Peaaegu iga nädal kuuleb mingist päevast, mis maailmas on välja mõeldud. Mõne aja eest näiteks oli bändisärgi kandmise päev ja töölt varem äraminemise päev. Nüüd on nimistusse lisandunud veel üks päev. See on eestlaste ja Eesti kingitus maailmale meie riigi sajanda sünnipäeva puhul. Kui üle maailma 144 riigis ühtekokku 13 miljonit inimest prügi koristama läheb, siis on tegu väga tõsise ja arvestatava ettevõtmisega. Üks viimase kümnendi enim südamesse läinud animafilme ...
Jõhvi Mihkli kogudus on õnnelik kogudus, sest koguduse töötegijad on pikka aega ametis olnud. 8. septembril tähistas 25. tööaastat organist ja koorijuht Svetlana Kekiševa. Õpetaja Peeter Kaldur ütleb muiates, et Jõhvi koguduses on üldse kõige parem töötada, sest kõik koguduse töötajad saavad palka. Kindlaks argumendiks sellele väitele on ka kogunenud tööaastate hulk. Kolme aasta pärast tähistatakse seal ainulaadset tähtpäeva Jõhvi 100: koguduse õpetajal, sekretäril ja ...
Organist Tuuliki Jürjo esitles 16. augustil uut plaati „Viljandi viisivihik“ (fotol). Kaks aastat tagasi tekkis Tuuliki Jürjol idee ühendada Viljandi omalaadne muusikaõhustik, mis liidab endas džässi ja rahvamuusika sugemed. Nii ilmus tal möödunud aastal eesti rahvaviisidest, regilauludest, koraalidest ja rahvakoraalidest inspireeritud laulukogumik „Viisivihik“. Laule salvestama asudes soovis ta anda CD-le lisaväärtuse ja nii salvestati laulud Viljandi praostkonna 12 ...
Mitte ükski tegu ei saavuta sellist tulemust nagu ristimine, mille läbi saab inimene pühaks ja õndsaks. Ristimise läbi võetakse inimene kiriku liikmeks. Selle pühaliku talituse tarbeks on lapsele selga pandud ikka ristimiskleit. Enda tehtud ristimiskleiti tutvustab Kristiina Mõttus. Kaks aastat tagasi kajastas ajakirjandus Rootsi printsi Alexandri ristimist ja andis teada, et prints kandis ristimiskleiti aastast 1906. Samas kleidis on ristitud kroonprintsess Victoria, ...
Helme kogudus kutsub kõiki laupäeval, 15. septembril kirikusse jumalateenistusele, et tänada Issandat mitme märkimisväärse tähtpäeva eest. Esmalt märgitakse vabariigi juubeliaastat, aga ka koguduse kauaaegse organisti Heinola Vaasa (27.9.1918–24.9.2008) 100. sünniaastapäeva. Ta sündis Eesti Vabariigiga samal aastal ja täitis abikaasa, koguduse õpetaja Valter Vaasa kõrval paljusid ülesandeid: hoolitses raamatupidamise, kirjade ja dokumentide korrashoiu, külaliste vastuvõtu ...
Augusti viimasel nädalal külastasid Eesti Piibliseltsi Põhja- ja Baltimaade piibliseltside peasekretärid. Kõneldi piiblitõlkimise probleemidest. Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütleb, et nii esinduslikku piibliseltside peasekretäride delegatsiooni Eestis ei mäletagi, kuigi külalisi käib piibliseltsis sageli. Iseseisvuse taastamise päeval viibisid Eestis Kesk-Soome piibliseltsi liikmed ja käisid suurel rahvapeol lauluväljakul. Seekord oli tegu piibliseltside ...
Rukkimaarjapäeval oli Tartu Maarja kogudusemajas kultuurilooline konverents „Tartu oreliehitaja Kessler ja tema aeg“. Kuulata sai sisukaid ettekandeid ja ajastukohast muusikat ansamblitelt Stella Caeli ja Sõbrad ning Servimus Dominum. Viimane esitles ka oma esimest CD-d „Helid Kessleri orelitelt“. Kui midagi väga tahta ja selle nimel vaeva näha, pole miski võimatu. Usun, et see kehtib Tartu Maarja koguduse kohta, kes lisaks kiriku taastamisele pingutab, et pühakoda saaks ...
Tartu Maarja kogudus etendas koguduse sünnipäeval, rukkimaarjapäeval orelimeister Kesslerile pühendatud festivali raames Tartu ülikooli aulas näitemängu „Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev“. Teater Maarjalill ehk hulga Tartu Maarja koguduse liikmeid nägi suvel vaeva, et õppida selgeks oma osa kiriku oreli saamisele pühendatud näidendist ja leida aega proovideks. Pingutus on ennast ära tasunud, sest etendus oli tõesti tore ning saalitäis publikut tunnustas ...
Eesti keeles on üks väga tore sõna. Ligimene. Tore on ta selle tõttu, et küll lihtne kirjutada, tuleb ometi üsna sageli ette, et kirja on pandud hoopis „ligemine“. Tõenäoliselt tuleneb põhjus vanast ja visast keelepruugist. Kirjakeele sõnaraamat annab sõnale selgituseks „kaasinimene“. Piibli lühikonkordans annab vasteks „inimene“. Poolteist nädalat tagasi Puhja koguduse rahvaga palverännakul käies mõtiskles õpetaja Kuusemaa ligimese teemal. Pühakiri annab selleks ka ...
200 aastat on väga pikk aeg. Sellesse mahub mitu sõda, rahutusi, loendamatu hulk palvetunde, veel enam palvesoove ja kiitus- või tänulaule. Kõike seda on üle ja läbi elanud Hageri palvemaja, mille aastapäeva tähistatakse septembris. Tegelikult on Hageri palvemaja vanusega olnud segadust. Hulga aega peeti palvemaja ehitusajaks aastat 1811, siis aastat 1820. Nüüd on vennasteliikumise keskuse arhiivist Hernnhutist leitud, et palvemaja ehitati aastal 1818, kõneleb Hageri ...
Läinud pühapäeval lõppes XXVI Rapla kirikumuusika festival. Suvi toob igal aastal kaasa ohtralt muusikaüritusi. Juba 26. korda sai teoks Raplast alguse saanud kirikumuusika festival. Viimased üheksa või kümme aastat on seda korraldanud Pille Lill ja festival väsimuse märke küll ei ilmuta. Pigem vastupidi – sel aastal lisandus esinemispaigana 200aastane Hageri palvemaja, mis võõrustas külalisi 29. juulil. Kui Kohila valla kultuurinõunik Sigrid Põld tegi korraldajale ...
Puhja kirikus meenutati 2. augustil vaimulik Kalju Kukke 75. sünniaastapäeval. „Meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!“ (Hb 12:1) oli 13. juuni päevasalm kirikukalendris. Sel päeval kustus Kalju Kuke eluküünal. Jaganud jumalasõna üle poole sajandi, jättis ta jälje paljudesse. Kõige sügavama ehk Puhja ja Rannu rahvasse, sest neid kogudusi teenis ta ...
Tartu Maarja kogudus ja sihtasutus korraldavad orelimeister Ernst Carl Kesslerile (1808–1863) pühendatud festivali ning pakuvad ühtlasi võimaluse annetada pühakoja taastamiseks ja sinna ehitatava Kessleri stiilis oreli heaks. Sealses koguduses on muusikat ja musitseerimist ikka aus hoitud, kui mõelda kas või peaaegu 150 aastat tagasi kirikus toimunud esimese laulupeo peaproovile. Koguduse nimepäeval, rukkimaarjapäeval 15. augustil on kogudusemajas mitu head aastat peetud ...
Altar on kirikuhoone kõige olulisem detail ja enamasti kuulub selle juurde maal. Koos kannavad nad kristluse keskset sõnumit. Möödunud aastal kaitses Liisa-Helena Lumberg Eesti kunstiakadeemias magistritöö „Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid luteri kirikutes 19. sajandi teisel poolel“. Lepime Liisa-Helenaga kokku kohtumise ühes Tallinna vanalinna kohvikus. Liisa-Helenat oodates mõtlen, et situatsioon meenutab pisut populaarset filmi „Da Vinci kood“. Põhjuse ...
Suvel on teelistele avatud 448 pühakoda, saab teada „Teeliste kirikute“ teatmikust. Ikka leian ma kaunil kodumaal mõne paiga, muuseumi või objekti, mida varem näinud pole. Aga teatmikku sirvides on mul hoopis muu mõte. Kellegi jaoks tähendab see vabatahtlikku tööd – jätta oma toimetused kõrvale, et teeline saaks põigata pühakoja jahedasse varju. Sageli on aastasadu vana kirik paikkonna ainus vaatamisväärsus ja teeline võtab aega süveneda, mõnikord ka palvetada. Tegelikult ...