Vaimulike toime pandud seksuaalsed kuritarvitused ja eriti pedofiiliajuhtumid on roomakatoliku kirikus põhjustanud sügava kriisi. Kui pettunud usklike usaldust tagasi võita ei suudeta, on oodata kiriku mõju vähenemist nii mõneski riigis. Probleemidest hakati avalikult rääkima Põhja-Ameerikas 1980.–90. aastatel. Järgnenud on üha uued pedofiiliaskandaalid paljudes teistes riikides, ja neile ei paista lõppu tulevat. Näiteks Poolas lõi kuu aja eest laineid uus dokumentaalfilm, ...

Järvamaa mullusest kirikuelust tehti kokkuvõte 22. mail Türil peetud sinodil. Et arutelud olid elavad ja sisukad ning ühtlasi toimusid ka praostivalimised, kestis sinod ühtekokku koguni kaheksa tundi. Koguduse suurune Praostkonnas oli mullu liikmesannetajaid kokku 1087. EELKs on praegu neli kogudustki, kus see näitaja on suurem. Inimeste vähesust kompenseerib aga kogudustevaheline koostöö – näiteks lastelaagrite korraldamisel ja ühise infolehe väljaandmisel. Kärus ja ...

1941. aasta juuniküüditamine puudutas alasid, mis olid eelmisel aastal Nõukogude Liiduga liidendatud: Eestit, Lätit, Leedut, Lääne-Ukrainat, Lääne-Valgevenet ning Moldovat. Kokku viidi oma kodudest sunniviisiliselt ära üle 80 000 inimese. Eestis toimus juuniküüditamine ööl vastu 14. juunit ning puudutas rohkem kui 10 000 inimest. Represseeritute seas oli rohkesti eestiaegset eliiti: riigiametnikke, politseinikke, sõjaväelasi, ärimehi ja haritlasi, aga ka jõukamaid ...

Kristlike väärtuste teema on viimasel ajal avalikkuses üha suuremat tähelepanu pälvinud. Kahtlemata on see suuresti peapiiskop Urmas Viilma teene. Eriti suurt vastukaja on seejuures saanud tema hinnangud erakondade valimislubadustele ja hiljuti sõlmitud koalitsioonileppele. Viimastel nädalatel on ilmalikus meedias ilmunud aga teistegi EELK vaimulike teemakohaseid sõnavõtte. Torkab silma, et sugugi mitte kõiges pole nad omavahel ega ka peapiiskopiga samal nõul. Kristlike ...

EELK Teeneteristi I järgu ordeni pälvis Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku piiskop Martin Hein. Kurhessen-Waldecki kirik tegutseb peamiselt Saksamaa Hesseni liidumaa põhja- ja idaosas. Alates 2000. aastast on selle kiriku piiskopiks Martin Hein, kel on tänavu kavas emerituuri siirduda. Hein on sündinud 1954. aastal ning õppinud õigusteadust ja teoloogiat. 1982 kaitses ta doktoritöö teoloogias, 1984 aga ordineeriti kirikuõpetajaks. Ta on töötanud õppejõuna ning viis ...

Soome evangeelse luterliku kiriku emeriitpeapiiskop Kari Mäkinen saab tänavu EELK Teeneteristi I järgu ordeni. 1955. aastal sündinud Mäkinen ordineeriti kirikuõpetajaks 1979. aastal. Töötanud on ta nii kirikuloo õppejõuna kui kogudusevaimulikuna. 2005 valiti Mäkinen Turu piiskopkonna piiskopiks, 2010–2018 oli ta aga Soome evangeelse luterliku kiriku ja Turu peapiiskop. EELK rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete assessori Kadri Põdra sõnul jätkusid Mäkineni ajal ...

EELK aasta juhatuseesimeheks valitud Joel-Siimo Põld on silma paistnud Juuru koguduse pikaajalise ustava töötegijana. Kirikuga on Põld seotud olnud kogu elu. Nimelt sündis ta 1944. aastal pastor +perekonnas. Isa oli 1945–1953 õpetaja Pärnu Eliisabeti koguduses, siis Simunas ja 1974. aastast Juurus. Sellest ajast on Juuru kogudusega seotud ka Joel-Siimo Põld, kes pärast Tallinna Polütehnilises Instituudis elektriinseneri kutse omandamist asus 1968. aastal elama ...

Olev Liivik pälvis EELK Teeneteristi III järgu ordeni tänu oma tegevusele baltisaksa ja eriti Tallinna toomkooli pärandi tutvustamisel. 43aastane Liivik on üldsusele tuntud ennekõike ajaloolasena. Ta on töötanud Tartu ülikoolis ja Eesti Ajaloomuuseumis teadurina ning avaldanud hulgaliselt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Liiviku peamisteks uurimisteemadeks on olnud baltisaksa pärand ning Stalini aeg Eestis. Praegu on ta Eesti Mälu Instituudi ...

23.–26. maini toimunud Euroopa Parlamendi valimised olid mitmes mõttes varasematest erinevad. Valima tuli 50,5% Euroopa Liidu rohkem kui 400 miljonist hääleõiguslikust kodanikust. Nii kõrge pole valimisosalus olnud kakskümmend aastat. Nagu tavaliselt, võitis seekordki parlamendis kõige rohkem kohti Euroopa Rahvapartei fraktsioon, millesse kuuluvad kristlik-demokraatlikud ja konservatiivsed parteid. Teisele kohale tuli sotsiaaldemokraatide ja demokraatide ...

12.–14. maini külastas Eestit delegatsioon Ukraina saksa luterlikust kirikust. Saksa Evangeelne Luterlik Kirik Ukrainas kuulub endise Nõukogude Liidu aladel tegutsevasse luterlike kirikute liitu ELKRAS. Hoolimata saksa juurtest ja ametlikust nimetusest kinnitatakse kiriku kodulehel, et ollakse avatud kõigile Ukraina kristlastele, sõltumata rahvusest. Praegu on kirikus 12 kogudust ühtekokku umbes tuhande usklikuga. Eestit külastasid kirikut juhtiv piiskoplik visitaator Pavlo ...

23.–26. maini toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. 28 liikmesriigis valitakse 23.–26. maini ühtekokku 751 saadikut, kes hakkavad järgmise viie aasta jooksul esindama Euroopa Liidu enam kui 500 miljonit elanikku. Eestis on valimispäev 26. mai, mil valimisjaoskonnad on avatud kella 9–20. Täna on aga viimane päev, mil saab eelhääletada jaoskonnas või interneti teel. Teiste seas on valimistest osa võtma kutsunud üles Euroopa Kirikute Konverents (EKK), mille 114 ...

Üle-eestilist „Teeme ära!“ talgupäeva peeti tänavu 4. mail. Kaasa lõid ka kümned kogudused. „Teeme ära!“ kodulehe järgi korraldati talgupäeva raames talguid kokku 2051, millest võttis osa vähemalt 44 046 inimest. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 465 talgupaigas osales kokku 14 413 inimest. Saaremaa paistis aga silma selle poolest, et seal lõi kaasa iga kümnes maakonna elanik. Ettevõtmisega liitus sellelgi aastal teiste seas ka kümneid kogudusi. „Teeme ära!“ ...

3.–7. maini võõrustas EELK teoloogiaüliõpilasi ja õppejõude Inglismaalt. Külaliste sõnul osutus reis õpetlikuks ja innustavaks. Tegemist oli 29-liikmelise grupiga Püha Augustinuse teoloogilisest kolledžist, mis koolitab töötegijaid põhiliselt Inglise kirikule. Eestisse tulnud üliõpilased valmistuvad õpingute lõpetamiseks ja sellele järgnevaks ordinatsiooniks. Nagu kolledži juhataja Alan Gregory (fotol) Eesti Kirikule mainis, ongi just viimasel õppeaastal tavaks ...

Isiklikud vestlused ja sotsiaalmeedia jälgimine tekitavad üha rohkem nõutust. Ühiskondlikud vastuolud ja neid peegeldav päevapoliitiline võitlus on muutunud nii teravaks, et seda, mis Eesti inimesi ühendab, näib järjest vähem olevat. Enamgi veel, isegi pikka aega teineteist lähedaseks pidanud inimesed jäävad tihtilugu poliitiliste erimeelsuste tõttu võõraks. Kirikuinimesi puudutab see kahjuks samamoodi nagu kõiki teisigi. Juba päris palju näib olevat neid, kes end nii ...

Mõnedele on Teele Nigola eelkõige maastikuarhitekt, teiste jaoks aga Põlva kirikuõpetaja abikaasa. Ent muidugi pole vähetähtis seegi, et ühtlasi on ta kahe teismelise lapse ema. Ise iseloomustab Teele Nigola end maailmaparandajana, mis on kahtlemata mõjutanud ka tema elukutsevalikut. Nagu ta naljaga pooleks kinnitab, on maastikuarhitekti amet nimelt kõikidest kõige vanem – pandi ju Aadam Eedeni aeda harima ja hoidma. „Ja kohati on ju ka see, et inimesed on üksjagu asju ära ...