Kõik autori postitused

Kolga-Jaani ja Villem Reiman

reiman

Igal paikkonnal on oma suurmehed, keda mäletada. Kolga-Jaani teeb suureks kogudust 31 aastat teeninud Villem Reiman (1889–1917), kelle 100. surma-aastapäeva kohapeal tähistatakse EELK juubelikongressi eel. Villem Reiman oli koostanud eelnõu vaba rahvakiriku kavale, aga ta suri vaid mõni päev enne seda, kui koguduste asemikud Tartusse kokku tulid. Kolga-Jaani koguduse praegune õpetaja Peeter Parts on koos kogudusega hoidmas elavana Villem Reimani mälestust. „Universaal­ne ...

EELK meediapreemia pälvib Anu Raud

Anu Raud

Sellekohase otsuse tegi EELK konsistoorium avalike suhete komisjoni ettepanekul. Tekstiilikunstnik akadeemik Anu Raud (fotol) on kogu oma teadliku elu eesti rahvakunstipärandisse süüvinud ning oma loominguga seda rikastanud. Märkimisväärselt palju on ta oma gobelääne kavandades kasutanud kiriklikku temaatikat. Mitmed kristlikud sümbolid nagu rist, liivakell ja tornikukk on tema loomingus läbivad ja mõnedki töödest on leidnud paikse kodu pühakojas. Näiteks Viljandi Jaani ...

Rahvuskubermangu tekkimist meenutades

Soode ja metsade tagune Mihkli kirik Pärnumaal (Lääne praostkond) sai Peterburi Jaani kirikus toimunud ürituse järel (8. aprillil) teiseks proloogi paigaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva tähistamisel. 12. aprilli õhtupoolik tõi 13. sajandist pärit Mihkli kiriku puupüsti rahvast täis. Aukülalisena oli kohal president Arnold Rüütel. Tulijaid võttis vastu vastsillutatud kirikutee ja selle äärde üles seatud ajaloomuuseumi näitus „Vabariigi ootuses“ (kuraator Tõnis ...

Kuldristi teekond

Praost Leevi Reinaru on 12. kuldristi kandmise õiguse saanud vaimulik EELKs. Vastavalt kirikuseadustikule antakse kuldrist „ustavuse märgina vaimulikule, kes vähemalt 25 aastat on vaimuliku ametit laitmatult pidanud ning oma töö ja eluga edendanud EELK ülesehitamist“. Vaimulik saab õiguse kanda kuldristi konsistooriumi otsusega, kuigi tal võib see kuldrist kodus olemas olla. Nii on asjalood ka Leevi Reinaruga, kes sai selle õiguse konsistooriumilt 7. märtsil ja kellele ...

Meedia haardes: eestlane on lugejarahvas

Läinud aasta lõpus võisime tähistada eestikeelse ajakirjanduse sünni 250. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik tähistas detsembris esmailmumise 94. aastapäeva. Kristlik ajaleht oli 50 aastat sunnitud pausil (aastatel 1940–1990), seetõttu saame tähistada ka lehe teist sünnipäeva, mis on 4. märts 1990. Läbi kirja ja kirjaoskuse Kui Põltsamaal 27 aastat pärast emakeelse Piibli (1739) esmailmumist 1766. aasta novembri alguspäevadel tuli nigela trükipressi vahelt päevavalgele 21 x 15 ...

Piiskop Andres Taul andis üle Välis-Eesti piiskopkonna juhtimise

1. aprillil läks Välis-Eesti piiskop Andres Taul emerituuri ning andis piiskopkonna juhtimise üle peapiiskop Urmas Viilmale. 3. aprillil toimus Torontos Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi koosolek, millest võttis osa ka peapiiskop Urmas Viilma, kes koosoleku alguses tänas emeriitpiiskop Andres Tauli pikaajalise ustava teenistuse eest eestlaste vaimulikul teenimisel ning andis üle EELK elutööpreemia. Koos konsistooriumi liikmetega arutati seda, kuidas korraldada ...

Narvas peeti Mikael Agricola konverentsi

Tartu ülikooli Narva kolledžis peeti 6.–8. aprillini viies Mikael Agricola päeva konverents, millega märgiti ära Soome 100. ja reformatsiooni 500. aastapäev. Osalejad olid Eestist, Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Konverentsil, mis oli pühendatud läti keeleteadlase Ojārs Bušsi (1944–2017) mälestusele, peeti seminare, kuulati 40 suulist ettekannet ja arutelude käigus pöörati kõrgendatud tähelepanu soome-ugri keelte ajaloole ja praegustele väljavaadetele. Kõneldi ...

Võrgust välja!

„Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma palvepäeva karjasekirjas. Viidates meie praegusele elulaadile: sa kas oled võrgus või võrgust väljas, ühendatud või mitteühendatud. Moodsa aja maailmas jagame oma elu kahe eri maailma vahel. Võrguelu elav inimene ei tunne end üksildasena. Ta võib tunda end hoopis võimsana, kui saab saata „helendavale ekraanile ritta oma ligimese kõik ...

27 aastat Eesti Kiriku taasilmumisest

EK1993marts

On inimesi, kes üle elanud raskeid õnnetusi või õnnelikke pääsemisi ja ütlevad, et said kingiks uue elu, ka uue sünnipäeva. Sama võib üle kanda ajalehele Eesti Kirik, mis 1990. aasta 4. märtsil ärkas uuele elule, kui pärast 50aastast pausi Eestis taas ilmuma hakkas. Millal on siis Eesti Kiriku esimene sünnipäev? Ajalehe proovinumber ilmus 1923. aasta jõuludeks ja siis juba järjepidevalt 1924. aasta jaanuarist kuni 1940. aasta 22. augustini. Veel viimases lehenumbris ...

Koguduseliikme kohustus oma koguduse ees

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed kokku. Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siimu ...

Käsmu kirikus peetakse igal hommikul palvusi

K2smu

Väikeses mereäärses Käsmu kirikus on iga päeva hommikul uksed avatud ja inimesed tulevad palvusele. Õpetaja Urmas Karileet ütleb selle võimaluse suureks Jumala imeks olevat. Kuigi ta ise on armulauaga palvust pidamas vähemalt 90% päevadest, ei ole viimase 10 kuuga ühelgi hommikul uksed suletuks jäänud. Õpetaja äraolekul peab kogudus isekeskis palvuse ära. Urmas Karileet ütles, et igatsust päeva Jumala sõna, palve ja lauluga alustada kandis ta südames, aga initsiatiiv ...

Palju õnne, piiskop Tiit Salumäe

Kui ma 1996. aastal valituna Eesti Kiriku peatoimetaja kohale asusin, algas minu koostöö Tiit Salumäega. Tundsin suurt aukartust nii töö kui ka inimeste vastu, kellega lävima hakkasin. Tiit Salumäest sai minu otsene ülemus, aga ka hea kolleeg ja nõuandja, innustaja. Aga mitte kunagi sekkuja ega näpuga vibutaja. Kui Eesti Kirik veel juulikuus ilmus ja me üksteisele puhkust andes topeltkoormust kandsime, ei pidanud Tiit paljuks tulla Haapsalust mõneks nädalaks Tartusse ...

Koos on kergem koormaid kanda ja armu vastu võtta

Merle Prass-Siimu ja Joel Siimu koduaknast näeb Harju-Madise kirikut ja taamal merd. Seitse aastat on vaimulikest abielupaar elanud koguduse pastoraadis. Siimude kodu on maja teisel korrusel, esimesel on kantselei ja teised ruumid. Oma eluruumid on nad hubaseks ehitanud peamiselt enda kätega, töö käigus ehituse saladusi õppides. Eelmise aasta augustis sündis perre tütar Eva-Maria. «Tuleb oodata oma aega,» ütleb Joel. Teineteise leidmine, abiellumine, ühise kodu rajamine, ...

Oikumeenilise aastapreemia pälvis usuteaduse instituut

Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeeniline aastapreemia anti EELK Usuteaduse Instituudile ja tänukiri Tunne Kelamile. Pidulikul üritusel Pirita kloostris tervitasid EKNi asepresident piiskop Philippe Jourdan ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister ütles, et EKN on väärikas partner valitsusele. Ta julgustas kirikuid väljendama selgelt oma sotsiaalset sõnumit ning koonduma kristlike väärtuste ümber, sest need määravad ära selle, kes me riigi ja rahvana oleme. ...

Põlva maavalitsus on valmis õigeusu kirikule maade üleandmiseks

Valitsuse korraldusega 13. oktoobrist 2016 sai Põlva maavalitsus õiguse võõrandada ja anda ilma rahata üle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) kolm kinnistut Mikitamäe vallas Beresje külas, et kirik saaks rajada sinna mungakloostri. Kolme maatüki kogupindala on veidi üle 245 000 ruutmeetri ja nende turuväärtus on eksperthinnangute järgi 30 400 eurot. Kõigi kolme kinnistu sihtotstarve on praegu maatulundusmaa. Mikitamäe vald on kolm aastat tagasi EAÕK-le andnud Beresje ...