Kõik autori postitused

Vajalik käsiraamat ajaloohuvilisele

Tartu ülikooli kirikuloo professori Riho Altnurme koostatud ja 21 autori kaastööd sisaldava kõrgkooliõpiku „Eesti kiriku- ja religioonilugu“ ilmumine on kahtlemata suursündmus nii kirikule kui akadeemilisele perele. Siinkohal aga sooviksin paari sõnaga esile tuua, miks ka tavalugejal oleks põhjust seda endale soetada. Esmalt tasub esile tõsta uudisteose haaret ja kõikehõlmavust. Üksikküsimustel pikemalt ei peatuta, kuid kõik olulised teemad, sündmused, isikud ning mõisted ...

Rahvas algab raamatust

Rain_Soosaar_oige copy

Eesti keele jätkusuutlikkuse teema on viimasel ajal avalikkuses palju kõneainet põhjustanud. Eriti mõtlemapanev on see, et uuringute põhjal paneksid paljud eesti koolinoored oma tulevased lapsed hea meelega ingliskeelsesse kooli. Et olukorda parandada, peaks riik ja ühiskond seega senisest märksa enam pingutama, et eesti keele staatust parandada. Üheks oluliseks valdkonnaks on seejuures eestikeelse kirjasõna väljaandmise toetamine. Omalt poolt pean aga paraku tunnistama, ...

Ristid tüliõunaks

Küllap on mõnigi meist kokku puutunud inimestega, kes peaaegu vahetpidamata Jumalale viitavad ja Piiblit tsiteerivad. Kui nood seejuures oma olemise ja tegudega hea mulje jätavad, on kõik hästi. Kui aga tundub, et vagaduse kattevarjus püütakse omakasu taga ajada või näiteks poliitilist profiiti lõigata, ei jäta see usuinimestest just kuigi head muljet. Just viimases süüdistatakse Saksamaa liidumaa Baieri peaministrit Markus Söderit, kes andis korralduse, et alates 1. ...

Tartu Pauluse kogudus saab 1. augustist abiõpetaja

Hiljuti kinnitas konsistoorium Marek Rootsi asumise Tartu Pauluse koguduse abiõpetajaks alates 1. augustist. EELK suuruselt neljanda koguduse uuele vaimulikule on lähedane vennastekoguduslik vagaduslaad. Eesti Kiriku lugejatele on Marek Roots (42) tuttav tänu oma kirjatükkidele, mis on muu hulgas tutvustanud vennastekoguduse minevikku ja tänapäeva ning esile tõstnud luterliku identiteedi olulisust. Suurt avalikku tähelepanu pälvis aga ka tema kahe aasta tagune seisukohavõtt ...

Maailma avardav kohtumine

Juba neljateistkümnendat aastat järjest toimub Põhja-Saksamaa ning Balti riikide luterlike kirikute vaimulike kokkusaamine. Tänavu on korraldajate rollis jällegi eestlased. Esmaspäevast reedeni Tartus saksa keeles peetavast Pastoralkolleg’ist osa võtvad vaimulikud loodavad sõlmida uusi tutvusi, laiendada oma silmaringi ning õppida tundma üksteise igapäevatöö kogemusi. EELK poolt aitavad üritust korraldada assessor Kadri Põder ja praost Ants Tooming, osa võtavad aga Lea ...

Mälestati Eesti ja Poola sõjamehi

Veteranipäeva tähistati ka kirikutes üle Eesti. Esile tõstmist väärib Tori sõjameeste mälestuskirikus toimunud tseremoonia, millest võtsid osa EELK peapiiskop ja mitmed teised kõrged külalised. Veteranipäevana on 23. aprilli tähistatud Eestis alates 2013. aastast. Sellega tunnustatakse neid Eesti mehi ja naisi, kes on osalenud sõjalistel operatsioonidel. Rohkem kui 3800 Eesti veterani auks olid üle Eesti heisatud riigilipud. Arvukate teemakohaste ürituste seast võib esile ...

Ühispalve Balti riikide eest

100päevapalvet

Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) viimase aja tegemistest väärib esiletõstmist hiljuti lõppenud suuraktsioon „100 päeva palvet Eesti, Läti ja Leedu eest“. EEA on peamiselt vabakirikutesse kuuluvaid kristlasi, kuid ka vennastekogudusliku taustaga luterlasi ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on süvendada osadust eri konfessioonide vahel ning kuulutada ühiselt evangeeliumi. Kõnealune ettevõtmine korraldati koostöös rahvusvahelise misjoni- ja heategevusorganisatsiooni ...

Sündmusterohke aasta Lääne-Harjus

Lääne-Harju kevadsinod toimus 6. aprillil Ristil. Tehti kokkuvõtteid aastast, milles oli nii kordaminekuid kui vastuolusid. Nagu tavaks, algas sinod armulauaga jumalateenistusega. Sellele järgnenud Risti koguduse majas toimunud koosoleku põhisisuks oli läinud aasta kirikuelu analüüsimine peapiiskop Urmas Viilma ja praost Jüri Vallsalu ettekannete ning koguduste esindajate sõnavõttude varal. Rahvakirikut ehitades Üheks põhiteemaks oli seejuures kiriku suhtlemine laiema ...

Poola mitmekesine katoliiklus

Eestis võib sageli kohata stereotüüpi, et pea kõik poolakad on vagad katoliiklased ja seejuures väga konservatiivsed. Tegelikkuses on Poola katoliiklus väga kirju ning ühiskonnas väheneb kiriku ja usu roll aeglaselt, kuid järjekindlalt. Vastukäivad arusaamad Hiljuti pakkus Poolas palju kõneainet 21. jaanuaril katoliiklikus nädalakirjas Tygodnik Powszechny avaldatud teeneka dominikaani preestri Ludwik Wiśniewski avalik kiri pealkirjaga „Ma süüdistan!“, mis oli adresseeritud ...

Pühad ühendavad

Ristiusku on läbi aegade iseloomustanud kirevus ja killustatus. Ühelt poolt lahutavad kristlasi konfessioonidevahelised piirid, teisalt kultuurilised erinevused ja poliitilised eriarvamused. Ühendab aga suure nädala ja ülestõusmispühade tähistamine.Kujukalt väljendub ühtsus näiteks eri kirikupeade pühadeläkitustes. Näiteks EELK peapiiskopi Urmas Viilma ülestõusmispühade karjasekirja sõnum Jumala armastusest ja igavese elu lootusest kõnetas küllap ka teiste kirikute ...

Peapiiskop külastas Helmet

Viilma_Helmes

Peapiiskop Urmas Viilma jätkab oma külaskäikusid kihelkonnavaimulike juurde. Vaikse nädala kolmapäeval käis ülemkarjane Helmes, kus õpetajaks on Arvo Lasting. Peapiiskopil on olnud vaimulikke külastades tavaks mitte ainult koguduseeluga tutvuda, vaid ka kihelkonna inimestega kohtuda. Need on olnud heaks võimaluseks kirikut tutvustada ning religiooni ja kristliku identiteediga seotud teemadele tähelepanu juhtida. Arvo Lastingu sõnul oli ka seekordse visiidi päevakava väga ...

Luulekoguga rõõmu jagamas

Lehestik9

Eesti Kiriku lugejale kaheksanda lehekülje fotomõtiskluste kaudu tuttav Andres Lehestik on avaldanud luulekogumiku. See kannab pealkirja „lehestik“ ning koosneb lahtistele lehtedele trükitud luuletustest, mis on pakitud A5 dokumendikarpi (fotol). 1962. aastal sündinud Lehestik on EELK Põlva Maar­ja koguduse juhatuse liige, hariduselt bioloog ning igapäevaametilt taksidermist. Lisaks meie lehele on tema luulet avaldanud ka Looming ja Sirp. Lehestik ütles Eesti Kirikule, ...

Tunnustus Ahrensi pärandi väärtustajatele

Kuusalu keelemehest pastori Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine pälvis äramärkimist 2017. aasta Eesti keeleteo konkursil. Konkurssi korraldab haridus- ja teadusministeerium 2006. aastast alates. Seekord kuulutas taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministritest koosnenud žürii 2017. aasta keeleteoks loomaarstiteadlase ning eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija Enn Ernitsa artiklikogumiku „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ ...

Läti kirikuelu pakub kõneainet

Rubenis_ja_Vanags copy

Viimasel ajal on mitmed Läti kirikuelu sündmused pälvinud laiema avalikkuse tähelepanu. Enamasti on see olnud seotud üsna vastuoluliste teemadega. Vastuoluline konventsioon Näiteks ebaõnnestus konservatiivsete kirikutegelaste tegevuse tagajärjel Lätis naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemiseks sõlmitud nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise katse. Seejuures olevat olulist rolli mänginud Riia roomakatoliku kiriku piiskopi Zbigņevs Stankevičsi kohtumine ...

Ülikoolis arutleti emakeele tuleviku üle

Tartu ülikool tähistas emakeelepäeva 12. märtsil toimunud konverentsiga „Selle maa keel“. Alustuseks rõhutas humani­­taar­teaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop, et konverents on ülikooli kingituseks Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Sellest hoolimata olid arutuse all üpris argised asjad, sealhulgas eriti emakeele tulevikuväljavaated. Tartu ülikooli aulasse oli konverentsi alguseks kogunenud tublisti üle saja huvilise, kelle seas paistsid tooni andvat ...