Kõik autori postitused

Leeritöö nõuab tähelepanu

EELK tulevik sõltub paljuski sellest, kui palju on neid inimesi, kes soovivad kogudustega liituda ja hiljem nende tegevuses aktiivselt kaasa lüüa. Kiriklik statistika ja kirikuõpetajate kogemused näitavad, et praegune olukord pole kiita. Neli suurt ja ülejäänud Kiriku statistikat jälgides torkab kõigi näitajate juures silma terav kontrast paari suure koguduse ja ülejäänute vahel. Nii on meil praegu neli kogudust, kus liikmesannetajaid üle tuhande: Tallinna Kaarli, Tallinna ...

Kirik kahaneb mujalgi

Soomes riietuvad leerikooli lõpetanud konfirmatsiooniteenistuseks albadesse. Logos 2005. Vuosikirja, Helsingi, 2004 Kiriku liikmeskonna vähenemine ei ole sugugi Eestile eriomane nähtus, vaid toimub enamikus teisteski Euroopa riikides. Iseloomulik on see, et üha vähem noori tunneb huvi usu ning eriti traditsiooniliste kirikute vastu. Palju sõltub siiski ka konkreetse riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast. See tuleb ilmekalt välja Euroopa sotsiaaluuringu raames ...

Narvas tegutseb kolmkeelne kogudus

Piiskop Tiit Salumäe, keda assisteerisid praost Tauno Toompuu ja õpetaja Urmas Karileet, seadis Narva Maarja koguduse abiõpetaja ametisse Vladimir Batuhtini ja Oleg Sevastjanovi (mõlemad esiplaanil). Rain Soosaar Nii eesti, soome kui vene keeles jumalasõna kuulutav Narva Maarja kogudus seadis möödunud pühapäeval ametisse aseõpetajad. Narva Aleksandri suurkiriku saatus on viimastel aastatel rohkesti tähelepanu pälvinud. Selle kordategemise väljavaadetest ja võimalikest ...

Esmaspäeval on paastumaarjapäev

25. märtsil on Issanda kuulutamise püha ehk paastumaarjapäev – ainuke neitsi Maarjaga seotud kirikupüha, mida on tavatsenud tähistada ka luterlased. Sellega meenutatakse ingli kuulutust neitsi Maarjale, et ta saab Pühast Vaimust käima peale ja toob ilmale Jeesuse. Piiblis on sellest juttu Luuka evangeeliumi esimeses peatükis. Issanda kuulutamise püha on peetud hiljemalt 7. sajandist. Tundub siiski, et paljude Eesti kristlaste jaoks see tänapäeval kuigi oluline tähtpäev ei ...

Märtsiküüditamisest möödub 70 aastat

Märtsiküüditamine Vana-Karistes Viljandimaal. Estonica.org Paastumaarjapäeva, 25. märtsi 1949 varahommikul alanud massiküüditamise tagajärjel viidi Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Tegemist on ühe traagilisima sündmusega meie lähiajaloos. Nagu 1941. aastal toimunud juuniküüditamise umbes 10 000 ohvrit, kannatasid ka paljud 1949. aastal Eestist väljasaadetud äärmiselt kehvade elamistingimuste tõttu. Tagasi kodumaale tulla lubati neil alles pärast 1956. aastat. Erakordne ...

Ühtsus on and Jumalalt

Eestit külastanud oikumeenilise liikumise tegelane John Gibaut rõhutas oma Tartu ülikoolis peetud loengus, et oikumeenilise dialoogi vastu on põhjust huvi tunda kõigil usklikel. Kanada teoloog ja anglikaani preester dr Gibaut töötas 2008–2014 Kirikute Maailmanõukogu (KMN) usu ja kirikukorra komisjoni direktorina ning on seejärel juhtinud Anglikaani Osaduskonna ühtsuse, usu ja kirikukorra osakonda. Niisiis on tegemist inimesega, kes pole mitte ainult hästi kursis ...

Eesti valis riigikogu

Pühapäeval lõppenud XIV riigikogu valimiste tulemused meenutasid paljuski eelmiste valimiste omi. Suurimaks erinevuseks oli aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esiletõus. Valimisaktiivsus oli seekord peaaegu sama kui neli aastat tagasi – nimelt 63,7%. Varasemast veelgi rohkem oli siiski elektrooniliselt hääletanuid – 247 232 ehk 43,8% valimistel osalenute koguarvust. Ka kaks esimest kohta saavutanud erakonnad olid samad mis eelmisel korral. Sedapuhku kogus ...

Edujanu ohvrid

Võis arvata, et nädal möödub Eesti meedias peaaegu täielikult lähenevate valimiste tähe all. Seda siiski ei juhtunud, sest kõneaineks sai ootamatult lahvatanud dopinguskandaal. Seefeldis vahele jäänud suusatajad ei ole õieti muidugi esimesed Eesti sportlased, kes keelatud ainetega vahele jäänud. Ka polnud nad seni rahvusvahelistel võistlustel kuigi kõrgeid kohti saavutanud. Meedia erilise tähelepanu pälvis skandaal pigem seetõttu, et asjaga osutus seotuks kahekordse ...

Ühtsust otsimas

Mitte miski ei too ühiskonnas valitsevaid lõhesid nii hästi välja kui valimiskampaania. Vabariigi aastapäeva tähistamise üheks eesmärgiks on aga vastupidine – sõnastada seda, mis rahvast ühte seob. Seda eesmärki teenisid seekordki näiteks peaministri, presidendi ja peapiiskopi pidupäevakõned, aga ka meeldejääv aastapäevakontsert. Ometi on Eesti rahvas nii eripalgeline, et teda pole kuigi kerge ühise mütsi alla koondada. Kas või vastakas tagasiside presidendi kõnele annab ...

Raamat toomkooli minevikust

Toimetaja Olev Liivik vastilmunud raamatut esitlemas. Urmas Roos Ilmunud on esimene eestikeelne Tallinna toomkooli ajaloole pühendatud üldkäsitlus. Tegemist on kooli vilistlase Erik Thomsoni koostatud, algselt saksakeelse teosega „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus Saksamaal 1969. aastal. Hanna Milleri poolt maakeelde pandud raamatut esitleti 14. veebruaril toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil. Eessõna on sellele kirjutanud ...

Toomkool korraldas hariduskonverentsi

Esinduslikus teaduste akadeemia saalis peetud juubelikonverentsi olid lauluga tulnud tervitama toomkooli lapsed. Urmas Roos 14. veebruaril toimus Tallinnas sisukas hariduskonverents „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“, mis oli pühendatud Tallinna toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale. 3. jaanuaril 1319 andis Taani kuningas Erik VI Menved nimelt toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. Seitsmesaja aasta möödumist sellest sündmusest tähistab toomkool ...

Kalle Kasemaa: teoloogia on humanitaarvaldkonna alus

Kalle Kasemaa esinemas Tartu ülikooli 99. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2018, mil talle anti üle ülikooli rahvusmõtte auhind. Andres Tennus / Tartu ülikool Luteri kiriku vaimulike roll pole Eesti ajaloos piirdunud ainult usuelu edendamisega. Kirikutöö kõrvalt on paljud neist andnud kaaluka panuse Eesti ühiskondlikku arengusse ja kultuurilukku. 1. detsembril Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvinud teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa (76) on üks neist, kes seeläbi ka ...

Kristlikud väärtused valimiskampaanias

Riigikogu valimistel kandideerib kristlasi eri erakondade nimekirjades. Enamik neist ei rõhuta valimiskampaanias oma usulisi vaateid ega kiriklikku kuuluvust. Leidub ent ka poliitikuid, kes tavatsevad oma lähtumist kristlikest väärtustest igati esile tõsta. Teistest enam on neid Isamaas ja Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas (EKRE), mille juures tegutsevad koguni omaette kristlaste ühendused. Kristlik kampaania EKRE kristlaste ühendus on isegi korraldanud Eesti eri ...

Diakooniahaigla hospiitsi tulevik küsimärgi all

EELK diakooniahaigla on avalikku tähelepanu pälvinud tänu hospiitsile, kuid seal pakutakse ka hooldusravi- ja pansionaaditeenust. Hardushetk EELK diakooniahaigla saalis. Liina Raudvassar EELK diakooniahaigla hospiitsiosakonna tegevuse jätkamise küsimus on avalikkuse tähelepanu tõmmanud hospiitsiteenuse vajalikkuse, aga ka kiriku ühiskondliku rolli teemadele. Väärika eluõhtu nimel Lugu sai alguse sellest, et Keila hooldushaiglat haldav SA PJV Hooldusravi polnud rahul ...

Rohkem Euroopat!

Rain_Soosaar_oige copy

Euroopa Liidu tuleviku teema on valimiste eel kahetsemisväärselt vähe tähelepanu äratanud. Ka torkab silma see, et ükski erakond ei toeta suurema otsustusõiguse andmist Brüsselile, vaid leiab, et jäme ots peaks Euroopa Liidus ka edaspidi jääma rahvusriikide kätte. Ometi tähendab „rahvusriikide Euroopa“ tegelikus elus suurte liikmesmaade domineerimist, kes lähtuvad oma kitsastest rahvuslikest huvidest. Seega pole meil eriti palju kaotada sellest, kui rohkem võimu koonduks ...