Kõik autori postitused

Poliitika kirikus?

peeter-olesk-2017

Aastaks oli 1994, mil Tartus Peetri kirikus tähistati poole sajandi möödumist sealse II pihtkonna, tegelikult aga Maarja koguduse õpetaja Otto Tallinna (1914–1995) ordinatsioonist. Kirik oli rahvast täis ja kohal oli ka peapiiskop Kuno Pajula. Olin ka mina, tol ajal Eesti Vabariigi valitsuse rahvastikuminister. Õpetaja, kes astus peapiiskopi paremal käel räästooli poole, pani seda tähele, kuid me kumbki ei mõelnud sel hetkel tõsiasjale, et näe, ka valitsus on siin. Olin ...

Reformatsioon kui ajalugu

peeter-olesk-2017

Tänavu kevadel möödub 30 aastat kolmest väljasõidust, mille algatasid Elvas elav humanitaar ja luuletaja Ain Kaalep ning tollal Vapramäel elanud Peeter Olesk. Väljasõitude praktiliseks korraldajaks oli Tartu maakonnaraamatukogu juhataja, vaikne, aga veendunud rahvuslane Tiiu Erleman (1933–2006). Ideeks oli tutvustada inimestele „Wastset Testamenti“, mille esmatrükk avaldati 1686. Esimene kõnekoosolek toimus maakonnaraamatukogu selleaegses kodus Emajõe vasakul kaldal. Teine ...

Tark Ain Kaalep

Loomuldasa Muusapoeg ja kirjandusinimene, on Ain Kaalep hariduselt fennougrist, soome-ugri keeleteaduse tundja. Miks nii, on arusaadav. 1950. aastatel oli fennougristika Tartus neid väheseid erialasid, mille omandamine oli akadeemiline ja ühtlasi ka rahvusvaheline. Paul Ariste ei olnud lokaal­ne. Teda aktsepteeriti Moskvas, Peterburis, Helsingis, Uppsalas ning Riias. Ta oli ideedest tulvil ning ta vedas. Kirjandusteaduses temasarnast vedurit ei olnud. Oli ettekandja Villem ...

Veerand sajandit usuteaduskonda

Tänavu 27. mail möödub 25 aastat hommikust, mil Tartu ülikooli nõukogu otsustas, et ülikoolis avatakse uuesti usuteaduskond. See küsimus oli tollase nõukogu päevakorras punkt number üks, mis tegelikult oli otsustatud juba varem. Läbirääkimisi polnud, arupärimisi samuti mitte. Kogu päevakorrapunkti menetlemine kestis kümmekond minutit. Need läbi, läksime koos Tartu Peetri koguduse teise pihtkonna ehk Maarja koguduse õpetaja, hilisema titulaarpraosti Otto Tallinnaga ülikooli ...

Väga põnev uurimus

14. veebruaril kaitses Helsingi ülikooli teoloogiateaduskonnas doktoritööd Milla Bergström. Mõni nädal varem avaldas Soome Kirikuloo Selts selle uurimuse oma toimetiste 230. köitena. Soome keeles kirjutatud töö kannab eesti keelde tõlgituna pealkirja «Püha Tool. Poola ja Ukraina pinged 1921–1931 Poolas ja Ida-Galiitsias». Niisiis käsitleb ta paavst Pius XI valitsemisaja esimest poolt ning marssal Józef Piłsudski (1867–1935) tagasitulekut võimule. Paavst Pius XI-le oli ...

Su üle Jumal valvaku

Olesk,Peeter

Teise poolde siinkirjutaja leivatööst kuuluvad ka teoloogilised probleemid ning üldsegi mitte ainult pärandina Tartu ülikoolis usuteaduskonna taastamisest aastatel 1991–1992. Mitmes põhimõttelises punktis on teoloog minu kui filoloogi kolleeg. Need punktid on keeled, üldine ajalugu, moraalikasvatus ja eetika ning auõpetus. Üldine ajalugu tähendab siinkohal Eesti-väliste rahvaste ja riikide ajalugu. Moraalikasvatuse sisuks on minu meelest sündsus ehk pahelisuse vältimine ...

Usuteadus ja kõrgharidus

Siinkirjutajal puudub komme peatuda harduseks enne mingit tegu. Kui see tegu on aga tehtud, siis, jah, tahan ma olla üksi iseenesega, mõelda kõik, mis kunagi oli, veelkord läbi ja vaadata mõttes üle nii võlad kui tasud. Ei ole vaja lohutust ega troosti, kuid õhtu kisub justkui kiiva, kui see üksiolek iseenesega jääb ära. Põllumajandusliku kõrghariduse nõunikul – ligikaudu niisuguses ametis ma oma igapäevast leiba teenin – ei ole jõulude aegu nähtud ette ühtegi hardushetke. ...

Hamlet Tuulemaal

Noore Gustav Suitsu meeleolud ei kõikunud aastail 1911–1919 küll ühest äärest teiseni, kuid kindlat toetuspunkti tal ei olnud. Ta oli kujunenud luuletajana iseseisvaks terve vikerkaare ulatuses, ent polnud veel akadeemiliselt töökindel ja see poliitiline vasakpoolsus, mida Gustav Suits kirjeldab kui vaimse kodanluse vasta­sust, jättis ta juba siis, Esimese maailmasõja künnisel ning ajal, vähemusse. Mitte üksildus kui kaotustunne, vaid just vähemuselamus valitseb ta ...

Vastused väljapoole

EELK kantsleri Urmas Viilma juhtkiri «Uhkus on enne langust» (EK 29. mai) käsitleb probleemi, millel on alati kaks poolt: maised asjad ja pühakirjalised küsimused. Probleemiks on maapealse, s.t siis inimeste keskelt sugeneva võimu suhe ühiskonda, eriti selle nurga alt, kuidas võim kulub ning kaotab oma efektiivsuse. Artikkel on poliitiline, sest on avaldatud mitmete valimiste künnisel, kuid ei ole propagandistlik, sest ei agiteeri kellegi kasuks ega millegi vastu. Autor ei ...

Trots ja alandlikkus

Betti Alveri ja Mart Lepiku viimast kodu Tähtveres Koidula ja Vikerkaare tänava nurgal lahutas Uku Masingu ning Leo Anveldi kodudest Toomemäe poole vaevalt üks kilomeeter. Mistahes teoloogilise küsimuse puhul oleksid nad võinud kohtuda enam-vähem kohe. Tegelikkuses oli nende jaoks märksa enesestmõistetavam arutada neid küsimusi endamisi isegi siis, kui need tekkisid töö käigus, näiteks tõlkimisel. Nii me ei leiagi kolmelt arbujate põlvkonna loovalt liikmelt ühist, ...

Pietismi ja luterluse vahel

Olesk,Peeter

Gustav Suitsu luuletuse «Kerkokell» (kirjutatud suvel 1912, võibolla jaanipäeva ja jaagupipäeva vahel) mõistmiseks tuleb tunda luuletaja kirja 24. maist 1902 (vkj) Kolga-Jaani pastorile Villem Reimanile. Luuletus on lähtekohalt tõsieluline: koos abikaasaga jõudis Suits Helsingist Võndu ajal, mil tema ema Liis (snd Kerge) oli 1. jaanuaril 1912 asetatud juba puusärki. Kirikukella lõi tõepoolest Suitsu isa vend Jaan (1853–1927), kes töötas Võnnu külakoolmeistrina 1874–1892, ...

Protestantism ja õiglustunne

Rohkem kui veerand sajandit tagasi kirjutasin ma ajalehele TRÜ ligemale paarkümmend artiklit maailmakultuurist kui õhtumaa vaimsest ühisosast. Sealt jäi paljugi välja põhjusel, et mul puudusid siis sellekohased teadmised. Ma ei käsitlenud reformatsiooni ja protestantismi ajaloolist sisu ega keskaja teise poole juurat, vaid keskendusin renessansile kui ühiskondlikule pöördumisele minevikus sündinud loomingu ülevuse poole. Ainus teoloogiline aspekt, mida võinuksin välja tuua, ...

Konservatiivsus ja vasakpoolsus

Liidukantsler Konrad Adenauer (1876–1967) oli katoliiklane, kelle suhtes on korduvalt küsitud, kuivõrd ta seda tegelikult oli ehk kas ta oli oma usus range. Praktilise juristi ja hilisema munitsipaalpoliitiku ning riigimehena oli ta ennekõike pragmaatik, kes polnud teoloogiat õppinud rohkem, kui seda nägi ette tollane keskharidus. Ta sai hariduse Kölni poistekoolis ja katoliiklikus gümnaasiumis (meie ütleksime «humanitaargümnaasiumi klassikalises harus»), mis andis ...

Konservatiivsus võrdlevalt vaatekohalt

Aasta tagasi sain Hämeenlinnast ootamatu palve. Soomlasest pereisa, kes on aktiivne estofiil ja abielus pagulusest pärit saarlannaga, küsis, kas ma ei kirjutaks neile, kuidas okupeeritud Eestis tähistati jõulusid. Ta lubas mu läkituse kohalikele Eesti-sõpradele jõulupeol lausa ette lugeda. Ei jõudnud ma tookord palvet täita, ent jäin mõtlema. Kuidas kirjutada jõuludest kui kodusest kristlikust kombest ühiskonnas, kus kõik fundamentaalsed põhimõtted, kannatus ja rõõm kaasa ...

Konservatiivsus kui positsioon

Põhjusi, miks ma seni olen kirjeldanud konservatiivsust II maailmasõja järgse Saksamaa näiteil ehk Adenaueri ajastu kaudu, on mitu. Siinkohal on nendest ehk tähtsaim sõja lõpetamine Saksamaal endas – protsess, mis pole lõppenud olevikuski, sest Saksa Liiduvabariigi territooriumil asuvad veel Briti väed ja Ameerika tuumarelvad. Kuna konservatiivsuse üheks nurgakiviks on usk Jumalasse, aga samas olid just saksa konservatiivid väga aktiivsed Euroopa ühiskodu rajajad, siis ei ...