Kõik autori postitused

Võru Katariina kiriku torn ja fassaad tehakse korda

Võru kirik on ümbritsetud ehituskilega – renoveerima asutakse varisemisohtlikku fassaadi ja torni krohvitud osa. Võru linn koos annetajatega on kokku saanud enam kui 100 000 eurot. Projekti ehitusmaksumus on ligikaudu 109 000, raha kulub torniosa nelja külje renoveerimisele, torni fassaadile ja maakivist trepi renoveerimisele. Tänavu toimuvaid ehitustöid toetab peale annetajate ka muinsuskaitseamet, 20 000 eurot saadakse Sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt läbi riigieelarve ...

EELK Välis-Eesti piiskopkonnast sai diasporaapraostkond

Vastavalt 24. mail Haapsalus toimunud piiskopkonna kirikukogu otsusele lõpetas piiskopkonna konsistoorium Torontos oma tegevuse 17. juulil ning piiskopkond reorganiseeritakse EELK Põhja-Ameerika diasporaapraostkonnaks. Koguduste tegevus jätkub senisel viisil. Kõigis küsimustes, mille lahendamiseks oli kogudustel varem vaja pöörduda Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi poole, saab nüüd pöörduda praosti kaudu EELK konsistooriumi poole Tallinnas.  EELKs on diasporaatöö ...

Kihelkonnapäeval Raplas

Rapla koguduse nimipühaku Maarja Magdaleena päeva (madlipäev, 22. juuli) läheduses on Raplas ikka peetud kihelkonnapäevi. Nii sündis see ka tänavu. Rapla maakonna kümnest veel praegusest vallast on Rap­la 9239 inimesega (1.1.2017 seisuga) suurim; vallas on 38 küla, kolm alevikku ja üks linn – Rap­la. Kogudusel ja kohalikul omavalitsusel on pikaaegne hea koostöö ja õpetaja Mihkel Kuke sõnul sõlmiti 2004. aastal esimene vastastikune koostöökokkulepe. 23. juulil uuendati ...

Saksa kirikupäeval oli esindajaid 106 riigist

24.–28. mail toimus Berliinis ja Wittenbergis Saksa 36. kirikupäev teemal „Sa näed mind“. EELK esindajana viibis kohal piiskop Tiit Salumäe koos abikaasa Lia Salumäega. Kirikupäeva keskuseks oli Berliini messikeskus, aga üritusi toimus terves Berliinis. Brandenburgi väravate juures oli esinemisteks ehitatud lava. Pidulikule lõpujumalateenistusele Wittenbergist lõuna pool asuvale Elbe-äärsele suurele väljakule oli kogunenud kõrvetava päikese alla jumalateenistusele 120 000 ...

Lugude kogumise võistluse parimad tööd

Teisel nelipühal loosis Eesti Kiriku toimetuses Tartus kolleegiumi esimees Mihkel Kukk lugude kogumise võistlusel žüriilt kõige enam punkte saanud kaheksale osalejale välja auhinnad. Lugude kogumise võistlusele laekus kokku 25 tööd, neist üks Austraaliast. Žürii koosseisus Randar Tasmuth, Priit Rohtmets, Anneli Ammas, Andres Lehestik, Kaido Soom ja Sirje Semm luges läbi kõik tööd ja andis hinnangu. Žürii ei soovinud laekunud töid järjestada, vaid tõstab esile kaheksa enam ...

Omakeelse Piibli ilmumisest Eestis, Lätis ja Soomes

Vanal Liivimaal, täpsemalt Alūksnes 17. sajandi lõpus teeninud pastor Johann Ernst Glück (1654–1705) on end ajalukku kirjutanud ühe tähtsa teo ja ühe olulise inimese kaudu. 1689. aastaks oli pastor Glück jõudnud Piibli tõlkida läti keelde ja viis aastat hiljem, 1694. aastaks oli Piibel, millel 2487 lehekülge ja kaalu 4 kilo, ilmunud. Seda trükiti 1500 eksemplari. Alūksnes asuvas väikeses 1990. aastal asutatud Ernst Glücki piiblimuuseumi toas on üks selline ka eksponeeritud. ...

Kirik peab evangeeliumi kuulutama ja ühiskonnas kaasa rääkima

Ajal, mil Eestis tehti viimaseid ettevalmistusi EELK 100. aastapäeva ja reformatsiooni 500. aastapäeva äramärkivaks juubelikongressiks Tartus, oli peapiiskop Urmas Viilma kaugel välislähetusel Aafrikas. Nimelt Namiibias Luterliku Maailmaliidu täiskogul. Kaugus ei ole tänapäeva infotehnoloogia ajastul takistuseks ja nii sündis peapiiskopiga tähtpäeva eel e-intervjuu. Laupäeval, 27. mail kell 12 pärast pidulikku jumalateenistust Tartu Pauluse kirikus peab peapiiskop ...

Ettevõtja Heiti Hääl saab kirikult kõrge tunnustuse

EELK Teeneteristi III järgu orden on määratud Alexela Groupi suuromanikule Heiti Häälele, ettevõtjale ja kiriku kaastöölisele. Kogudusliku kuuluvuseta Heiti Hääl on Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileedi sõnul võimaluse piires andnud toetust mitmele kirikule ja kogudusele nende vajadusi silmas pidades. Teinud seda silmatorkamatult ja tagasihoidlikult. Urmas Karileet ütleb, et Heiti Hääle abi on olnud mitmekülgne. „Ta on tulnud kogu oma pere ja tuttavatega ning võtnud kätte ...

Kolga-Jaani ja Villem Reiman

reiman

Igal paikkonnal on oma suurmehed, keda mäletada. Kolga-Jaani teeb suureks kogudust 31 aastat teeninud Villem Reiman (1889–1917), kelle 100. surma-aastapäeva kohapeal tähistatakse EELK juubelikongressi eel. Villem Reiman oli koostanud eelnõu vaba rahvakiriku kavale, aga ta suri vaid mõni päev enne seda, kui koguduste asemikud Tartusse kokku tulid. Kolga-Jaani koguduse praegune õpetaja Peeter Parts on koos kogudusega hoidmas elavana Villem Reimani mälestust. „Universaal­ne ...

EELK meediapreemia pälvib Anu Raud

Anu Raud

Sellekohase otsuse tegi EELK konsistoorium avalike suhete komisjoni ettepanekul. Tekstiilikunstnik akadeemik Anu Raud (fotol) on kogu oma teadliku elu eesti rahvakunstipärandisse süüvinud ning oma loominguga seda rikastanud. Märkimisväärselt palju on ta oma gobelääne kavandades kasutanud kiriklikku temaatikat. Mitmed kristlikud sümbolid nagu rist, liivakell ja tornikukk on tema loomingus läbivad ja mõnedki töödest on leidnud paikse kodu pühakojas. Näiteks Viljandi Jaani ...

Rahvuskubermangu tekkimist meenutades

Soode ja metsade tagune Mihkli kirik Pärnumaal (Lääne praostkond) sai Peterburi Jaani kirikus toimunud ürituse järel (8. aprillil) teiseks proloogi paigaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva tähistamisel. 12. aprilli õhtupoolik tõi 13. sajandist pärit Mihkli kiriku puupüsti rahvast täis. Aukülalisena oli kohal president Arnold Rüütel. Tulijaid võttis vastu vastsillutatud kirikutee ja selle äärde üles seatud ajaloomuuseumi näitus „Vabariigi ootuses“ (kuraator Tõnis ...

Kuldristi teekond

Praost Leevi Reinaru on 12. kuldristi kandmise õiguse saanud vaimulik EELKs. Vastavalt kirikuseadustikule antakse kuldrist „ustavuse märgina vaimulikule, kes vähemalt 25 aastat on vaimuliku ametit laitmatult pidanud ning oma töö ja eluga edendanud EELK ülesehitamist“. Vaimulik saab õiguse kanda kuldristi konsistooriumi otsusega, kuigi tal võib see kuldrist kodus olemas olla. Nii on asjalood ka Leevi Reinaruga, kes sai selle õiguse konsistooriumilt 7. märtsil ja kellele ...

Meedia haardes: eestlane on lugejarahvas

Läinud aasta lõpus võisime tähistada eestikeelse ajakirjanduse sünni 250. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik tähistas detsembris esmailmumise 94. aastapäeva. Kristlik ajaleht oli 50 aastat sunnitud pausil (aastatel 1940–1990), seetõttu saame tähistada ka lehe teist sünnipäeva, mis on 4. märts 1990. Läbi kirja ja kirjaoskuse Kui Põltsamaal 27 aastat pärast emakeelse Piibli (1739) esmailmumist 1766. aasta novembri alguspäevadel tuli nigela trükipressi vahelt päevavalgele 21 x 15 ...

Piiskop Andres Taul andis üle Välis-Eesti piiskopkonna juhtimise

1. aprillil läks Välis-Eesti piiskop Andres Taul emerituuri ning andis piiskopkonna juhtimise üle peapiiskop Urmas Viilmale. 3. aprillil toimus Torontos Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi koosolek, millest võttis osa ka peapiiskop Urmas Viilma, kes koosoleku alguses tänas emeriitpiiskop Andres Tauli pikaajalise ustava teenistuse eest eestlaste vaimulikul teenimisel ning andis üle EELK elutööpreemia. Koos konsistooriumi liikmetega arutati seda, kuidas korraldada ...

Narvas peeti Mikael Agricola konverentsi

Tartu ülikooli Narva kolledžis peeti 6.–8. aprillini viies Mikael Agricola päeva konverents, millega märgiti ära Soome 100. ja reformatsiooni 500. aastapäev. Osalejad olid Eestist, Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Konverentsil, mis oli pühendatud läti keeleteadlase Ojārs Bušsi (1944–2017) mälestusele, peeti seminare, kuulati 40 suulist ettekannet ja arutelude käigus pöörati kõrgendatud tähelepanu soome-ugri keelte ajaloole ja praegustele väljavaadetele. Kõneldi ...