Kõik autori postitused

Palvepäev ja palve ajad

Detail Jõelähtme kirikus asuvast Andrei Lobanovi vitraažist.Kätlin Liimets. Suur äralepitamispäev oli üks eriline päev aastas, mida teadis iga täiskasvanud iisraellane. Jeruusalemma templis toimetasid preestrid ülempreestri juhtimisel Jumala ja Jumalast taganenud Iisraeli rahva vahel lepingu ehk liidu taastamist. Seejärel sai Jumal olla lepitatud rahvale taas jumalaks ja iisraellased said end jälle tunda Jumala rahva liikmetena. Preestrid ka. Preestrid küll toimetasid ...

Jumala isalik hool avaldub kõiges

Mt 1:18–25 Jõulude lähenedes elavnevad mälestused jumalateenistusest ja jutlusest Jeesuse sündimisest Petlemmas ja karjastest, kes karja hoides inglite teadaannet ja laulu kuulsid. Luuka evangeeliumi tekst on meile tuttavlikult armas ning Matteuse evangeelium seostub pigem idamaa tarkade külastusega vastsündinud Jeesuse juurde ning püha perekonna põgenemisega Egiptusesse. Siiski kutsub Matteus meid enne seda osa saama Jeesuse sünni sügavast sõnumist. Õnnistegija ...

Jüngriks saamise ja olemise otsingul

Kristjan Luhamets. Jeesuse jüngriks olemine on ristiinimese jaoks aegumatu tähtsusega. Jeesus kutsus õpila­sed oma kuulutuse kaas­töö­listeks ja aitas neil saada enda töö jätkajateks, seetõttu on meil vaja õpilaseks olemine ka enda jaoks korduvalt läbi mõelda. Jeesuse jüngrikoolitus viib mõtted jüngri karakteri kujundusele. Mis leidis jüngri­tega aset Jeesuse järgimise käi­gus? Mida me saame õppida?  Kutse saamine; valmisolek vastata kutsele ja isiklik ...

Haridus usuteaduse instituudist elu muutva katalüsaatorina

Eestis on kõrgharidus ja teoloogia olnud alates 17. sajandist omavahel tihedas kokkupuutes. Ka tänast konteksti võib nimetada protestantlikuks kultuuriruumiks, kus vestluspartneri arutlev ärakuulamine on üks hariduse omandamise eeldusi. Õppetöö instituudis toimubki õppijate ja õpetajate omavahelises koostöös. Kuidas mõista haridust? Kui haridus on teadmiste, oskuste, veendumuste ja isikuomaduste kogum, mille eesmärk on aidata maailmas õigesti elada, siis võib ...

Jõulurõõmu kogu rahvale!

Jaakobi täht tõuseb üles, kõik maailma valgustab, neitsi kannab oma süles Poega, kes meid lunastab. Kui Jeesust nimetatakse korduvalt Taaveti pojaks, siis tema päritolu paika saab kutsuda Taaveti kojaks. See kena sõna „koda“ on meie oma pärussõna aegadest, mil elasime kodades ja meie sugulased olid kodakondsed. Hilisemal ajal sai meie elupaigaks kodu ja põhjanaabritel koti. Missugune rõõm, et nüüd tulevad jõulud meie kodukotta. Aga tee on olnud pikk ja jõulude imelisim aeg ...

Koos usuteaduse instituudiga tuleviku teele

Tasmuth_Randar_leks

Tulevikku mõistab ajalik inimene nii, et see tuleb lihtsa paratamatusena, millele me kõik allume. Siiski on küsimus selles, kas me kristlastena usume võimalusse mõjukalt osaleda homse maailma kujunemises. Kui jah, siis kuidas ja mis selleks vaja on? Artiklis „Valmistugem tulevikuks“ (EK 1.5.2019) arvas Rain Soosaar, et kiriku liikmete arvu kokkukuivamisest ei paista pääsu olevat, ent juhtis tähelepanu tööle inimestega. See ongi ainus tee ja peamine eeldus, et kirikul oleks ...

See tund, see palve …

haljala kiriku altar

Paasa on tänu ja kiituse õhtu, mis lõpeb kiituselauluga. Kiituselaul huultel, läks Jeesus oma lähimate õpilastest sõpradega linnast välja Õlimäel asuvasse ketsemani aeda. Meie nimetame neid Jeesuse sõpru jüngriteks, kellega end vahel võrdleme ja kelle mõttemaailma tunda püüame. Ent me näeme jüngreid vaid tagantjärele vaates ja seetõttu niisugustena, kes ei saa toimuvast aru ega suuda aimata Jeesuse saatust ja lunastusteo tulemusi. Kord aastas oleme ajas, millest ...

Et kogu elu võiks uueneda

Misjon on Jumala tegude vili, mis vajab kasvamiseks meie hoolt, armastust, harimist, kastmist. Internet Kui kiriku missioon on täita misjonikäsku ning kui me tunneme, et oleme kaasvastutavad rahva ja kultuuri kestmise eest, siis ei tähenda see mitte mõtlemist selle üle, kuidas säilitada hetkeseisu. Ei, me oleme kutsutud enamaks. Selleks, et koguduste ja kiriku elu võiks saada uut hingamist ning anda uut lootust külale, vallale, eesti rahvale, sest meie rahvas ise on üsna ...

Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis

Thomas-Andreas Põder jagab autogramme. Karin KALLAS On ilmunud uus algupärane teoloogiline suurteos vaimulikele, üliõpilastele, kultuurihuvilistele. EELK Usuteaduse Instituudis esitleti 6. veebruaril professor doktor Thomas-Andreas Põderi raamatut „Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis“. Pühendatud Salumaa mälestusele Kõvakaanelise raamatu sisu koos lisade ja registritega mahub ära alles kuuesajale leheküljele. See mahukas teos jätkab süstemaatilise teoloogia ...

Suvest sügisesse ja puhkuselt usuteaduse instituuti! Õppima ja kasvama

Tallinna vanalinnas (Pühavaimu 6) asuv väärikas hoone on instituudi akadeemilisele perele inspireeriv kodu. 2 x EELK UI Miks õppima? Need, kes instituudis õppimist on kogenud, teavad selle avaraid võimalusi. Kes seda veel ei ole teinud, saab vaid oma silma ja kõrvaga selles veenduda. Veendumused kujunevadki kogemuste alusel ja selleks on vaja kohale tulla. Ikka haruldasemaks ja väärtuslikumaks muutub võimalus elada ja hingata ehedas kristlikus akadeemilises ...

Koos usu ja aate kandjaga

Tasmuth_Randar_leks

Missugune on tänane ja homne? Täna toimub vaimulike konverents, kuu aja pärast saab katkestuse läbinud Eesti Vabariik saja-aastaseks, ent saja aasta eest algas ka Vabadussõda. Jätame lahtiseks küsimuse välise füüsilise segamise ennustatavusest lähiajal, aga väline vaimne vahelesegamine Eesti ellu toimub eri kanalite kaudu ja osa kohalikke huvigruppe tegutseb samuti Eesti tulevikku lagundavalt. Rünnaku all on kultuur, haridus, keel, kirik, perekond ja isamaa. Sellele on ...

Kas usume usutavalt?

29_Tasmuth,Randar

Sündmusterohke aja nagu usupuhastuspüha, pühakutepäeva ja hingedepäeva järel oleme siirdunud hämarasse hilissügisesse, mille mõtet ja tajumist hägustavad kõikjale tungivad kireva valgusega reklaamid ehk elektrienergial toimivad loodusressursi raiskajad. Vaimselt tühised ja ökoloogiliselt kahjulikud pilgupüüdjad. Sündmuste nähtava tähistamiste lõppedes tuletan meelde reformatsiooni keskset ideed inimese ja kiriku püsivast meeleparandusest. Selle juures aitab hämar aastaaeg ...

Usuteaduse instituut ootab

Kui aastal 1946 sõnastati usuteaduse instituudi ülesandena kõrgema teoloogilise hariduse viljelemine, kiriku jaoks vaimulike ettevalmistamine ja usuteaduse edendamine, siis märgiti ära ka eesti keele tähtsus õppekeelena. Täna, 70 aastat hiljem, on kiriku ja eesti rahva ning kultuuri püsimise üheks eelduseks sihipäraselt toimiv eestikeelne õppe- ja teadustegevus, mille rüpes vormub teadlike ja motiveeritud vaimulike ning ilmikute järelkasv. Kui küsitakse, et kas siis, kui ...

Ka meie oleme rõõmusõnumi kandjad

29_Tasmuth,Randar

Jh 20:1–18 Kas suudame ennast asetada Iisraelis aset leidnud sündmuste keskele? Vaid paari päeva eest seisid Jeesuse risti juures mõned inimesed ja nende hulgas oli ka Maarja Magdaleena. Seejärel olid Arimaatia Joosep ja Nikodeemos korraldanud Jeesuse ihu matmise Jeruusalemma lähedal asuvas aias paiknenud uude hauda. On hommik. On aed oma puude ja põõsastega ning värske hauaga. Maarja minek hauale on üks paljudest sündmustest, mis tõstatab küsimusi. Miks Maarja läks ...

Porvoo osaduskonna mitu tasandit

29_Tasmuth,Randar

Porvoo ühisavaldusele alla kirjutanud kirikute osalemine ühisel teenimisel on paljus põhinenud 1992. aastal kokku lepitud Porvoo ühisavalduse põhimõtetel, mida kirikud on aastal 1996 allkirjadega kinnitanud. Porvoo liikumise nime all tuntud osaduslik läbikäimine on saanud märgilise tähenduse, ent luteri ja anglikaani kirikute koostööl on ka teine regulaarne vorm. Juba aastakümneid on kodanikualgatuse alusel toiminud anglikaani-luteri ühing (Anglican-Lutheran Society – ALS), ...