Merille Hommik. Järelemõtlemise aeg kestab. Ootame ja loodame, et viiruselaine hakkaks taanduma, aga märgid ja arvud näitavad seni vastupidist. Algav paastuaeg toob mõtlus- ja palveainet juurde, meid kutsutakse tugevasse osadusse oma Issandaga, kes aitab erilise aja katsumusi kanda ja mõtestada. Ajal, mil koguduse kooskäimised on kas piiratud või pausil, ei tohiks vaim ja palve pausile jääda. Olen nende kuude vältel imetlenud mitmete koguduste ja vaimulike leidlikkust ...

Kirikuaasta viimasel pühapäeval mälestame oma igavikku lahkunud omakseid ning süütame küünlad kirikus ja kalmudel. Meie eel läinud inimesed on meid kujundanud, me tahame oma juurtele mõelda ja esivanemate pärandit kalliks pidada. Elavate maailmas muutub öö pikemaks ja päevavalgus järjest tuhmimaks. Igavikupühapäeval süüdatud küünlad kõnelevad ka sellest, et me vajame sisemist valgust ja hingejõudu, mis juhiks meid teel taevasesse koju. Praegu on aeg, mil peame ...

Valvamine ja ootamine on inimese elu loomulik osa. Kristlastel lisandub sellele veel üks eriline ootus, see on Kristuse taastuleku ootus. Jeesuse tõotustest ei saa välja lugeda tema tuleku täpset aega, seda on oodatud läbi kiriku ajaloo ja oodatakse jätkuvalt. Tänapäevalgi näeme märke, mis seostuvad lõpuaegadega: rahutusi ja sõdu, majanduskriise, looduskatastroofe ja läänemaailma loobumist ristiusust. Jeesus on siiski selgelt kõnelnud vaid sellest, et tema tulek saab ...

Me vajame enda ümber inimesi, olenemata sellest, kui head suhtlejad me oleme. Hea ja rahulik lävimine teistega loob turvatunde ja toetab tervist. Inimsuhete pahupool ja konfliktid on aga samuti meiega. Tahame, et meid ümbritseks pühaduse oreool, aga teeme ikka vigu ja ütleme sõnu, mida hiljem kahetseme. Lahendamata tülid on hingele koormaks ja mõjuvad karistusena, südamel on raske ja õhtuti ei saa und. Kõik halb tõukab meid üksteisest eemale ja asjad, mis on hingele ...

Maailm, milles elame, on mitmekesine ja tulvil väljakutseid, kristlastena tuleb meil õppida sellega arvestama. Kultuuriline mitmekesisus ja ristiusk ei ole ju vastandid, sest kristlus on ise kultuuriliselt mitmekesine. Kohanemine ei tähenda aga sulandumist – me saame elus ja inimsuhetes paremini hakkama, kui meie enesepilt on selge; kui teame, kes me kristlastena oleme, ja oskame väärtustada oma usku. Inimene, kes ei tunne iseend, võib kergesti muutuda erinevate ...

Kui tahame teada, milline peaks olema elu kristlasena, tuleb vaadata Jeesusele. Nii nagu Jeesus oli läkitatud maailma inimeste juurde, on ta ka meid, kristlasi, läkitanud inimeste juurde. Jeesus on jätnud omadele ülesande kuulutada evangeeliumi, et päästev sõnum jõuaks võimalikult paljudeni.  Kristlase elus on oluline isiklik vagadus, aga sama tähtis on ka osadus kaaskristlastega ja hea sõnumi viimine nendeni, kes on veel Kristusest kaugel.   Ei ole ...

Usk ja uskmatus on vaimsed jõud, mis iga inimese elu ja hinge mõjutavad. Täiuslikku ja veatut usku nagu ka absoluutset uskmatust ei ole inimeste hulgas võimalik leida. Lugedes ema Teresa mõtteid tema päevikutest, on ehmatav, milliseid usulisi sisevõitlusi pidas see kristliku halastustöö ikoon ja Halastuse Misjonäride ordu rajaja.  Tema imetlusväärne usk ja töö, mis suurt ja ilusat vilja kandis, ei olnud midagi lihtsat ja pilvitut, pigem ...

Me kõik vajame eluks igapäevast leiba – kõike mitmesugust eluks hädavajalikku. Eluliste igapäevaste asjade nagu toit, riided, eluase, perekond ja töö täit väärtust on keeruline mõista, kui see kõik on inimesel alati olemas olnud.  Elu raskemad perioodid ja kaotushetked õpetavad meid nägema, kui väärtuslikud ja samas haprad on iseenesestmõistetavad asjad. Saame olla tänulikud Loojale ja lähedastele, kui meil on kõik korras, kui on õnnelikud ja rahulikud ajad, ...

Usuvabadus on tänapäeva maailmas ak­tuaalne teema, eriti kristlastele, sest suur osa maailma kristlaskonnast elab maades, kus nende usuvabadust tugevalt piiratakse. Eestis on selles suhtes asjad hästi, kuigi põhiseadusega tagatud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ei tähenda automaatselt seda, et kristlased ei kogeks tõrjutust ja vääritimõistmist seoses oma usu ja vaadetega. Sekulaarses ühiskonnas on religiooni avalikku ja nähtavat poolt lihtne küsimärgistada ja ...

Kristlase elu tundub ühelt poolt lihtne ja rõõmus: tuleb kuulata Jumala sõna ja elada selle järgi. Samas on meil kõigil elus ka raskeid aegu, mil mure, masendus ja lootusetus vallutavad südame. Apostel Paulus on inimest võrrelnud saviastjaga, kauni ent kergesti purunevaga. Inimese elu on nagu valatud ühte haprasse nõusse; kui see mõraneb ja puruneb, voolab elu välja. Elu ja surma teed ristuvad sageli, kaotused ja lein on inimelu kurb paratamatus. Ka Jeesus tundis ...

Iga inimene vajab turvatunnet ja hoolitsust, meile on loomuomane kanda hoolt enese ja oma lähedaste eest. Praegune ebakindel aeg ja koroona teise laine tulek on toonud muret ja stressi paljudele, eriti vanuritele ja peredele, koolidele ja tööpaikadele. Mõtleme, kuidas leida ja säilitada meelerahu, kust leida abi ja kelle sõnadele toetuda. Piibel õpetab, et inimene ei peaks oma muredesse uppuma, taevane Isa teab meie probleeme ja vajadusi, tema annab lahendused ja ...

Maailmas ja meis endis on nii tänulikkust kui tä­namatust. Nende kahe jõu vahekorda on Jeesus ilmekalt kujutanud tähendamissõnas kümnest pidalitõbisest, kus terveks saanutest vaid üks tuleb tänama, ülejäänud üheksa ei pea seda va­jalikuks.  Tänamatus on suur probleem, sest inimene on oma põhiolemuses loodud tänama ja ülistama oma Loojat. Kristlastele peaks tänu­likkus olema südame põhihäälestus: Jumal teeb meis oma tööd ja õnnistab meid oma andidega, millele ...

Me kõik vajame siin elus teisi inimesi ja nemad oma­korda meid. Suhtlemine ja abistamine on loomulik lähedaste ringis, oma pere, sõp­ra­de, töökaaslaste ja koguduse keskel. On aga terve hulk inimesi, kelle elus ei ole mingil põh­ju­sel sellist tugivõrgustikku.  Neid võib olla ka inimeste hulgas, keda teame ja aeg-ajalt ko­h­tame, aga kes ei kuu­lu otseselt meie sõprade ringi. Ini­mes­te aitamiseks ei ole alati vaja suurt mee­dia­kampaaniat, piisab avatud ...

Me saame Jumala ette tulla sellistena, nagu oleme, usaldada talle oma mured, valud ja ootused. Prohvet Jesaja kirjutab: „Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära.“  Meil kõigil läheb aeg-ajalt halvasti, võrdlus pilliroo ja hõõguva tahiga näitab, et Jumal teab, millised me oleme. Oleme küll harjunud teiste ees oma nõrkusi häbenema, aga oma Issanda ees ei pea me end näitama tugevamana kui oleme. Tema hoolib meist ja tahab meid ...

Küllap tegeleme kõik aeg-ajalt eneseanalüüsiga või vähemalt üritame seda. Soov jõuda paremale enesetundmisele ja õppida kasutama oma varjatud ressursse või siis hoopis elu tagasilöögid ja kõikuv enesehinnang juhivad meid endasse vaatama. Iseenda tundmaõppimiseks on mitmeid viise ja sellega sobib tegeleda igas eas. Enese läbikatsumisel on kõige olulisem hinnata adekvaatselt oma olukorda: isikuomadusi, hoiakuid, oskusi ja teadmisi. Kui tahame ja püüame olla nagu ...