Kõik autori postitused

Kristlik sotsialism – printsiip või vahelüli?

Juba pikemat aega on mul südamel küsimus, kuidas mõtleb kooliõpetaja nendel teemadel, mis jäävad tema ainest üldse välja või mida ei õpetatagi – ja mis sellegipoolest üldist hariduspilti ning inimsuhteid kujundavad. Sotsiaaldemokraatia ei ole õppeaine, aga ometi kuulub ta meie ellu ka sel juhul, kui me teda ei poolda. Minnes veelgi konkreetsemaks: kui Hugo Treffneri gümnaasiumi religiooniõpetaja, sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein läheb tundi, kuidas ta siis hakkab ...

Konservatiivsus ja ajalugu

Konservatiivsuse sisu võib koondada viide punkti: inimese suhe endasse; tema suhe teise olendisse; tema suhe varasse või omandisse; tema suhe ajalukku ja tema suhe sellesse, mis saab edasi. Samamoodi, kuid ka teistsuguste sõnadega saab kirjeldada muidki poliitilise mõtlemise viise, niisiis ei ole loetletud punktid konservatiivsusele ainuomased. Ainuomane on nende punktide vektor ehk suunatus. Konservatiivsus rajaneb aukartusel (mõnikord pieteedil, teinekord respektil, ...

Armastus omal keelel

Horatius soovitas «Ars poeticas» (värss 388) hoida valminud teost enese käes kümmekond aastat ja avaldada alles seejärel. Äksi pastor ja Tartumaa praost Otto Wilhelm Masing tundis Horatiu­se loomingut. Tema soovitus Pärnu ametivennale Johann Heinrich Rosenplänterile on midagi muud: «Ebamäärase, niinimetatud raamatukaupmeheretsensiooni asemel tuleks iga eesti keeles ilmunud teost põhjalikult ja ...

Inimese teekond ja Paul Ariste

Isegi väga vana mehena oli akadeemik Paul Ariste endiselt uudishimulik. Kui ta oma küsimustele väljaspool lingvistikat mujalt vastuseid ei leidnud, mõtles ta need ise välja. Nii oli tema meelest siiski parem kui jääda täielikku teadmatusse.Uudishimu pole aga produktiivne, kui teda ei täienda veel kaks omadust, nimelt tähelepanuvõime ja oskus võrrelda. Uudishimu vist ei ole arendatav. ...

Ristsed poeetilisena

Ristimise tagajärg ehk kuulumine kristlusesse ei tohiks jääda peidetuks – nagu ei tohiks seda olla ka kuulumine mis tahes teistsugusesse konfessiooni või põhimõtteline ilmalikkus. Muidugi on see vaieldav, ent oma veendumuste varjamine on minu arvates alati tõendiks inimese nõrkusest.Kirjandus võib ses suhtes olla vägagi ambivalentne. Aastal 1962 kirjutas Ain Kaalep (1926) luuletuse «Ristsed». See on justkui autobiograafiline, lüürilise mina vallatu pihtimus ajast rohkem kui ...

Iseseisvuse teatepulk

Variser on alati silmakirjateener. Petlik. Salgaja. Ei maksa aga salata, et inimese elus on 90 aastat ammugi raugaiga. Kreutzwald nimetas ennast vanaraugaks juba 72selt. Riigi ajaloo kohta ei ütle 90 aastat õieti midagi. Riik peab olema iseseisev võimalikult kaua juba loomu poolest, numbrite ümarusest küsimata. Kuid riik ei tohi olla rauk. Need kirikuõpetajad, keda mina olen isiklikumalt tundnud, olid meie tutvuse või ...