Mitmes Eesti linnas on kujunenud tavaks, et erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlikud kogudused korraldavad jõuluajal ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Rakvere on meil tuntud linnana, kus konfessioonidevaheline koostöö juba aastaid heal järjel olnud. erinevad kogudused on üheskoos korraldanud koguni kirikupäevi, mis on toimunud detsembri alguses ja väldanud terve nädala. Tänavu jäid need ära, küll aga toimus esimesel advendil Rakvere luteri kirikus oikumeeniline ...
Iseseisva Ukraina õigeusu kiriku loomine oli kahtlemata möödunud aasta olulisemaid kirikuelu sündmusi Euroopas. 6. jaanuaril anti Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeose poolt uue kiriku juhile metropoliit Epifaniusele üle ka seda kinnitav tomos. Katse moodustada Moskva patriarhaadist sõltumatu nn Kiievi patriarhaadi õigeusu kirik tehti õigupoolest küll juba Ukraina iseseisvumise järel 1990. aastatel, kuid see ei pälvinud tollal teiste maailma õigeusu kirikute tunnustust. ...
Läti ülikooli usuteaduskonna dekaan professor Dace Balode on hästi tuttav ka paljudele eestlastele. Oma doktorikraadi omandas ta nimelt 2006. aastal Tartu ülikoolist Uue Testamendi alal. Läinud suvel ordineeriti Balode aga ka Välis-Läti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetajaks. Niisiis võib jutuajamisest temaga aimu saada, kuidas paistab kirikuelu hiljuti iseseisvusjuubelit tähistanud Lätis inimesele, kes esindab akadeemilist maailma, kuid pole ise kaugeltki mitte ...
10. detsembril märgiti kristlikus maailmas korraga kaht olulist tähtpäeva. Nimelt möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning 50 aastat ühe XX sajandi väljapaistvaima teoloogi Karl Barthi (1886–1868) surmast. Teise maailmasõja õuduste järgses õhustikus koostatud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid aitasid sõnastada teiste seas ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks kristliku demokraatia suurkuju Jacques Maritain. Aastapäevale ...
Tartu ülikooli auhinna õppekvaliteedi edendamise eest sai tänavu usuteaduskond. Auhind, millega kaasnes rahaline preemia 30 000 eurot, anti kätte ülikooli aastapäeval 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas toimunud tänuüritusel. „Usuteaduskonna töö õppekavade reformimisel, uute kursuste, õppevormide, e-õppe kursuste ning kursuste moodle’i toe väljaarendamisel on eeskuju andev,“ märkis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop sel puhul Tartu ülikooli ...
Veel aasta lõpus algab Saku alevikus uue luteri kiriku ehitus. Saku vallas elab üle 10 000 elaniku, neist umbes pooled Saku alevikus. 2013. aastal asutatud EELK Saku Toomase kogudusega on seotud üle saja inimese, annetajaliikmeid oli mullu 40. Praegu tegutsetakse endises vennastekoguduse palvemajas, mis on ammu kitsaks jäänud. Uue pühakoja kirikusaali peaks aga mahtuma 105 inimest, koos söögisaaliga on ruumi isegi 200-le. Kiriku ehitamise patrooniks on peapiiskop Urmas ...
Usuteadus aitab meil mõista, millist rolli mängisid Jeesuse sündimisega seotud uskumused evangeeliumide kirjapanemise ajal elanud kristlaste elus, kinnitab teoloogiadoktor Ain Riistan. Evangeeliume lugedes torkab silma see, et Jeesuse avaliku tegevuse eelsest elust eriti juttu ei tehta. Tekib küsimus, miks on Matteuse ja Luuka evangeeliumides erandina nii palju ruumi pühendatud Jeesuse sünniga seotud asjaolude kirjeldamisele. Radikaalne sõnum Tartu ülikooli Uue Testamendi ...
Sel sügisel on Euroopas põhjust pöörata tähelepanu saja aasta eest toimunud pöördelistele sündmustele. Peamiselt keskendutakse Esimese maailmasõja lõpu meenutamisele, ent paljud riigid saavad tähistada ka iseseisvusjuubelit. Meiegi meedias on leidnud rohket kajastamist Poolas 11. novembril ja Lätis täpselt nädal hiljem aset leidnud juubelipidustused. Vähem tähelepanu pälvis meil Tšehhoslovakkia loomise 100. aastapäeva pühitsemine oktoobri lõpus. Eri riikide pidustusi oli ...
Veel viie aasta eest ei oleks küll uskunud, et immigratsioonitemaatika kujuneb meil nii oluliseks sisepoliitiliseks vaidlusküsimuseks. Pole ju Eesti võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuigi atraktiivne sisserännumaa. Olukorda muutis oluliselt aga 2015. aasta dramaatiline rändekriis ning sellega seoses päevakorda tõusnud nn pagulaskvootide küsimus. Näis, et peagi võib väljastpoolt Euroopat pärinevaid sisserändajaid hakata suurel arvul saabuma siiski ka ...
Seoses äsja tähistatud Läti Vabariigi 100. aastapäevaga oleme mitmes artiklis puudutanud Läti usuelu ning ka koostöövõimalusi Eesti ja Läti luterlaste vahel. Milline on aga praegune olukord Eesti ja Läti suhetes üldiselt? Seda nõustus Eesti Kiriku lugejatele lahkesti selgitama Eesti suursaadik Riias Arti Hilpus (pildil). Eesti kui väikese riigi välissuhtluse ressursid on piiratud. Miks on Teie meelest Eesti riigile ja selle kodanikele oluline panustada muu hulgas ka suhete ...
Teiste seas tähistasid äsjast Läti iseseisvusjuubelit ka sealsed eestlased. Esmapilgul võib jääda mulje, et neid on päris palju, sest Riias jalutades võib ju eesti keelt üsna tihti kuulda. Ent enamasti on siis tegemist turistidega, läbisõidul olijate või äriasjade ajajatega. Kohapeal elavate rahvuskaaslaste arv pole seal tegelikult olnud saja viimase aasta jooksul nii väike kui praegu. Nimelt elas Läti statistikaameti andmetel selle aasta alguses riigis alaliselt 1676 eesti ...
18. novembril tähistatakse Lätis 100 aasta möödumist iseseisvuse väljakuulutamisest. Esimese maailmasõja tagajärjel varisesid Ida-Euroopa impeeriumid kokku ja nende asemele tekkisid rahvusriigid. Läti iseseisvuse kuulutas 18. novembril 1918 Riias toimunud istungil välja Läti Rahvanõukogu, mis koondas kõigi tähtsamate demokraatlike poliitiliste jõudude ja ka vähemusrahvuste esindajaid. Sarnasused ja eripärad Lätlaste juubel näib korda minevat eestlastelegi. Näiteks ...
Neil päevil iseseisvusjuubelit tähistavas Lätis on luteri kirik mänginud ajaloos sama olulist rolli kui Eestis. Praegu peab erinevate küsitluste kohaselt ennast Lätis luterlaseks umbes viiendik rahvastikust. Usklike arvu poolest on Läti Evangeelne Luterlik Kirik (LELK) umbes võrdne roomakatoliku kirikuga, veidi rohkem on õigeusklikke. Mõned nädalad enne iseseisvuspäeva seadsin sammud Riia toomkirikusse, et aimu saada, kuidas elab Läti luterlik kirik tänapäeval. Seal ootas ...
Põhja-Euroopa luterlasi ning Briti saarte ja Pürenee poolsaare anglikaane ühendava Porvoo osaduskonna konsultatsioonid toimusid tänavu Tallinnas. Porvoo osaduskonna ajalugu algas Põhja-Euroopa luterlike kirikute ning Briti saarte anglikaani kirikute püüdlustest saavutada altari- ja kantsliosadus. Kokkuleppeni jõuti 1992. aastal Soomes toimunud nõupidamisel. Võeti vastu vastavasisuline ühisavaldus ning seejärel toimus anglikaanide ja luterlaste ühine armulauaga ...
Tänavapilti jõudnud valimisreklaamid panevad argiaskeldustega hõivatud inimesi muu hulgas ehk rohkem mõtlema ka Eesti ja kogu maailma tulevikule. Üsna mitmed erakonnad väidavad nimelt, et nad paluvad valijatelt mandaati pikaajalise strateegia elluviimiseks. Sellesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest juba nelja aasta pärast võivad võimule tulla hoopis teised poliitilised jõud, kes senisele poliitikale kriipsu peale tõmbavad. Lisaks sellele ei saa erakonnad tavaliselt oma ...