Paastuaeg kutsub tegema valikut. Kas pöörata paremale või vasakule, minna otse või hoopis tuldud rada tagasi. Loodus aitab kaasa õige tee leidmisel. Liina Raudvassar Paastuaeg ei ole pelgalt periood kirikuaastas. Paastuaeg on Jumala armu kool. Paastuaja suur väärtus on tuletada meile meelde asiste inimeste maailmas nii kiiresti ununema kippuvat tarkust – loobumise kaudu leiad päriselt. Vahel mõni küsib sinu käest, et mis see kirikus käimine sulle annab. Me oleme ...
Maara Vint. Usk on võime näha. Ülestõusmissõnum kinnitab seda erilise selgusega. Tähendab ju ülestõusmine ärkamist ja selle vastandiks on edasi magamine. Olgu siis tegu surma- või eluunega. Unest virgumine toob aga kaasa võime näha. Vahel meile tundub, et sõnum ülestõusmisest on sõnum Kristusest ja Jumalast. See ei ole nii. Ülestõusmiskuulutus on sõnum inimesest ja tema võimalusest elada. Mis mõtet oleks Kristuse ülestõusmisest, kui ükski inimene sellest ei ...
Eliisabeth Hendla sünnipäeval pidas õp Tauno Toompuu armulauaga jumalateenistuse hooldekodus. Tauno Toompuu. 8. jaanuaril tähistas Rakveres Aia tänava hooldekodus oma 100. sünnipäeva Eliisabeth Hendla. Tema ainus soov sünnipäevakingituse osas oli, et sünnipäeva puhul toimuks hooldekodus armulauaga jumalateenistus. Nii me Kolmainu koguduse poolt, mis sai Eliisabethi uueks kodukoguduseks pärast Pärnu, Tallinna Jaani ja Oleviste kogudust, seda ka tegime. Kui ...
(Mt 9:9–13) Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: „Järgne mulle!“ Ja Matteus tõusis ning järgnes talle. Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?“ Aga seda kuuldes vastas Jeesus: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Aga minge ning ...
1Ms 13:5–11,14–16 Miks meil on teinekord nii raske andeks anda? Saame aru küll, et tuleks leppida, aga miskipärast ei õnnestu. Kuidagi ei jõua selle sammuni. Siis hakkame vigurdama ja räägime, et annaks andeks küll, aga teine pool peab enne andeks paluma. Ega mina saa siis andeks anda, kui teine andeks ei palu! Tegelikkus on aga see, et pole veel nähtud tüli, mis päriselt laheneks ootamisega, et teine astuks esimese sammu. Kui meil on ülesanne andeks anda, siis see on ...
Rakvere Kolmainu kogudus lõpetab peagi ehitustööd oma ajaloolises pastoraadihoones, et sinna saaks elama kutsuda 10 intellektipuudega inimest kogukonnas elamise teenusele. Projekt, mida 79% ulatuses rahastas sotsiaalministeerium Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest ning ülejäänu tuli Rakvere Kolmainu koguduse omafinantseeringuna, jõuab lõpule 2020. aasta juuliks. Augustiks tahame leida 10 intellektipuudega inimest, kelle jaoks kiriku läheduses ning kristlikest ...
Jeesus ütles talle: „Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.“ Jh 9:37 Armsad õed ja vennad Kristuses! Kristuse antud misjoniülesanne on kristlasi ühendav vastutus. Maailmamisjonis räägitakse üha enam globaalsest kirikust ja koostööst, otsides ühiselt selgust kiriku identiteedile. Meie oleme üks osa Kristuse ülemaailmsest kirikust. „Suured muudatused kirikute olukorras, murranguline periood misjonitöös ja ebakindel maailma olukord on sundinud kirikuid maailma ...
Keskmine spordisõber teab täispika maratonidistantsi pikkust une pealt – 42,195 kilomeetrit. Muidugi on sellest klassikalisest jooksumaratoni distantsist teistel spordialadel kõrvalekaldeid. Tartu suusamaratoni täispikk rada on 63 km ja Laulasmaal joostaval ultramaratonil võib läbida koguni 210 km. Nii tähistab maraton spordis igal juhul ühte pikka distantsi. Kui eelmisel pühapäeval ja esmaspäeval lauldi Haapsalus järjest läbi kõik meie „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ 484 ...
Eile oli sõbrapäev. Vähesed päeva tähistajad teavad, et algselt oli tegemist kirikupühaga ja Valentiniks nimetatud mees oli legendide järgi kristlik märter. Keskajal tugevalt romantilise armastusega seostunud kaitsepühak ja sõbrapäeva tähistamise tava annavad ainest mõelda sõpruse ja inimlike suhete tähtsusele ka kirikus. Liiati veel seepärast, et sõbrapäeval lõppes iga nelja aasta tagant toimuv Soome kirikuvalitsuse visiit Eestisse peapiiskop Kari Mäkineni osalusel. Soome ...
Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus. 1Ms 50:20 Armsad õed ja vennad Kristuses! Tervitame teid, head koguduste vaimulikud ja kaastöölised, EELK Misjonikeskusest. See kiri on meeldetuletus, et peame EELKs oktoobrikuu neljandal pühapäeval misjonipüha. Sel aastal on see 23. oktoobril. Misjonistrateegia dokumendis öeldakse kokkuvõtvalt misjoni olemuse kohta: Misjon avaldub Jumala ...
Peapiiskopi poolt välja kuulutatud reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud õunapuude istutamise kampaania on ilmatu vahva. Inimesed on selle innukalt vastu võtnud ning leidnud selle kaudu oma ühenduse luterluse ja luteri kirikuga Eestimaal. Ärevamaks muutuval ajal on vaja just taolist lihtsat ja praktilist viisi, kuidas suhestuda sellise keerulise teemaga, nagu seda on inimese ja Jumala vaheline suhe, mida siis esindab kirik. Kuid reformatsiooniaasta saab ühel hetkel ...
Js 44:21–23 Aeg-ajalt tuleb usklikul inimesel ikka selgitada mõnele uudishimulikule, miks ta usklik on. Inimesel, kes ise ei ole võimeline vähemalt taolisel ja selgel moel olema religioosne, on keeruline usu mõttest aru saada. Üks on intellektuaalne tasand: miks peaks keegi pidama reaalseiks asju, mida tegelikult olemas ei ole. Teine on moraalne pool ja väljendub arusaamas, et uskliku inimese elu on ikka tublisti tühjem kui sellel, kes religiooni ikkest vaba. Seda ei tohi ...
Öeldakse, et Euroopa algus on Santiago de Compostela palverännuteel. See ühendas erinevad rahvad, erinevatest ühiskonnakihtidest inimesed liikuma ühise eesmärgi suunas – püha Jaakobuse hauale. Kui praegusajal oleme mures Euroopa pärast, siis tuleks tagasi minna tema lätte juurde – jaakobiteele. Seal on veel võimalik kogeda seda, kuidas meie ühine minevik ja eelkäijate tallatud rajad kannavad. Paljud lähevad seda sinna ka kogema. Ent kas ei võiks me mõelda, et ka Eesti ...
Pereraadios hommikuprogrammi toimetajana töötades sai mulle hästi selgeks mõiste «hapukurgihooaeg». See on koondnimetus sündmustevaesele ajale, mil meedias jutuaine leidmiseks tuleb teinekord teha uudis kasvõi hapukurkide soolamisest. Sageli see hooaeg tõesti hapukurkide soolamise ajaga kattubki. Kirikus on sel perioodil liturgiliseks värvikski roheline. Muidugi ei viita see kurkidele, küll aga tähistab suuremate pühadeta perioodi. Mõned vabakogudused lükkavad oma suvised ...
Presidendivalimiste künnisel on taas tõusnud päevakorda küsimus sellest, millised omadused peavad olema presidendil. Kindlasti oluline diskussioon, kuid teravik näib vahel minevat valesse kohta. Kui küsimus taandub jälle sellele, kes on siiski see kõige õigem eestlane, on olulisest teemast saanud taas karikatuur. Jääb ainult üle rõõmustada, et kirikus ei ole siiani taolistele tasanditele laskutud. Päris veider oleks olnud näiteks peapiiskopi valimistega seoses arutleda ...