Priit Rohtmets 1. Eesti Kiriku eimene peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi. FOTO: Arhiiv 1923. aasta detsembris ilmumist alustanud ajaleht Eesti Kirik on saja aasta jooksul olnud kiriku missioonist lähtuva sõnumi edastaja, kirikuelu mõtestaja ja kiriku ühendaja. Kroonikuna on Eesti Kirik vahendanud Eesti ühiskonnale koguduste elus toimuvat ja sel moel olnud ka kirikuelu ajaloo talletaja. Vaatame Eesti Kiriku saja aasta juubeli puhul natuke lähemalt ajalehe ...

Piiskopkondade ja piiskoppide teema on vabas rahvakirikus kirgi kütnud juba alates Eesti omariikluse alguskümnenditest ja arutelud, kui palju peab piiskoppe olema ja millised peavad olema nende ülesanded, ei ole vaibunud ka viimaste aastakümnete jooksul. Siinse lühikese artikli eesmärgiks pole võtta seisukohta selle üle, kui palju peaks praegu kirikus piiskoppe olema, ega analüüsida praegusajal peetavaid diskussioone, vaid anda lühiülevaade sellest, kuhu jõuti ...

7. Selle juures tuleb meeles pidada, et Meie Kiriku näol on jätkuvalt tegemist vaid ühte usulist maailmavaadet esindava väljaandega luteri kirikus. Suurem tähelepanu on lisanud selle tegijatele siiski jõudu ja enesekindlust, et näidata kirikus ja ühiskonnas toimuvat aina teravama võitlusena ning seejuures võtta endale voli kõneleda kõikide kristlaste nimel. Meie Kiriku sõnumit on aidanud võimendada ka Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning väljaanne ...

6. Küllap võtsid ka Martin Lutheri Ühingu liikmed Martin Lutherit tõsiselt, aga selles ühingus oli usuline mitmekesisus kindlasti palju suurem kui Augsburgi Usutunnistuse Seltsis ja nii nagu ka Veiko Vihuri 2007. aastal sedastas, kuulus Martin Lutheri Ühingusse tegelikult nii alalhoidlikumaid kui ka liberaalsemaid vaimulikke.  Veel üks oluline põhjus, miks Martin Lutheri Ühingu tegevus hääbus, peitus tõsiasjas, et naiste ordineerimise küsimuses ei saavutanud ...

5. Martin Lutheri Ühingu moodustanud vaimulikke ühendas arusaam, et kirik on luterlikust traditsioonist kaugenemas. Ehkki vaimulikud deklareerisid ka ühist evangeelset-luterlikku arusaama pühakirjast, kirikust ja maailmast, tingisid ühingu moodustamise kirikuelu päevakajalised küsimused, mis taandusid peaasjalikult paarile konkreetsele teemale: ühingu üks asutajatest õpetaja Vallo Ehasalu võttis selle lühidalt kokku, mainides, et ühingu loomise ajendiks on see, et kiriku ...

4 Jaan Kiiviti (fotol) valimisega peapiiskopiks 1994. aastal langes piiskopkondade loomise kava küll aastateks päevakorrast, aga muudes kirikuelu valdkondades lükati debatid juba 1990. aastatel käima ja need jätkusid ka uue aastatuhande alguses. Selles kontekstis ilmnes nii nagu 1920. aastatelgi, et kirik pole sugugi ühtne. Et esialgu oli tegemist kiriku jumalateenistuskorra, kiriku ülesehituse ja vaimulikuameti üle toimunud vaidlustega, jäid sel teemal kõlanud ...

3. Hugo Bernhard Rahamägi. Erakogu 1928. aasta juunis toimunud kirikupäeval arutusel olnud Vaba Sinodi ettepanek iseseisva praostkonna moodustamiseks ei leidnud aga kirikupäeva heakskiitu ja see kuulutas Vaba Sinodi tegevuse lõppu. Märkimist väärib vaid konservatiivide sekka kuulunud Kuressaare koguduse õpetaja Nikolai Bäuerle, kelle eestvedamisel registreeritud kogudus tegutses iseseisvana kuni 1939. aastani. Ta ei olnud nõus ka pärast protestantliku saba ...

2. Sabaga või sabata? Harald Põld ei kavatsenud pealt vaadata, kuidas usuline mitmekesisus kirikus aina enam lõkkele lõi. 1920. aastate alguses leidis ta võitlus sobiva vormi, kui selgus, et kiriku põhikirja redigeerimise käigus oli kiriku õpetusaluste paragrahvi lisandunud viide, mille kohaselt tuli kiriku õpetuslikke aluseid mõista reformatsiooni või protestantismi vaimus (põhikirja redigeeriti mitu korda ja sõnastus muutus). See tähistas Põllu sõnul teoloogilist ...

1. Harald Põld. Erakogu Eesti 1920.–1930. aastate luteri kiriku ajaloo lahutamatuks osaks on kiriku koondumine teoloogilistesse vooludesse. Sedalaadi grupeerumine andis hoogu kirikus aset leidnud teravale vastandumisele nii õpetus- kui ka kirikukorraldusküsimustes ja sellel olid kiriku jaoks väga kurvad tagajärjed – ligi saja aasta eest kirik lõhenes. Sadakond aastat hiljem oleme tagasi samas punktis: viimased aastakümned on elavaks tõestuseks, et kirikus on ...

5.A klass 1927. aastal, hilisem 1933. aasta lend. Vormiriietuseks must põll ning valgete varrukaäärte ja kraega sinine kleit.  Foto raamatust „kaarli koguduse gümnaasium“ Eesti riigi algusaastatel pälvis avalikkuses suurt tähelepanu küsimus, kas koolides jätkata laste usulist harimist või mitte. Eesti uut haridussüsteemi puudutavate seaduste menetlemise ajal 1920. aastate alguses suutis see teema põhjustada parlamendi liikmete seas sedavõrd teravat vastandumist, et ...

Grupp konverentsi esinejaid ja kuulajaid Tartus Rüütli tänaval paigas, kus elasid praktilise usuteaduse professor Theodosius Harnack ja ta poeg Adolf von Harnack. Erakogu. 12.–13. septembril toimus Tartu Ülikooli peahoones ülikooli usuteaduskonna ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös rahvusvaheline konverents „Adolf von Harnack  – lõhesid ületamas“.  Konverents oli pühendatud Tartus sündinud ja hariduse saanud baltisaksa teoloogi Adolf von Harnacki ...

2021. aasta oktoobris tähistati Tartus usuteaduskonna taasavamise 30. aastapäeva. Koos oli mitusada usuteadlast, toimus sisukas konverents ja lustakas piduõhtu. Suurte pidupäevade juurde kuulub traditsiooniliselt ka kunagiste õppejõudude haudade külastamine ja et enamik õppejõude on maetud Raadi kalmistule, toimub endiste kolleegide mälestamine just seal.  Sel korral oli Raadile kogunenud mitukümmend endist ja praegust üliõpilast ning õppejõudu. Kalmistul ...

Kiievi lavra ehk õigeusu suurklooster ilutseb Dnepri jõe kaldal ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Internet. Veebruari lõpus alanud Vene sõjaline agressioon Ukraina vastu on päevakorrale toonud ka religiooni ja sealse kirikuelu. Meediasse on jõudnud pildid hävinud pühakodadest ja vaimulikest, kes majutavad kirikutes oma kodudest lahkuma sunnitud kaasmaalasi. Ukraina on usuliselt kirev ja rikkaliku ajalooga maa. Heidamegi järgnevalt pilgu Ukraina usuelu ...

Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuloolased alustasid 2022. aastat uue, õigeusu ajaloole keskenduva projektiga.  „Õigeusk kui solidaarsus: uuring õigeusu kiriku rahvuslikust kogukondlikkusest (sobornost) Eestis 19.–20. sajandil“ – sellist pealkirja kannab projekt, milles uuritakse õigeusu kiriku sotsiaalset kogukondlikkust Baltimaades. Projekti juhib kirikuloo kaasprofessor Irina Paert. Usuteaduskonnas on viimastel aastatel hakatud rohkem tähelepanu pöörama õigeusu ...

Piiskop Jakob Kukk ametirõivastes. Arhiiv. Vaba rahvakiriku asutamine ühes Eesti riigi sünniga asetas Eesti usuelu uutesse rööbastesse. Kirik, mis seni oli riigi kontrollitud ja ilmiku juhitud, sai nüüd vabaks ja määratles end rahvakirikuna, piiskopiga eesotsas. Käesoleval aastal möödub esimese piiskopi ametisse seadmisest 100 aastat. Uus kirikukorraldus ja uus piiskop 1919. aastal toimunud teisel kirikukongressil valiti kirikujuhiks Keila koguduse õpetaja Jakob ...