Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.“ Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud. (Jh 7:37–39) Kirikuaastas seisame täna kahe vahel. Möödas on või – kui arvestada ikkagi pühade nädalapikkust kestvust – ...
11.–13. oktoobrini 2022. aastal kohtusid Briti saarte, Põhjamaade, Baltimaade ja Pürenee poolsaare anglikaani ja luteri kirikute juhid ja esindajad, et tähistada 25 aasta möödumist omavahelise altari- ja kantsliosaduse sõlmimisest Porvoo lepinguga. Tampere koguduste ühendus. Euroopa anglikaani kirikute ja Põhja-Euroopa ning Balti luterlike kirikute vahelise Porvoo kirikuosaduse ajalugu ulatub kaugemale selle pidulikust sõlmimisest 1996. aasta sügisel, millest 2021. ...
Kirikute Maailmanõukogu täiskogu kogunes. Urmas Viilma Facebooki lehelt. Kirikute Maailmanõukogu (World Council of Churches) on suurim ja hõlmavaim oikumeeniline organisatsioon ja võrgustik, milles on hetkel 352 liikmeskirikut kõigilt mandritelt (v.a Antarktika) enamikust konfessioonidest. Roomakatoliku kirik pole täisliige, küll kuulub aga täisliikmena usu ja kirikukorra komisjoni. Asutati Kirikute Maailmanõukogu (KMN) 1948. a Amsterdamis usu ja kirikukorra ning elu ...
Pühapäevaga algas meie kirikuaastas kannatusaeg. Kristuse kannatamise ajaks on peetud meiegi luterlikus traditsioonis ka kogu paastuaega tuhkapäevast ülestõusmispüha eel- õhtuni, aga spetsiifilisemas mõttes on Kristuse kannatamise ajaks tõepoolest viimased kaks nädalat sellest. Just siis läheb jumalateenistuste piiblilugemiste kavas rõhk Issanda Jeesuse poolt tervendamise või suisa surnuist ülesäratamise lugudelt ja teistelt näidetelt tema võidust patu, haiguste ja surma ...
Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise teadmatuseaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!“ Kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv, teades, et ...
Oleme harjunud tõigaga, et kirikliku elu ja jumalateenistuste aastaringi ei alusta me mitte üldise kalendri uusaastapäeval, 1. jaanuaril, vaid juba umbes kuu jagu varem. See fakt pole teadmata ka nii-öelda ilmalikus ühiskonnas, kus advendiaeg on valdavalt pühendatud jõulude kui valguse püha või talvise pööripäeva pidustustele. Mõnikord algab ses tähenduses uus aasta juba oktoobri lõpust või novembrist. Kirikuaastal on mõistagi rikkalik sisu, mida pole kaasaegsetes ...
Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Ii 19:25–27 Vaga Iiob on eeskujuks kannatlikkusest Jumala ja inimeste ees. Ta võtab vastu kõike, mis Jumala käest tuleb, nii vanatestamentliku hüve laste ja vara rohkuse näol kui ka kurja, kaotades nii maised hüved kui oma tervise. Kõige selle keskel ei ...
Paulus ... armsale pojale Timoteosele: Sest mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist. 2Tm 4:6–8 Tänapäevaste inimeste ja vanemate põlvkondade inimeste vahel on palju erinevusi, aga kindlasti ka vähemalt üks kokkulangevus ...
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine on ajendanud mitut laadi sündmusi ja konverentse-seminare, mida Eesti Kirikus ka ülevaatlikult kajastatud on. Laiema avalikkuse jaoks on kindlasti silma jäänud maikuine kirikukongress Tartus, naiste ordinatsiooni juubelit märgistav konverents ja rohke õunapuude istutamine üle kogu Eesti. Rääkimata jumalateenistustest, mida peetud ja peetakse seoses reformatsiooniaastaga, seda kohaliku koguduse/kogukonna ellu sobitades. Need ...
Euroopa anglikaani kirikute ja Põhja-Euroopa ning Balti luterlike kirikute vahelise kirikuosaduse ajalugu ulatub kaugemale selle pidulikust sõlmimisest 1996. aasta sügisel, millest nüüd möödub 20 aastat. Ühtlasi ulatub selle mõju meie kirikuellu üsna laialdaselt ja vahel ka küsimusi tekitades. Seetõttu on Porvoo osaduse 20. aastapäev ka hea võimalus mõtiskleda meie eklesioloogilise identiteedi ehk Kristuse kirikuks olemise üle. Osaduse teke Porvoo osaduskonna, nagu ...
Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees. Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad. (Ho 6:1-3) Jumala teod saavad meile tihti nähtavaks ja kogetavaks väliselt ebasoodsates oludes ja kriiside ...
Ef 4:1–6 Kolmainupüha on kirikuaasta seatud suurte pühade ringis mitmes mõttes eripärane. Esmalt on see läänekiriku suurpühadest üks kõige hilisemaid ja nooremaid. Pühimale kolmainsusele pühendatud jumalateenistuskorda hakati teadaolevalt kasutama alates VII sajandist. Sageli pühitseti seda pühapäeval pärast nelipüha ja alates IX sajandist kohtame seda tava järjest enamates piiskopkondades, eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Üleüldisesse kalendrisse lisas selle alles paavst ...
Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: «Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast, sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.» Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet. Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko ...
Eesti edelapoolseim rannaala sai iseseisva luterliku koguduse staatuse ja oma õpetaja 1862. aastal. Liivimaa konsistooriumi otsusega rajati siis Häädemeeste kihelkond. Seni oli edelarannik kuulunud Saarde ja Tori kihelkonna koosseisu. 1840. aastatel oli enamik elanikkonnast õigeusku läinud. Nüüd tuli allesjäänud luterlikku kogukonda tugevdada ja 1874. aasta mihklipäeval pühitseti peaingel Miikaeli luterlik (kivi)kirik, mis asendas senise puukabeli. Nende kahe sündmuse, ...