Kõik autori postitused

Katsumine põhimõtetes

Kõik mu erialased õpetajad ja need inimesed, kellelt mul oli midagi õppida, olid oma valdkonnas autoriteedid. Mis selleks valdkonnaks just oli, pole siinkohal tähtis. Olulisem on see, et nad kõik hoolitsesid ka ühe inimlapse silmaringi laiuse eest, kuhu pidid nende veendumuses kuuluma mõned vaimulikudki probleemid.  Üheks niisuguseks probleemiks oli „tänulikkus“ kui usulahuülene hoiak, teiseks „kannatlikkus“ kui inimese vastupidavus, aga ka kui eneseksjäämine ja ...

Kohustused alamal, vastutus kõikjal

Minu akadeemilistest õpetajatest olid professor Paul Ariste eesti apostlikku õigeusku, professor Harald-Heino Peep vanaema poolt kreekakatoliku usku Moskva patriarhaadi järgi, dotsent Jaak Põldmäe isa poolt hernhuutlane, professor Andrei Grishunin Moskvas bioloogilise isa poolt luterlane, ise aga samuti Moskva patriarhile alluv õigeusklik.  Nad ei olnud kirikulised, ent tundsid kombeid ja põhimõtteid ning teadsid, milles seisneb oikumeeniline mõtlemisviis. Niisiis oli ...

Konservatiiv ja usklikkus

Järgnevad märkmed pärinevad üldajaloo ja ajaloolise usuteaduse piirilt. Kokku vahest kümmekonnas artiklis siin ja seal olen ma seni rõhutanud konservatiivse mõtlemisviisi peamiselt üht nurgakivi, nimelt suhet omandisse. Juriidilise vormi poolest on konservatiivsuse see aspekt küllalt lihtne. Omandiks saab olla vara, mis kuulub sulle nagu pärandus või siis on su enese töö vili ning on sinu nimele vastavalt ka kinnistatud.  Poliitiline võim lisandus niimoodi mõistetud ...

Konservatiivsuse sügavusest ja tulevikust

Meie päevadeks on sõna „konservatiivsus“ omandanud fiskaalse tähenduse, mida tal algupäraselt ei olnud. Kui keegi arvab, et kas riigieelarve või selle parandus on konservatiivne, siis tegelikult mõtleb ta seda, et eelarve on tehtud väga kokkuhoidlikult, võimalikult väikese laenukoormusega riigi tulude suhtes ja väga range suhtumisega riigipoolsetesse sihtrahastutesse.  Peamiselt tulenevad sellekohased sihtotstarbelised finantseeringud rahvusvahelistest ...

Teoloogiliseks mõtlemisaineks

Probleem sai alguse tahtmisest teha endale selgeks, kuidas mõtlesid inimesed hilise antiikaja ja Itaalia kõrgrenessansi vahel, seega ligikaudu vahemikus VI sajandist kuni XV sajandini. Seda on kokku tuhatkond aastat.  Küsida tänases Tartus nii pika aja kohta juhatusi mõnelt ajalooliselt teoloogilt või üldajaloolaselt tundus lootusetuna mistahes aspektist, pealegi kui sedasama aega võib liigendada ka teistmoodi, näiteks nii, nagu see on võimalik loodusteaduses ...

Poliitika kirikus?

peeter-olesk-2017

Aastaks oli 1994, mil Tartus Peetri kirikus tähistati poole sajandi möödumist sealse II pihtkonna, tegelikult aga Maarja koguduse õpetaja Otto Tallinna (1914–1995) ordinatsioonist. Kirik oli rahvast täis ja kohal oli ka peapiiskop Kuno Pajula. Olin ka mina, tol ajal Eesti Vabariigi valitsuse rahvastikuminister. Õpetaja, kes astus peapiiskopi paremal käel räästooli poole, pani seda tähele, kuid me kumbki ei mõelnud sel hetkel tõsiasjale, et näe, ka valitsus on siin. Olin ...

Reformatsioon kui ajalugu

peeter-olesk-2017

Tänavu kevadel möödub 30 aastat kolmest väljasõidust, mille algatasid Elvas elav humanitaar ja luuletaja Ain Kaalep ning tollal Vapramäel elanud Peeter Olesk. Väljasõitude praktiliseks korraldajaks oli Tartu maakonnaraamatukogu juhataja, vaikne, aga veendunud rahvuslane Tiiu Erleman (1933–2006). Ideeks oli tutvustada inimestele „Wastset Testamenti“, mille esmatrükk avaldati 1686. Esimene kõnekoosolek toimus maakonnaraamatukogu selleaegses kodus Emajõe vasakul kaldal. Teine ...

Tark Ain Kaalep

Loomuldasa Muusapoeg ja kirjandusinimene, on Ain Kaalep hariduselt fennougrist, soome-ugri keeleteaduse tundja. Miks nii, on arusaadav. 1950. aastatel oli fennougristika Tartus neid väheseid erialasid, mille omandamine oli akadeemiline ja ühtlasi ka rahvusvaheline. Paul Ariste ei olnud lokaal­ne. Teda aktsepteeriti Moskvas, Peterburis, Helsingis, Uppsalas ning Riias. Ta oli ideedest tulvil ning ta vedas. Kirjandusteaduses temasarnast vedurit ei olnud. Oli ettekandja Villem ...

Veerand sajandit usuteaduskonda

Tänavu 27. mail möödub 25 aastat hommikust, mil Tartu ülikooli nõukogu otsustas, et ülikoolis avatakse uuesti usuteaduskond. See küsimus oli tollase nõukogu päevakorras punkt number üks, mis tegelikult oli otsustatud juba varem. Läbirääkimisi polnud, arupärimisi samuti mitte. Kogu päevakorrapunkti menetlemine kestis kümmekond minutit. Need läbi, läksime koos Tartu Peetri koguduse teise pihtkonna ehk Maarja koguduse õpetaja, hilisema titulaarpraosti Otto Tallinnaga ülikooli ...

Väga põnev uurimus

14. veebruaril kaitses Helsingi ülikooli teoloogiateaduskonnas doktoritööd Milla Bergström. Mõni nädal varem avaldas Soome Kirikuloo Selts selle uurimuse oma toimetiste 230. köitena. Soome keeles kirjutatud töö kannab eesti keelde tõlgituna pealkirja «Püha Tool. Poola ja Ukraina pinged 1921–1931 Poolas ja Ida-Galiitsias». Niisiis käsitleb ta paavst Pius XI valitsemisaja esimest poolt ning marssal Józef Piłsudski (1867–1935) tagasitulekut võimule. Paavst Pius XI-le oli ...

Su üle Jumal valvaku

Olesk,Peeter

Teise poolde siinkirjutaja leivatööst kuuluvad ka teoloogilised probleemid ning üldsegi mitte ainult pärandina Tartu ülikoolis usuteaduskonna taastamisest aastatel 1991–1992. Mitmes põhimõttelises punktis on teoloog minu kui filoloogi kolleeg. Need punktid on keeled, üldine ajalugu, moraalikasvatus ja eetika ning auõpetus. Üldine ajalugu tähendab siinkohal Eesti-väliste rahvaste ja riikide ajalugu. Moraalikasvatuse sisuks on minu meelest sündsus ehk pahelisuse vältimine ...

Usuteadus ja kõrgharidus

Siinkirjutajal puudub komme peatuda harduseks enne mingit tegu. Kui see tegu on aga tehtud, siis, jah, tahan ma olla üksi iseenesega, mõelda kõik, mis kunagi oli, veelkord läbi ja vaadata mõttes üle nii võlad kui tasud. Ei ole vaja lohutust ega troosti, kuid õhtu kisub justkui kiiva, kui see üksiolek iseenesega jääb ära. Põllumajandusliku kõrghariduse nõunikul – ligikaudu niisuguses ametis ma oma igapäevast leiba teenin – ei ole jõulude aegu nähtud ette ühtegi hardushetke. ...

Hamlet Tuulemaal

Noore Gustav Suitsu meeleolud ei kõikunud aastail 1911–1919 küll ühest äärest teiseni, kuid kindlat toetuspunkti tal ei olnud. Ta oli kujunenud luuletajana iseseisvaks terve vikerkaare ulatuses, ent polnud veel akadeemiliselt töökindel ja see poliitiline vasakpoolsus, mida Gustav Suits kirjeldab kui vaimse kodanluse vasta­sust, jättis ta juba siis, Esimese maailmasõja künnisel ning ajal, vähemusse. Mitte üksildus kui kaotustunne, vaid just vähemuselamus valitseb ta ...

Vastused väljapoole

EELK kantsleri Urmas Viilma juhtkiri «Uhkus on enne langust» (EK 29. mai) käsitleb probleemi, millel on alati kaks poolt: maised asjad ja pühakirjalised küsimused. Probleemiks on maapealse, s.t siis inimeste keskelt sugeneva võimu suhe ühiskonda, eriti selle nurga alt, kuidas võim kulub ning kaotab oma efektiivsuse. Artikkel on poliitiline, sest on avaldatud mitmete valimiste künnisel, kuid ei ole propagandistlik, sest ei agiteeri kellegi kasuks ega millegi vastu. Autor ei ...

Trots ja alandlikkus

Betti Alveri ja Mart Lepiku viimast kodu Tähtveres Koidula ja Vikerkaare tänava nurgal lahutas Uku Masingu ning Leo Anveldi kodudest Toomemäe poole vaevalt üks kilomeeter. Mistahes teoloogilise küsimuse puhul oleksid nad võinud kohtuda enam-vähem kohe. Tegelikkuses oli nende jaoks märksa enesestmõistetavam arutada neid küsimusi endamisi isegi siis, kui need tekkisid töö käigus, näiteks tõlkimisel. Nii me ei leiagi kolmelt arbujate põlvkonna loovalt liikmelt ühist, ...