25. märtsil on Issanda kuulutamise püha ehk paastumaarjapäev – ainuke neitsi Maarjaga seotud kirikupüha, mida on tavatsenud tähistada ka luterlased. Sellega meenutatakse ingli kuulutust neitsi Maarjale, et ta saab Pühast Vaimust käima peale ja toob ilmale Jeesuse. Piiblis on sellest juttu Luuka evangeeliumi esimeses peatükis. Issanda kuulutamise püha on peetud hiljemalt 7. sajandist. Tundub siiski, et paljude Eesti kristlaste jaoks see tänapäeval kuigi oluline tähtpäev ei ...

Paastumaarjapäeva, 25. märtsi 1949 varahommikul alanud massiküüditamise tagajärjel viidi Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Tegemist on ühe traagilisima sündmusega meie lähiajaloos. Nagu 1941. aastal toimunud juuniküüditamise umbes 10 000 ohvrit, kannatasid ka paljud 1949. aastal Eestist väljasaadetud äärmiselt kehvade elamistingimuste tõttu. Tagasi kodumaale tulla lubati neil alles pärast 1956. aastat. Erakordne sündmus Stalini-aegses Nõukogude Liidus olid ...

Eestit külastanud oikumeenilise liikumise tegelane John Gibaut rõhutas oma Tartu ülikoolis peetud loengus, et oikumeenilise dialoogi vastu on põhjust huvi tunda kõigil usklikel. Kanada teoloog ja anglikaani preester dr Gibaut töötas 2008–2014 Kirikute Maailmanõukogu (KMN) usu ja kirikukorra komisjoni direktorina ning on seejärel juhtinud Anglikaani Osaduskonna ühtsuse, usu ja kirikukorra osakonda. Niisiis on tegemist inimesega, kes pole mitte ainult hästi kursis ...

Pühapäeval lõppenud XIV riigikogu valimiste tulemused meenutasid paljuski eelmiste valimiste omi. Suurimaks erinevuseks oli aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esiletõus. Valimisaktiivsus oli seekord peaaegu sama kui neli aastat tagasi – nimelt 63,7%. Varasemast veelgi rohkem oli siiski elektrooniliselt hääletanuid – 247 232 ehk 43,8% valimistel osalenute koguarvust. Ka kaks esimest kohta saavutanud erakonnad olid samad mis eelmisel korral. Sedapuhku kogus ...

Võis arvata, et nädal möödub Eesti meedias peaaegu täielikult lähenevate valimiste tähe all. Seda siiski ei juhtunud, sest kõneaineks sai ootamatult lahvatanud dopinguskandaal. Seefeldis vahele jäänud suusatajad ei ole õieti muidugi esimesed Eesti sportlased, kes keelatud ainetega vahele jäänud. Ka polnud nad seni rahvusvahelistel võistlustel kuigi kõrgeid kohti saavutanud. Meedia erilise tähelepanu pälvis skandaal pigem seetõttu, et asjaga osutus seotuks kahekordse ...

Mitte miski ei too ühiskonnas valitsevaid lõhesid nii hästi välja kui valimiskampaania. Vabariigi aastapäeva tähistamise üheks eesmärgiks on aga vastupidine – sõnastada seda, mis rahvast ühte seob. Seda eesmärki teenisid seekordki näiteks peaministri, presidendi ja peapiiskopi pidupäevakõned, aga ka meeldejääv aastapäevakontsert. Ometi on Eesti rahvas nii eripalgeline, et teda pole kuigi kerge ühise mütsi alla koondada. Kas või vastakas tagasiside presidendi kõnele annab ...

Ilmunud on esimene eestikeelne Tallinna toomkooli ajaloole pühendatud üldkäsitlus. Tegemist on kooli vilistlase Erik Thomsoni koostatud, algselt saksakeelse teosega „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus Saksamaal 1969. aastal. Hanna Milleri poolt maakeelde pandud raamatut esitleti 14. veebruaril toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil. Eessõna on sellele kirjutanud toomkooli direktor Egle Viilma, väärtuslikuks täienduseks ...

14. veebruaril toimus Tallinnas sisukas hariduskonverents „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“, mis oli pühendatud Tallinna toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale. 3. jaanuaril 1319 andis Taani kuningas Erik VI Menved nimelt toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. Seitsmesaja aasta möödumist sellest sündmusest tähistab toomkool juubeliaastaga, mille üks esimesi suuremaid üritusi oligi kõnealune teaduste akadeemia saalis peetud ...

Luteri kiriku vaimulike roll pole Eesti ajaloos piirdunud ainult usuelu edendamisega. Kirikutöö kõrvalt on paljud neist andnud kaaluka panuse Eesti ühiskondlikku arengusse ja kultuurilukku. 1. detsembril Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvinud teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa (76) on üks neist, kes seeläbi ka laiema avalikkuse ees tunnustust leidnud. Rahvusmõtte auhind anti mullu välja viieteistkümnendat korda. Sellega tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma ...

Riigikogu valimistel kandideerib kristlasi eri erakondade nimekirjades. Enamik neist ei rõhuta valimiskampaanias oma usulisi vaateid ega kiriklikku kuuluvust. Leidub ent ka poliitikuid, kes tavatsevad oma lähtumist kristlikest väärtustest igati esile tõsta. Teistest enam on neid Isamaas ja Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas (EKRE), mille juures tegutsevad koguni omaette kristlaste ühendused. Kristlik kampaania EKRE kristlaste ühendus on isegi korraldanud Eesti eri ...

EELK diakooniahaigla hospiitsiosakonna tegevuse jätkamise küsimus on avalikkuse tähelepanu tõmmanud hospiitsiteenuse vajalikkuse, aga ka kiriku ühiskondliku rolli teemadele. Väärika eluõhtu nimel Lugu sai alguse sellest, et Keila hooldushaiglat haldav SA PJV Hooldusravi polnud rahul statsionaarse õendusabi riigihanke tulemustega Harjumaal. Nimelt jaotati 4042 ravijuhtu nõnda, et neli ülejäänud teenusepakkujat said nii palju, kui nad soovisid, Keila haigla aga need juhud, ...

Euroopa Liidu tuleviku teema on valimiste eel kahetsemisväärselt vähe tähelepanu äratanud. Ka torkab silma see, et ükski erakond ei toeta suurema otsustusõiguse andmist Brüsselile, vaid leiab, et jäme ots peaks Euroopa Liidus ka edaspidi jääma rahvusriikide kätte. Ometi tähendab „rahvusriikide Euroopa“ tegelikus elus suurte liikmesmaade domineerimist, kes lähtuvad oma kitsastest rahvuslikest huvidest. Seega pole meil eriti palju kaotada sellest, kui rohkem võimu koonduks ...

Valimisvõitlus riigikogu kohtade pärast on jõudmas otsustavasse järku. 17. jaanuaril oli viimane päev kandidaatide registreerimiseks. Täna algab aga aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mil poliitiline välireklaam on keelatud. Valimispäevaks on teatavasti 3. märts, kuid eelhääletamine toimub juba 21.–27. veebruarini. Samadel päevadel on võimalik oma hääl anda interneti teel. Hääletada on võimalik ka välismaal, kuid selleks peab hiljemalt 1. veebruariks olema välisesindusele ...

Konsistooriumis toimunud EELK toetusfondi 2019. aasta esimesel koosolekul 7. jaanuaril tehti kokkuvõtteid möödunud aastast ja plaane eelolevaks. Koosolekut juhatas toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul, osa võtsid peapiiskop Urmas Viilma, minister Janek Mäggi ning ettevõtjad Jüri Ehasalu, Mart-Järvo Hir­ten­treu, Heiti Hääl, Väino Kaldoja ja Marge Sophie Vinkelberg. EELK toetusfond asutati aasta eest 9. jaanuaril ning selle eesmärk on aidata kaasa kristliku ...

Mitmes Eesti linnas on kujunenud tavaks, et erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlikud kogudused korraldavad jõuluajal ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Rakvere on meil tuntud linnana, kus konfessioonidevaheline koostöö juba aastaid heal järjel olnud. erinevad kogudused on üheskoos korraldanud koguni kirikupäevi, mis on toimunud detsembri alguses ja väldanud terve nädala. Tänavu jäid need ära, küll aga toimus esimesel advendil Rakvere luteri kirikus oikumeeniline ...