Tartu Maarja koguduse reliikviat – lipukandja särpi – saab näha tänavu 110. sünnipäeva tähistavas Eesti Rahva Muuseumis (ERM) samas saalis riigilipuga. Tartu Maarja kogudus on etendanud olulist rolli laulupeo sünnil 150 aastat tagasi, koguduse koorid on ikka laulnud laulupidudel. Aga kogudusel on eriline roll ka rahvusvärvide hoidmisel. Nimelt andis kogudus sügisel ERMi hoiule ühe vanema koorilaulu ajalooga seotud eseme, koguduse lipukandja särbi. 1894. a juunis toimus ...

Lastekaitsepäeval peeti Jõhvis XV vabariiklikku laste orelifestivali. Jõhvi koguduse organist Svetlana Kekiševa on õnnelik kordaläinud festivali üle. Ahtme kunstide kooli orelimuusika õpetajana rõõmustas ta, et festivalist võttis osa ka kolm tema õpilast: Milana Matrossova ja Daniel Kabantšuk õpivad orelit põhiainena, Jevgenia Katariina Razgonjajeva lisaainena. Orelimuusikat on tänavu 25. aastapäeva tähistavas Ahtme kunstide koolis õpetatud mitu aastat, ent varasematel ...

Juuni algus on alati paljulubav – loodus on pidurüüs, päike käib kõrgelt ja päev on pikk ning lipuvarrastesse pannakse lehvima sinimustvalged lipud. Ei saa öelda, et nii on see olnud juba 135 aastat, sest pikka aega tuli seda kolmevärvilist lippu kui kõige kallimat reliikviat võõra võimu ja pahatahtlike inimeste eest varjul hoida. Aga eks selgi ajal mõeldi ja lauldigi ehk salajas pea sama vana laulu sõnu „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga ...“ (1897). Kui ...

Teeneteristi III järgu ordeni pälvivad tänavu nelipühal kaks Kambja koguduse tegusat ja aktiivset liiget: Ivar Tedrema ja Kalev Laanesaar. Mõlemad on seotud sealse kiriku ja koguduse taastamisega. Neil mõlemal on seljataga ka märkimist vääriv sünnipäev. Kohtume Kambja vallamajas. Abivallavanem Ivar Tedrema kabineti aknast kirik ei paista, pühakoda jääb vallamaja taha, kooli ja lasteaia vahele. Praegu tundub see 14. sajandil alguse saanud pühakoda, mis 16. ja 18. sajandil on ...

Muinsuskaitseamet ja EELK kutsuvad kõiki huvilisi teisipäeval, 11. juunil vitraažide teemalisele sümpoosionile Tallinna. Vitraažid on klaasikunsti üks osa ja kahtlemata kaunistavad kirikut. Vitraaže on kirikutesse tehtud juba sajandeid ja viimastel aastakümnetel on see hoogustunud ka Eestis. Üle Eesti on kirikuid kaunistatud kümnete teostega. Kahjuks on ka niisuguseid näiteid, kus koguduse initsiatiiv ja ilus soov ei ole leidnud konsistooriumi kultuuriväärtuste komisjoni ...

Rõngu kogudus on saanud endale taas vaimuliku. Emadepäevast teenib seal diakonina Urmas Saupõld, seljas ema õmmeldud talaar. Urmas ja Tiiu Saupõllu kodus Tartus on mõnus ja vaikne. Lapsed Marii ja Madis magavad õues vankris ja nii on hea juttu puhuda. Toas on Urmase kätetöö, suur kamin. Jumalal on huumorisoont Urmas (snd 1967) räägib, et on teinud testi sellest, mis talle meeldib ja kes ta on. Vastus oli üllatav. Selgus, et ta pole elus soovinud kolme asja: olla ...

Üle paarikümne aasta on Päiviö Turtiainen toetanud Valga praostkonna koguduste pühapäevakoole. Möödunud aastal täitus tal 75. eluaasta ja tänuks tema pühendumise eest tunnustati teda EELK koostöömedaliga. Mai viimasel päeval on Päiviöl sünnipäev ja tänulik Valga praostkond soovis teha oma soome sõbrale erilise kingituse – kirjutada temast Eesti Kirikus. Päiviö on öelnud, et ta sündis Savonlinnas linnaarsti juures kodus, sest sünnitusmaja oli pommitatud. Sõda jättis tallegi ...

Pöide kirikut kaunistab tartlase Meeli Pärtelpoja tehtud uus kaunis altarilina. Meeli Pärtelpoeg on tuntud suurepärase käsitööoskuse poolest. Aastate eest heegeldas ta altarilina Mehikoorma kogudusele. Meeli ütleb, et kõnesolev altarilina on neljas: ühe on ta heegeldanud Jõelähtme kirikusse ja ühe nn vanasse Tartu Pauluse kirikusse. Pärast kiriku remonti pole tema näputööd Pauluse kirikus enam kasutatud, sest selle mõõdud altarilauale ei sobi. Meeli ütleb, et andis kolm ...

Ei oska päriselt ette kujutada, missugune nägi Tartu välja nelisada või kakssada aastat tagasi. Aga arvan, et tubli annus vaimsust oli linnas juba siis, kui esimesed studioosused linnapilti ilmestasid. Veel enam siis, kui Toomele vana kiriku varemetesse raamatukogu rajati. Nädal tagasi koguneti just sinna meenutama meie üht suurkuju, kes paraku liiga vähe tähelepanu on pälvinud. Sel aastal, kui tähistame laulupeo 150. aastapäeva, tuleb meenutada ka esimese laulupeo, aga ka ...

Tartu Maarja kirik avati Jannseni sünniaastapäeval linnarahvale. Läinud neljapäeva varahommikul avas Maarja kogudus linnarahvale taastatava kiriku uksed. Ehitusfirma Eviko on teinud kiriku taastamise I etapis suurepärast tööd. Nii oli juba varakult selge, et linna kultuuriosakonna plaanitud Jannseni sünniaastapäeva tähistamisel saab kasutada ka Maarja kirikut. Eks see muidugi tõi kogudusele natuke lisavaeva, sest kirikusse tuli pingid tassida, need üle pesta, ehitusjärgus ...

Koeru kiriku ajalugu arvestatakse 22. juulist 1287. Vana pühakoda on läbinud mitu „moevoolu“ ja pakub avastamisrõõmu. Muidugi vajab ta jätkuvat hoolt, et võiks ka tulevikus inimestele rõõmu pakkuda. Kolmelööviline Koeru Maarja-Magdaleena kirik on praegu niisuguses seisus, et kummaline oleks tema kohta öelda kaunis või ilus. Ei taha ka öelda, et lagunenud. Remonti vajab küll. Kirikusaalis on tellingud – töö käib. Küll mitte tavamõistes, sest kirikus ja selle ümber valitseb ...

Homme, 16. mail on Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäev. Tartu Maarja kiriku lähedal Tiigi tänaval majade vahel sisehoovis on suur vana puu, mida teatakse kui Koidula tamme. Sinna krundile, toonase aadressiga Tiigi 32 ostis Jannsen pärast viit Tartus elatud aastat 1868. aasta mais oma perele maja. Samas lähedal elas ülikooliõpingute ajal Kreutzwald, kes Eesti Postimehe toimetaja Jannseni peres oli oodatud külaline. Ärgas vaim ja ilus unistus Jannseni (1819–1890) elu ...

Viljandi praostkonna 14 koguduse sinodisaadikud kogunesid 17. aprillil Helmesse, et teha möödunud aastast kokkuvõte. Päike paitas tulijaid, ka võõrustajaid, kes vennastekoguduse endise palvemaja õuel askeldasid ja pikki pinke õuele sättisid, et pärast jumalateenistust ühine pilt teha. Tulijate seas oli ka Helme koguduse vanim liige Hilda Mikk, kes järgmisel päeval tähistas 98. sünnipäeva. Ei saanud ta ju suurepärast võimalust kasutamata jätta, et kuulata peapiiskop Urmas ...

Läinud laupäeval koguneti Kullamaa kultuurimajja kuulama, kuidas piiblikeelest kujunes riigikeel. On ühtaegu sümboolne, et Eesti Piibliselts pidas sel aastal, kui tähistame eestikeelse Piibli ilmumise 280. aastapäeva, oma järjekordset konverentsi just Kullamaal. Niivõrd oluline tähtsus on Piibli tõlkimises just sealse koguduse vaimulikul Heinrich Gösekenil (1612–1681), kes 1660. aastal andis välja mahuka, üle 9000 märksõnaga põhjaeestikeelse käsiraamatu eesti keele ...

Ambla kogudust Järva praostkonnas on viimased 35 aastat teeninud Tõnu Linnasmäe. 5. mail tähistab õpetaja 60. sünnipäeva. Oma tagasihoidlikkuses teeb lõpuks vaimulik ja Järva praostkonna abipraost Tõnu Linnasmäe „vea“ ja võtab siiski külalise vastu, et jagada oma mälestusi käidud teelt. Olgu öeldud, et ta on nelja lapse isa ja ühe lapselapse vanaisa. Juured on jäänud Setomaale Vahel pannakse meie saatus kaalukausile. See meenub seoses Tõnu Linnasmäega. Ta on sündinud ...