Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Vanglakaplanid käisid Ukrainas koolitamas

Koolitusdessandil Ukrainas: Simmo Saar (vasakult), Tanel Meiel ja Tarmo Linnas. Erakogu. Rasketel aegadel tuleb leida jõudu ning kriisides ilmneb meie tegelik võimekus ja võidutseb inimlikkus.  Eesti vanasõna „Kus viga näed laita, seal tule ja aita“ on väga paslik kirjeldamaks vanglate kaplanaadi tegevust Ukraina sõjas. Alates aprillist on vanglate kaplanaat ametiabi raames toetanud sotsiaalministeeriumi ning ligi 120 tunni vältel andnud hingeabi Eestisse ...

Vanglate kaplanaadi tegus aasta

Üle kolmekümne aasta on vanglamüüride vahel käinud vaimulikud ning pakkunud usulist teenindamist kinnipeetavatele. Selle kohati tuima mõiste „usuline teenindamine“ alla mahub märkimisväärselt rohkem, kui esmapilgul paistab. Vaimuliku olemus ja kiriklik/kristlik kultuur kannab endas juba algkristlikust ajajärgust kohustust aidata vaest, hädalist ja eksinut. Vaimulik vanglas ei ole ainult kirikuõpetaja rolli täitja, usuliste talituste (jumalateenistus, palvus, piht) kõrval ...

Kannatlikkusest

Selle kuu alguses tähistasime kirikuaasta algust ja ridamisi järgnevad advendipühapäevad. Saabuvad jõulud on aeg, kus soovime olla koos oma pere ja lähedastega.  Tänapäeva maailmas on elu muutunud tohutult kiireks. Info ja arvamuste kiire vaheldumine on saanud normiks. Seda aega sümboliseerib ka soov saada kõik kätte kiiresti, oleme hakanud unustama kannatlikkust. Meie elu on asunud juhtima materialistlikud unelmad ning tahame nautida elu. Meie kirikki on saanud osa ...

Vanglad avasid uksed

Alates 2019. aastast on vanglate kaplanaat alustanud tegevusi suurema osaduse ja koostöö saavutamiseks kirikute ja usuliste ühendustega.   Viinakuu esimesel päeval avas Viru vangla oma uksed ja võõrustas 18 kohalikku vaimulikku. Esindatud oli neli konfessiooni, oma kaaskonnaga oli kohal ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni. Tartu vanglas oli sarnase päevakorraga sündmus 15. oktoobril ja Tallinna vangla uksed avanevad huvilistele 29. ...

Peapiiskop külastas vanglaid

Peapiiskop õnnistussõnu ütlemas vangala kabelis toimunud teenistusel, millest võtsid osa kinnipeetavad, kes seda soovisid. Tanel Meiel  Võttes vastu vanglate kaplanaadi kutse külastas peapiiskop Urmas Viilma 13. oktoobril Tallinna ja 14. oktoobril Tartu vanglat.  „Sain hea ülevaate vangla tööst ja kinnipeetavate taasühiskonnastamisest. Ringkäigul vanglas tutvusin erinevate üksustega, vaatasin sisse kambritesse, vangla töökodadesse, spordisaalidesse, klassiruumidesse, ...

Osadus ja toetus saartelt

Õdusas lauaosaduses kinnitati valmisolekut tegutseda tulevikus ühise eesmärgi nimel ligimese heaks. Arhiiv. 20.-21. septembrini külastasid vanglate peakaplan Tanel Meiel ja Kaitseliidu vanemkaplan Raivo Nikiforov Saaremaa ja Hiiumaa kogudusi, et kohtuda kohalike vaimulikega, kes on valmis toetama kahe kaplanaadi tegevust kohalikul tasandil. Juhul kui sul on mure ja vajad abi, siis ei piisa e-kirja saatmisest probleemi lahendamiseks. Kui vajad toetust, tuleb seda näost ...

„Kaplanite käramine“ vol. 1

Kultusfilmis „Malev“ on muistsete eestlastest sõjapealikute kogunemist nimetatud käramiseks. Vaataja ette toodi huumoriga vürtsitatud kogunemine, kus otsiti vastust küsimusele, kuidas hakata vastu vaenlasele.  Kui kaks aastat tagasi said kokku kaitseväe, Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning vanglate peakaplanid, siis oli soov sama: tuleks saada kokku, kuid vastust ei ole vaja otsida ühises tegevuses vaenuväe vastu, vaid kuidas saavutada senisest suurem ...

Andestus ja teine võimalus

„Kadunud poja tagasitulek“ on vanglas väga populaarne Piibli lugu. Kinnipeetavatele on selle mõistuloo kujundlikkus selgelt ja äratuntavalt arusaadav. Enamasti meeldib neile loo väline külg ja kirjeldus, lunastuslikule aspektile hakkavad nad mõtlema alles siis, kui neid selleni juhatada. See on hea näide sellest, kuidas ka meie oma eludes jõuame selguseni. Meil on iga päev palju mõttemustreid ja kohati kaosele sarnane segadus ning piisab vaid kergest juhatusest, kui kõik ...

Sild üle müüri!

Rahvatarkus ütleb: „Keegi meist ei ole hoitud haiglavoodi, kerjakoti ega vanglatrellide eest!“ Millises suunas inimese elu kulgeb, on meile teadmata ning sellesse hoomamatusesse on peidetud nii Jumala soov ja tahe kui ka meie enda hirmud ja palved tema poole. Paljudel puudub teadmine, milline on elu vanglates. Samuti ei räägita kõva häälega, kui keegi lähikonnast on saanud karistada. Need hoiakud on mõistetavad ja inimlikud.  Tunnen, et enne ülestõusmispühi on ...

Kuidas mõõta usku?

Me elame nii füüsilises kui ka vaimses maailmas. Enamasti püüdleb inimene liikumist tasakaalupunkti suunas, kus need kaks maailma saavutavad omavahel harmoonia ja saabub rahulolu ja tunnetuslik maailma mõistmine. Nende kahe maailma omavahelist mõjutamist ja vahekordade muutust tunneme kogu elu vältel ning meie meeled ja hing saavad tuge füüsilisest keskkonnas ja vastupidi. „Mente et manu“ (’mõistuse ja käega’ – toim.) on põhimõte, mida teab igaüks. Tihti on nii, et ...

Kaplan on eesliinil

Usuvabaduse printsiibist lähtuvalt tagavad vanglates religioosset teenimist kaplanid. Neil on täita mitu rolli ning nad on mitme isanda teenrid. Esmapilgul võivad kaplanite alluvussuhted vanglasüsteemis tunduda raskesti mõistetavad ja keerulised.  Kaplanitel on vanglateenistuses unikaalne roll ning nad täidavad erinevaid ülesandeid. Kaplan on vanglas vaimulikuna oma kiriku saadik, samas alludes vanglasüsteemi ilmalikule jõule ning teenides Loojat. Nii nagu kaplanite ...

Usuvabadus Eestis

Meiel,Tanel2019nov

Hea lugeja, tahan jagada oma mõtteid usuvabadusest ja sellega seonduvast temaatikast. Soovin välja tuua kolm alateemat, millele tahan pöörata teie tähelepanu. Esmalt avan usuvabaduse olemust, teise teemana käsitlen seda, miks on oluline kaitsta usuvabadust, ning viimaks annan hinnangu hetkel Eestis valitsevale olukorrale. Usuvabaduse olemus on üks rahvusvahelistes inimõigustes käsitletav osa. Tulenevalt inimväärikuse ja võrdsuse ideest mängib usuvabadus üksikisiku ...