Kõik autori postitused

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 5.osa

5. Vaimulikud, ajakirjandus ja seltsiliikumine Liivimaa vaimulike 1878. aasta sinodil kritiseeriti eestikeelset kirjandust ja rahvakalendreid. Erilist tähelepanu sai teoloogiaüliõpilase Matthias J. Eiseni toimetatud „Isamaa kalender“ ja selle lisas ilmunud jutuke „Uinumisest ärkamiseni“. Süžeeks ühe Liivimaa vaimuliku pühendumine kooliolude ja kooliõpetuse reformidele. Uue testamendi, lauluraamatu ja katekismuse asemel tuli kasutusele võtta Carl R. Jakobsoni „Kooli ...

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 4. osa

4. Kõigist eesti soost vaimulike enne 1918. aastat sõlmitud abieludest oli 26 sõlmitud eestlannaga, sest ka eesti soost vaimulikud eelistasid abielluda peamiselt vaimulike, kaupmeeste, töösturite, laevakaptenite, mõisavalitsejate ja kooliõpetajate tütardega, mis soodustas nende perekondade saksastumist. Eesti juurtega Oskar Tomberg, Friedrich Wieckmann ja Johannes Eisenschmidt identifitseerisid ennast sakslastena. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase Adolf Oscar Undritzi ...

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 3.osa

3. Positiivse hinnangu andsid eestlased Kolga-Jaani vaimulikule Emil Rathlefile, kelle tegevuse tulemusel edenesid vallakoolid. Väike-Maarja vaimulik Ludwig Fankhänel sai eestlastelt kõrge hinnangu oma lugupidava suhtumise eest eesti kirjandusse, kirjakeelde ja rahvaharidusse. Suure lugupidamise osaliseks sai Karula vaimulik Gottlieb Wilhelm Frantzen, kes oskas ärkava eesti rahva püüdlusi kõrgeks hinnata. Võnnu vaimulikku Gustav Axel Conrad Oehrni mäletati kui armastatud ...

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 2. osa

2. Jakob Hurda omaaegses suures soosimises Äksis tuleb ennekõike näha oma-küla-poisi-mentaliteeti. Pärast Hurda lahkumist kandideerisid Otepääle sakslase Ludwig Fankhäneli kõrval eestlased Martin Lipp ja Hugo Treffner, kelle suurem osa kirikukonvendi liikmeid vaimulikuks valis. Sellest hoolimata läks osa eestlastest saadikuid saksastunud kodust pärit kandidaati paluma, sest vastuseisu ei olnud vaja oodata mitte koguduse, vaid kui, siis ainult mõnede rahvusradikaalide ...

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 1. osa

Autor Riho Saardi ja kirjastuse Argo nõusolekul avaldab Eesti Kirik katkendi novembris ilmuvast raamatust „Eesti rahvusest luterliku vaimulikkonna kujunemine ja eestlaste juhtimisega Eesti evangeelse luterliku kiriku sünd. Ideed ja võitlused 1870–1919“. 1. Vaimulike suhted eestlaste ja sakslastega koguduseelu tasandil Kui 19. sajandi esimesel poolel jäid eesti rahvusest vaimulikud ühiskondlikus elus märkamatuks, oli mõnekümne aasta pärast asi oluliselt muutunud. Karl ...