on suveräänne, püha, mõõtmatu ja kõigeväeline. ...

Püha Vaimu väljavalamine

Nelipüha saame tähistada teadmise ja tänuga, et Püha Vaim tegutseb ka täna. Meie jõud ei ole meis enestes, meie tarkuses, vägevuses ega vagaduses. Meie jõud on Jumalas, kes on tark, vägev ja armastav ning tahab seda kõike meiega jagada. Püha Vaimu läbi on Jeesus meie lähedal, ta läkitab meid, julgustab jätkama head tööd ja lahendab meie probleeme. Jeesus on tõotanud olla meiega iga päev, Issand kosutab nõrku ja abivajajaid, seega täiesti tavalisi inimesi. Meil kõigil ...

Püha Vaimu ootus

Taevaminemispüha ja nelipühade vaheline aeg on Püha Vaimu ootuse aeg. Oleme vaimus ühes Jeesuse jüngritega ja palvetame, et Lohutaja Püha Vaim meid puudutaks ja elustaks. Suurt nädalat ja ülestõusmispühi tähistasime sel aastal kodudes, avalike jumalateenistuste paus kestis peaaegu kaks kuud. Seda suurem on rõõm, et kristliku kiriku sünnipüha, Püha Vaimu väljavalamise päeva, saame taas pühitseda kõigile avatud pühakodades.  Oleme tänulikud, et saame jumalarahvana ...

Südame kõne Jumalaga

Inimestevahelises suhtluses kasutame kas teadlikult või alateadlikult mitmeid tasandeid, mis kõik on omal moel vajalikud. Formaalne suhtlus on pinnapealne, aga teatud olukordades vältimatu. Omaette oskus on kõnelda teistega maast ja ilmast endaga seotud teemasid vältides. Kui avaldame oma seisukohti ja teeme kriitikat, peab meil olema ka julgust kohata teiste reaktsiooni. Oma mõtete ja tunnete avaldamisest algab sügavam suhtlus, siis vajame usaldusväärset partnerit, ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Maailmas on erinevaid maid ja kultuure, ka kristlikud kogudused üle maailma on eriilmelised. Meil on erinevad tugevused ja nõrkused, rõõmud ja mured, saame üksteiselt õppida ja üksteise eest palvetada. Kristlastena oleme ka taevariigi kodanikud maailmas, kui mõtleme üksteisele selles kontekstis, oleme ühesugused inimesed. Meil on üks Jumal Isa ja üks Lunastaja Jeesus Kristus. Jumala lastena on meil sama lähtepunkt ja samad võimalused.  Kui reisida maailmas, ...

Jumala rahva koduigatsus

Koroonaaeg on olnud meediasuhtluse kuldaeg. Kontaktid sõprade ja lähedastega, töö ja jumalateenistused on kõik käinud meedia kaudu. Samas tahaks juba suhelda vahetult, igatseme ka paikade järele, mis on meile olulised. Erilise ootuse ja igatsuse käes on vaevelnud need, kes olude sunnil on jäänud suletud uste või piiride taha, äralõigatuna oma lähedastest ja kodumaast. Oleme pidanud õppima kannatlikkust ja kohanema, säilitama usku ja lootusrikast meelt. Katsumuste aeg ...

Hea karjane

Jumal on nii Vanas kui Uues Testamendis valinud oma rahva võrdpildiks lambakarja. Jeesus on hea karjane, kes juhib oma kogudust nagu lambaid ja hoolitseb nende eest. Lambad on suure karjavaistuga loomad. Sotsiaalsed kontaktid ja ühtekuuluvus on ka inimese üks põhivajadusi, meid ei ole loodud elama üksi. Inimene on liigina ellu jäänud paljuski seetõttu, et oleme saanud karjana hakkama, oleme suutnud pakkuda üksteisele tuge. Praegu, kui kontaktid inimeste vahel on ...

Ülestõusnu tunnistajad

Kirikuaastas on alanud nelipühadeni kestev ülestõusmisaeg, mil saame üksteist tervitada algristikoguduse päevist pärit tervitusega „Kristus on surnuist üles tõusnud – Ta on tõesti üles tõusnud!“. Selle tervitusega kanname edasi kiriku ühist ja elavat usku ülestõusnud Kristusesse, kelle surma ja ülestõusmise läbi on valmistatud pääste kogu maailmale ja igale inimesele.   Kristlastena oleme Ülestõusnu tunnistajad, sageli aga arvame ekslikult, et see eeldab meilt ...

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Suur reede on nii suur püha, et rohigi ei kasva; ülestõusmispüha hommikul päike mängib ja tantsib – nii on öelnud vanarahvas, kes tänapäevases mõttes elas kogu aeg kriisiolukorras. Raske töö, viletsad elutingimused ja kehv toit, sageli kimbutavad haigused ja muud laastavad hädad ei röövinud neilt ometi selget ja samas rahvapärast kujundlikku usuvaadet. Saaremaal Kihelkonnal võis enne II maailmasõda näha vaikse nädala „rätikukeelt“: kui suurel reedel kandsid naised ...

Aukuninga alandustee

Palmipuudepühaga algaval vaiksel nädalal jälgime Jeesuse elu viimaseid sündmusi. Jeesus ratsutab kuninglikult Jeruusalemma vastu oma surmale ja ülestõusmisele. Teda ootab ees vahistamine, kannatus ja rist, Jeesuse sõnum oma jüngritele on aga, et nende mure ja lein muutub rõõmuks. Jeesuse kannatusteekond on kogu inimkonna kannatustee ning tema võit surma üle meie lootus, vabadus ja rõõm. Vaikse nädala sündmused ei ole seetõttu vaid hetkelised mure- ja rõõmusähvatused, ...

Kannatuse pühapäev

Paastuaja viies pühapäev Judica (ld ’mõista mulle õigust’) tähistab kannatusaja algust, mis kestab suure nädala lõpuni. Aeg, mil kogu kristlaskond on süvenenud Kristuse kannatusloosse, on aasta-aastalt olnud süvenevas kontrastis ümbritseva maailmaga, mis samal ajal kevadisi pidutsemis­tuure kogub. Sel aastal on teistmoodi, inimesed püsivad eriolukorra tõttu kodudes, kultuuri- ja lõbustusasutused on suletud, tänaval või poes liikudes kohtab kõige enam langetatud või ...