Kõik autori postitused

Piiskop Jakob Kuke ametisse seadmisest möödub sada aastat

Piiskop Jakob Kukk ametirõivastes. Arhiiv. Vaba rahvakiriku asutamine ühes Eesti riigi sünniga asetas Eesti usuelu uutesse rööbastesse. Kirik, mis seni oli riigi kontrollitud ja ilmiku juhitud, sai nüüd vabaks ja määratles end rahvakirikuna, piiskopiga eesotsas. Käesoleval aastal möödub esimese piiskopi ametisse seadmisest 100 aastat. Uus kirikukorraldus ja uus piiskop 1919. aastal toimunud teisel kirikukongressil valiti kirikujuhiks Keila koguduse õpetaja Jakob ...

Ajalehest Eesti Kirik aastatel 1923–1940

Päismik 1924. a. Iseseisva vaba rahvakiriku asutamine 1917. aastal ja kaks aastat hiljem kiriku põhikirja vastuvõtmine tõstsid päevakorrale ka kiriku häälekandja väljaandmise küsimuse.  Uue ajalehe ellukutsumine oli seda olulisem, et Ristirahva Pühapäevaleht, mis oli seni olnud tähtsaim kristlik väljaanne, lõpetas 1919. aastal ilmumise. Ehkki ettepanekud kirikulehe väljaandmiseks kõlasid juba 1919. aastal, lahenes küsimus esialgu teisiti.  Ettevalmistused ...

Elust tühjade tänavatega Brüsselis

Brüsseli elanikud juubelipargis mõnusalt aega veetmas. Pargid on koroonakriisi ajal kujunenud väga populaarseteks paikadeks.Priit Rohtmets Belgias on 23. märtsiks diagnoositud umbes kolm ja pool tuhat koroonaviirusesse nakatunut. Võrreldes lõunapoolsete Euroopa maadega on see arv väike.  Seni on haigus nõudnud ligi kaheksakümnend inimelu. Viimastel päevadel on nii haiglates lamavate inimeste kui ka surmade arv hüppeliselt kasvanud. Kõige rohkem on viirus levinud ...

Naiste ordineerimisest Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus

1967. aastal seati Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) ametisse esimene naisvaimulik Laine Villenthal (1922–2009). Arutelud naiste ordineerimise üle olid kirikus selleks ajaks pikemate pausidega väldanud juba ligi pool sajandit. Küsimus naiste ordineerimisest vaimulikuametisse tõstatus EELKs esimest korda 1920. aastatel. 1917. aastal oli kirik Venemaal alanud revolutsiooni tulemusena end iseseisvaks kuulutanud ja Eesti Vabariigi loomise järel 1918. aastal ootas ees ...

Vaba rahvakirik ja reformatsiooni vaim 1924. aasta juubelikirikupäeval

Protsessioon 1924. aastal Tartus Promenaadi tänaval. Arhiiv 1924. aasta juunis tähistati Tartus reformatsiooni Liivimaale jõudmise 400 aasta juubelit. Ehkki pidustused pidid mööduma rõõmsas ja rahulikus õhkkonnas, oli vaba rahvakirik selleks ajaks sattunud oma lühikese ajaloo suurimasse kriisi. Ühendava sõnumiga alanud pidupäevast kujunes suur „juubelilõhe“, mis pani pitseri kogu järgneva perioodi kirikuelule. Vaba rahvakiriku tung ja torm Sajandat sünnipäeva tähistav Eesti ...

Reformatsiooni tõlgendusvarjunditest

Me oleme harjunud reformatsiooni käsitlema sündmusena, mille tulemusena sündisid uued protestantlikud kirikud ja kogudused. Reformatsioonil olid käegakatsutavad tulemused, sest järgnenud sajandite vältel kirikutevahelised erinevused üha suurenesid ja oma identiteet tugevnes. Selle enesemõistmise osad, olgu siis luterluse rollist kirjakeele arengule või rahvaharidusele, pesitsevad käibetõdedena meie teadvuses praegugi. Reformatsioon kui restitutsioon Ajaloosündmuste ...

Ajalehe Eesti Kirik sünniloost

«On mitmeti rõhutatud nii konwerentsidel, sinoditel kui ka kirikupäewal: Eesti kirikul peaks oma häälekandja olema, milles ta võiks oma rõõmusid ja walusid awaldada, seisukohta wõtta põlewates päewaküsimustes, tähiseid sisse torgata tulewiku rajamiseks ja tõsist kosutust pakkuda inimesele ja tema igawesti elawale ja küsiwale hingele.» Nende sõnadega pöördus ajalehe Eesti Kirik esimene peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi lehe lugejate poole 1923. aasta detsembris ilmunud ...