Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Adolf von Harnacki jälgedes

Grupp konverentsi esinejaid ja kuulajaid Tartus Rüütli tänaval paigas, kus elasid praktilise usuteaduse professor Theodosius Harnack ja ta poeg Adolf von Harnack. Erakogu. 12.–13. septembril toimus Tartu Ülikooli peahoones ülikooli usuteaduskonna ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös rahvusvaheline konverents „Adolf von Harnack  – lõhesid ületamas“.  Konverents oli pühendatud Tartus sündinud ja hariduse saanud baltisaksa teoloogi Adolf von Harnacki ...

Teeme esimese eestlasest kirikuloo professori Olaf Silla haua korda

2021. aasta oktoobris tähistati Tartus usuteaduskonna taasavamise 30. aastapäeva. Koos oli mitusada usuteadlast, toimus sisukas konverents ja lustakas piduõhtu. Suurte pidupäevade juurde kuulub traditsiooniliselt ka kunagiste õppejõudude haudade külastamine ja et enamik õppejõude on maetud Raadi kalmistule, toimub endiste kolleegide mälestamine just seal.  Sel korral oli Raadile kogunenud mitukümmend endist ja praegust üliõpilast ning õppejõudu. Kalmistul ...

Ukraina usuelu ajalugu

Kiievi lavra ehk õigeusu suurklooster ilutseb Dnepri jõe kaldal ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Internet. Veebruari lõpus alanud Vene sõjaline agressioon Ukraina vastu on päevakorrale toonud ka religiooni ja sealse kirikuelu. Meediasse on jõudnud pildid hävinud pühakodadest ja vaimulikest, kes majutavad kirikutes oma kodudest lahkuma sunnitud kaasmaalasi. Ukraina on usuliselt kirev ja rikkaliku ajalooga maa. Heidamegi järgnevalt pilgu Ukraina usuelu ...

Uurimus õigeusu ajaloost

Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuloolased alustasid 2022. aastat uue, õigeusu ajaloole keskenduva projektiga.  „Õigeusk kui solidaarsus: uuring õigeusu kiriku rahvuslikust kogukondlikkusest (sobornost) Eestis 19.–20. sajandil“ – sellist pealkirja kannab projekt, milles uuritakse õigeusu kiriku sotsiaalset kogukondlikkust Baltimaades. Projekti juhib kirikuloo kaasprofessor Irina Paert. Usuteaduskonnas on viimastel aastatel hakatud rohkem tähelepanu pöörama õigeusu ...

Piiskop Jakob Kuke ametisse seadmisest möödub sada aastat

Piiskop Jakob Kukk ametirõivastes. Arhiiv. Vaba rahvakiriku asutamine ühes Eesti riigi sünniga asetas Eesti usuelu uutesse rööbastesse. Kirik, mis seni oli riigi kontrollitud ja ilmiku juhitud, sai nüüd vabaks ja määratles end rahvakirikuna, piiskopiga eesotsas. Käesoleval aastal möödub esimese piiskopi ametisse seadmisest 100 aastat. Uus kirikukorraldus ja uus piiskop 1919. aastal toimunud teisel kirikukongressil valiti kirikujuhiks Keila koguduse õpetaja Jakob ...

Ajalehest Eesti Kirik aastatel 1923–1940

Päismik 1924. a. Iseseisva vaba rahvakiriku asutamine 1917. aastal ja kaks aastat hiljem kiriku põhikirja vastuvõtmine tõstsid päevakorrale ka kiriku häälekandja väljaandmise küsimuse.  Uue ajalehe ellukutsumine oli seda olulisem, et Ristirahva Pühapäevaleht, mis oli seni olnud tähtsaim kristlik väljaanne, lõpetas 1919. aastal ilmumise. Ehkki ettepanekud kirikulehe väljaandmiseks kõlasid juba 1919. aastal, lahenes küsimus esialgu teisiti.  Ettevalmistused ...

Elust tühjade tänavatega Brüsselis

Brüsseli elanikud juubelipargis mõnusalt aega veetmas. Pargid on koroonakriisi ajal kujunenud väga populaarseteks paikadeks.Priit Rohtmets Belgias on 23. märtsiks diagnoositud umbes kolm ja pool tuhat koroonaviirusesse nakatunut. Võrreldes lõunapoolsete Euroopa maadega on see arv väike.  Seni on haigus nõudnud ligi kaheksakümnend inimelu. Viimastel päevadel on nii haiglates lamavate inimeste kui ka surmade arv hüppeliselt kasvanud. Kõige rohkem on viirus levinud ...

Naiste ordineerimisest Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus

1967. aastal seati Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) ametisse esimene naisvaimulik Laine Villenthal (1922–2009). Arutelud naiste ordineerimise üle olid kirikus selleks ajaks pikemate pausidega väldanud juba ligi pool sajandit. Küsimus naiste ordineerimisest vaimulikuametisse tõstatus EELKs esimest korda 1920. aastatel. 1917. aastal oli kirik Venemaal alanud revolutsiooni tulemusena end iseseisvaks kuulutanud ja Eesti Vabariigi loomise järel 1918. aastal ootas ees ...

Vaba rahvakirik ja reformatsiooni vaim 1924. aasta juubelikirikupäeval

Protsessioon 1924. aastal Tartus Promenaadi tänaval. Arhiiv 1924. aasta juunis tähistati Tartus reformatsiooni Liivimaale jõudmise 400 aasta juubelit. Ehkki pidustused pidid mööduma rõõmsas ja rahulikus õhkkonnas, oli vaba rahvakirik selleks ajaks sattunud oma lühikese ajaloo suurimasse kriisi. Ühendava sõnumiga alanud pidupäevast kujunes suur „juubelilõhe“, mis pani pitseri kogu järgneva perioodi kirikuelule. Vaba rahvakiriku tung ja torm Sajandat sünnipäeva tähistav Eesti ...

Reformatsiooni tõlgendusvarjunditest

Me oleme harjunud reformatsiooni käsitlema sündmusena, mille tulemusena sündisid uued protestantlikud kirikud ja kogudused. Reformatsioonil olid käegakatsutavad tulemused, sest järgnenud sajandite vältel kirikutevahelised erinevused üha suurenesid ja oma identiteet tugevnes. Selle enesemõistmise osad, olgu siis luterluse rollist kirjakeele arengule või rahvaharidusele, pesitsevad käibetõdedena meie teadvuses praegugi. Reformatsioon kui restitutsioon Ajaloosündmuste ...

Ajalehe Eesti Kirik sünniloost

«On mitmeti rõhutatud nii konwerentsidel, sinoditel kui ka kirikupäewal: Eesti kirikul peaks oma häälekandja olema, milles ta võiks oma rõõmusid ja walusid awaldada, seisukohta wõtta põlewates päewaküsimustes, tähiseid sisse torgata tulewiku rajamiseks ja tõsist kosutust pakkuda inimesele ja tema igawesti elawale ja küsiwale hingele.» Nende sõnadega pöördus ajalehe Eesti Kirik esimene peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi lehe lugejate poole 1923. aasta detsembris ilmunud ...