Kõik autori postitused

Kirikuosadus lõhenemiste aegadel

idee100_A4

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13) Olles kogunenud oma istungile, rõhutab Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduse juhtorgan, nõukogu, kui oluline on kirikute jaoks hoida kokku ajal, mil riikide vahel luuakse piire ja toimuvad eraldumised. Kolmkümmend aastat pärast Berliini müüri langemist ja kommunistlike režiimide lõppu Kesk- ja Ida-Euroopas meenutab nõukogu, kui tugevalt lõhestas raudne eesriie kontinenti. Aastal ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 4. osa

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 3.osa

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 2. osa

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 1. osa

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...

Üheskoos Euroopa poolt. 100 aastat I maailmasõja lõpust: meenutamine tuleviku pärast

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 13.–18.09.2018 Baselis toimunud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) 8. täiskogul osales EELK delegaadina peapiiskop Urmas Viilma. EKOE nõukogus kahe koosseisu vältel (2006–2018) töötanud liikmena osales täiskogul ka õp prof dr Thomas-Andreas Põder, kes nüüd valiti nõukogu asendusliikmeks. EKOE täiskogu kohtub ca iga kuue aasta tagant: valitakse uus nõukogu, mis juhib kirikuosaduse tegevust täiskogudevahelisel perioodil, ...

Peapiiskopi ametist

poder_thomas-andreas

Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...

Teel reformatsiooni juubeli ühise tähistamise poole

6.–10. oktoobrini toimus Zürichis kongress «500 aastat reformatsiooni: väljakutsed ja tähendus täna». Korraldajateks olid Šveitsi Evangeelne Kirikute Liit ja Evangeelne Kirik Saksamaal. Kongressile olid kutsutud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas liikmeskirikute ja teiste partnerkirikute esindajad nii kirikuvalitsustest kui usuteaduskondadest. Külalistena osalesid anglikaani, baptisti, õigeusu ja roomakatoliku kiriku esindajad. Osavõtjaid oli viielt kontinendilt 35 ...

Avaldus Leuenbergi konkordia 40 aasta juubeliks

Neljakümne aasta eest, 16. märtsil 1973, võeti Baseli lähedal Leuenbergis asuvas konverentsikeskuses vastu «Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia» (Leuenbergi konkordia). Enam kui 100 luterlikku, reformeeritud, uniooni- ja reformatsioonieelset kirikut, mis on sest saadik konkordia allkirjastanud, kuulutasid sellega välja kantsli- ja armulauaosaduse ning kohustuvad olema tunnistamise ja teenimise osaduses. Juubeli puhul tunnustab Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ...

Europa reformata: 500 aastat reformatsiooni Euroopas – üleskutse

Aastal 2017 ning sellele järgnevatel aastatel tähistab evangeelne kristlaskond refor­mat­siooni 500. aastapäeva. Re­for­matsioon oli kiriklik-ühiskond­lik ja vaimne algatus, mis leidis üleilmset vastukaja ning mille mõjud ulatuvad tänapäeva. Martin Lutheri isikul ja tegevusel on selles eriline koht. Lutheri kriitikaga patukustutuskirjade vastu aastal 1517 ning diskussiooniga tema 95 teesi üle kaasnes tohutu veenmisjõuga liikumine, mis kiriku uuenemist kiirendas, süvendas ...

Vabad tuleviku jaoks – vastutus Euroopa eest

Täiskogu avaldus Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) on kogunenud 20.–26. septembrini Firenzes oma 7. täiskogule.Nõnda kohtutakse ajal, mil Euroopa ühinemisprotsess on sügavas kriisis: selle mõjusid inimestele, nende ühiskonnale, demokraatiale ja Euroopa integratsiooniprotsessile on vaevalt võimalik ülehinnata. Selles olukorras pöördub täiskogu EKOE liikmeskirikute ja Euroopa avalikkuse poole. «Vabad tuleviku jaoks» on Firenzes EKOE 7. täiskogu motoks. See vabadus ...

Evangeelsete kirikute suurkohtumine Itaalias

Eesti luterlik kirik ei ole kirik mitte üksinda, vaid üksnes koos teiste kirikutega. See veendumus kajastub meie kiriku erilaadilistes sõprussidemetes teiste kirikutega nii kodumaal, Euroopas kui üleilmselt. Kõige lähedasemad oleme kirikutega, kellega peame ühiselt jumalateenistust: oleme ühendatud ja osaduses Jumala sõna kuulutamise ja armulauaosaduse kaudu, teeme koos teoloogilist tööd, taotleme ühist tunnistamist ja teenimist. Evangeelsete Kirikute Osadus ...