Kõik autori postitused

Kommentaar artiklile „Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik“ 3. osa

3. Isegi kui see tõesti oleks nii, siis kuidas ikkagi? Kas silmas on eelkõige peetud nt mingeid erilisi üksnes iga vaimulikuga regulaarselt ja eraviisiliselt toimuvaid juhtimise ja nõustamise seansse, millest igaüks võtab eraldi aja? Vaimuliku juhtimise koormus, mida artikli järgi ei tekita mitte liikmed, vaid vaimulikud, ei seisne aga mingeis erilistes seanssides, aeganõudvais kontrollimistes, valvamistes ja luuramistes. Äärmiselt eksitav on kujutlus, et võrreldes ...

Kommentaar artiklile „Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik“ 2. osa

2. Piiskopid – otstarbekohasuse, mitte põhimõtte küsimus? Artikli argumentatsiooni aluseks, tuumaks ja raamiks on pealkirjas kätketud väide, et piiskoppe ja piiskopkondi tuleks näha EELK identiteedi ja tulevikuna. Kui ütelda, et millestki sõltub identiteet ja tulevik – et miski määrab identiteeti ja tulevikku –, siis omistatakse sellele põhimõtteline staatus. Üllataval kombel on aga artikli 2. osa teesiks, et piiskopid on „otstarbekohasuse, mitte põhimõtte küsimus“ ...

Kommentaar artiklile „Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik“ 1. osa

1. Läinud aasta detsembris jõudis läbi Eesti Kiriku kolme numbri lõpule kolmeosaline artikkel, mille eesmärgiks oli selgitada lugejale 2016 suvel väljakuulutatud, algselt juba 2017. aastaga lõpuleviiduks kavandatud, kuid jätkuvalt vältava õigusreformi mõningaid eriti vaidlusaluseid elemente (EK 18.11–02.12.2020). Lühidalt: teemaks oli niinimetatud piiskopkondade-küsimus. Meie kirikukogu seisab sellega ühenduses jätkuvalt põhimõtteliste ja väga kaalukate valikute ees, ...

Teoloogilisest haridusest

Thomas-Andreas Põder. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (EELK UI) asutamisest möödus tänavu mais 75 aastat. Sel puhul on kohane arutleda teoloogilise hariduse tähenduse ja rolli üle.  Alustan lähteolukorra visandamisega, milles me tegelikult oleme, s.t meie tegeliku olukorra põgusa iseloomustamisega. Just see meie tegelik olukord moodustab ruumi, kuhu asetub igasugune haridus, k.a teoloogiline haridus.  Lähteolukord ei ole mitte ...

Luterliku kiriku eluvormi reformiprotsessist

Möödunud aasta novembris jooksis „EELK põhikirja ja kirikuseadustiku täies mahus kaasajastamise ja revideerimise“ protsess kirikukogul ummikusse.  Käesoleva aasta alguses ilmus ajakirjas Kirik & Teoloogia rida kirjutisi, milles analüüsiti reformiprotsessi käiku, sisu ja olukorda (vt Kadri Lääsi ülevaadet „Kommunikatsioonihäire ja koostöö – arutelu EELK põhikirja ja kirikuseadustiku reformist“, K&T, 30.10.2020). Reformiprotsessi algusfaasi iseloomustas ...

In memoriam Albrecht Schmidt-Brücken

In memoriam Albrecht Schmidt-Brücken  02.03.1938–30.09.2020 Meie hulgast on lahkunud kirikuõpetaja ja suur Eesti sõber Albrecht Schmidt-Brücken. Eesti Kiriku pikemaajalised lugejad mäletavad teda ehk põnevate ja ilusate artiklite autorina kirikulaulude loojatest või kirikulaulude saamisloost. Lugusid, mida ta saatis toimetusele eesti keeles, ilmus aastatel 2007–2015 enam kui tosina jagu. Albrecht sündis Tübingenis, kuid esivanemad von Hallerid olid palju ...

Kirikuosadus lõhenemiste aegadel

idee100_A4

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13) Olles kogunenud oma istungile, rõhutab Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduse juhtorgan, nõukogu, kui oluline on kirikute jaoks hoida kokku ajal, mil riikide vahel luuakse piire ja toimuvad eraldumised. Kolmkümmend aastat pärast Berliini müüri langemist ja kommunistlike režiimide lõppu Kesk- ja Ida-Euroopas meenutab nõukogu, kui tugevalt lõhestas raudne eesriie kontinenti. Aastal ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 4. osa

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 3.osa

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 2. osa

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 1. osa

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...

Üheskoos Euroopa poolt. 100 aastat I maailmasõja lõpust: meenutamine tuleviku pärast

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 13.–18.09.2018 Baselis toimunud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) 8. täiskogul osales EELK delegaadina peapiiskop Urmas Viilma. EKOE nõukogus kahe koosseisu vältel (2006–2018) töötanud liikmena osales täiskogul ka õp prof dr Thomas-Andreas Põder, kes nüüd valiti nõukogu asendusliikmeks. EKOE täiskogu kohtub ca iga kuue aasta tagant: valitakse uus nõukogu, mis juhib kirikuosaduse tegevust täiskogudevahelisel perioodil, ...

Peapiiskopi ametist

poder_thomas-andreas

Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...

Teel reformatsiooni juubeli ühise tähistamise poole

6.–10. oktoobrini toimus Zürichis kongress «500 aastat reformatsiooni: väljakutsed ja tähendus täna». Korraldajateks olid Šveitsi Evangeelne Kirikute Liit ja Evangeelne Kirik Saksamaal. Kongressile olid kutsutud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas liikmeskirikute ja teiste partnerkirikute esindajad nii kirikuvalitsustest kui usuteaduskondadest. Külalistena osalesid anglikaani, baptisti, õigeusu ja roomakatoliku kiriku esindajad. Osavõtjaid oli viielt kontinendilt 35 ...

Avaldus Leuenbergi konkordia 40 aasta juubeliks

Neljakümne aasta eest, 16. märtsil 1973, võeti Baseli lähedal Leuenbergis asuvas konverentsikeskuses vastu «Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia» (Leuenbergi konkordia). Enam kui 100 luterlikku, reformeeritud, uniooni- ja reformatsioonieelset kirikut, mis on sest saadik konkordia allkirjastanud, kuulutasid sellega välja kantsli- ja armulauaosaduse ning kohustuvad olema tunnistamise ja teenimise osaduses. Juubeli puhul tunnustab Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ...