Kõik autori postitused

Hoolimine kaasinimesest on ka praegu vajalik

Kaldur,Peeter_m2rts2008

Viigem siis Jeesuse Kristuse kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel! Hb 13:15–16 Sageli mõtleme lõikustänupühale kui põllumeeste pühale, nii nagu nõukogude ajal tähistati oktoobri teist pühapäeva põllumeeste päevana. Aga lõikustänupüha on meie kõikide püha, sest kõik me külvame iga päev oma sõnade ja tegude vilja ning võtame vastu, mis ...

Võime vähemalt püüelda täiuslikkuse poole

Kaldur,Peeter_m2rts2008

(Mt 5:43–48) Tänapäeva ilmalikuks muutunud maailmas ei saa me sageli enam öelda isegi Vana Testamendi rahvale omaselt: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.“ Või kui suudamegi seda öelda südant kõvaks tehes, siis lisame, aga see ei ole ju võimalik, isegi täita selle nõude esimest poolt, rääkimata siis sellest, mida ütleb Jeesus: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma ...

Mille nimel võideldi vabadussõjas

Kaldur,Peeter_m2rts2008

3. jaanuaril, Vabadussõja relvarahu sõlmimise aastapäeva miitingul Jõhvis Vabadussõjas langenute mälestussamba juures nimetasin lühidalt asju, mille eest minu arvates küll ei langenud ega kannatanud need, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, aga mis on praegu muutunud meie ühiskonnas räägitavaks ja rahvale vastu paljude tahtmist pealesurutavaks teemaks. Allpool nimetatud teemade väljatoomine oli igati asjakohane, kuna Vabadussõjas sõdinud, sageli koolipoisid, ei ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 4. osa

4. Koosolek kandis pealkirja «Evangeelne vabadus – ajalooline ja rahvuslik identiteet» ja eeskätt soomlastest osalejatele pakkus suurt huvi Marianna Matrai-Szabo ettekanne, milles oli põhjalik analüüs sotsialistlikust ajastust Ungaris, mis suuresti kehtis ka teiste postsotsialistlike riikide kohta. Ettekandes kõneldi, kuidas ideoloogilise indoktrinatsiooni tingimustes oli sotsialistlikes riikides võimalik kirikus säilitada evangeelne vabadus. Oluline oli ka Ingeri kiriku ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 3. osa

3. Aga samas oleks just Helsingi lõppaktile toetudes IV soome-ugri koosolek võinud toimuda palju aastaid varem kui 1981. Iisalmi koosoleku teemaks oli mõneti etteruttavalt «Koguduste sõprussidemed ja vastastikused külaskäigud», mis oli küll juba võimalik Soome ja Ungari kirikute vahel, aga veel ei puudutanud kogudusi, rääkimata teistest luterlikest kirikutest Nõukogude Liidu aladel ja Rumeenias. Siiski hakkasid tekkima Soome koguduste sõprussidemed osa Eesti kogudustega, ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 2. osa

2. Seda on nimetatud ka juba 10 aastat varem käivitunud stipendiaatide vahetuse viljaks, aga kindlasti olid oluliseks ajendiks kasvav hõimutunne ühelt poolt ning poliitiliste pingete kasvamine Euroopas. Sellest kokkutulekust on põhjalikult kirjutanud oma raamatus «Hiiobi õnnistus» tollane Pärnu praostkonna praost August Arumäe, kes ei olnud küll Eesti delegatsiooni juht (selleks oli piiskop Rahamägi), aga ta oli piiskop Rahamäe asetäitjaks. Soome delegatsiooni juhtis Oulu ...

Hõimukirikute rahvusvahelise suhtluse ajalugu 1. osa

1. EELK osalemine suurtes rahvusvahelistes kiriklikes organisatsioonides on muutunud enesestmõistetavaks. Kuid on ka väiksemad organisatsioonid, mis jäävad tähelepanu fookusest välja. Me osaleme nelja suure oikumeenilise organisatsiooni töös: Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Euroopa Kirikute konverents ja Evangeelsete Kirikute Osaduskond Euroopas (Leuenbergi Konkordia). Peale selle veel soome-ugri teoloogide regulaarne kooskäimine, Hermannsburgi ...

Jumalakartus on tarkuse algus

Kaldur,Peeter_m2rts2008

Nõnda ütleb Issand: Ärgu kiidelgu tark oma tarkusest, ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest, ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest, vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. Jr 9:22–23 Tänapäeval on sageli nii, et inimesed on uhked oma teadmiste üle, mis nad on koolis omandanud, mõnikord ka kodunt ja sõprade ringist saanud, ning ei mõeldagi ...

Armastus inimeste vastu algab usust

Kaldur,Peeter_m2rts2008

Jeesus ütles oma jüngritele: «Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. (Mt 16:24–25) Jeesuse käsku «salaku oma mina» on tänapäeval palju raskem täita kui varasematel aastakümnetel. ilmselt on juba Jeesuse käsu «armasta oma kaasinimest sama palju kui iseennast» täitmine paljudele inimestele äärmiselt raske, sest ...

Kirikus toimub põlvkondade vahetus

Tavaliselt arvestatakse aja kulgu aastates või sajandites. Aga on veel üks võimalus: arvestada aega põlvkondade muutumise ja asendumise kaudu. Praegu on EELKs just niisugune hetk: peapiiskop Andres Põder (65) siirdus emerituuri, sama põlvkonna esindaja assessor Tiit Salumäe (62) sai vähe hääli peapiiskopi valimisel, assessor Joel Luhamets (62) loobus viimasel hetkel kandideerimast. Piiskop Einar Soone (67) täidab küll peapiiskopi ülesandeid valitud uue peapiiskopi ametisse ...

Elmar Kulli 100. sünniaastapäevaks

Üks nendest inimestest, kelle puhul võib selgelt rääkida Jumala kutsest ja sellele kutsele vastamisest, oli õpetaja Elmar Kull. Kahtlemata tugevdas tema kristlikke arusaamu sundmobiliseerimine 1941. a Nõukogude armeesse. Usaldamatuse tõttu Eestist pärinevate mobiliseeritute vastu, mis kestis üle aasta kuni Velikije Luki lahinguni, olid nad sisuliselt sunnitöölise seisuses ja nägid kogu inimlikku viletsust ning vägivalda. Kohe demobiliseerimise järel pärast sõja lõppu ...

Peapiiskop peab esmalt olema palvetaja

Hoolimata võimalikest struktuursetest muudatustest, hoolimata sellest, et kirikus on ka praegu rohkem kui üks piiskop ning nende arv võib ja peabki kasvama, hoolimata kirikuvalitsuse suurusest, on ikka üks kirikupea, kes on erinevate arusaamade ja vaidluste puhul otsustavaks instantsiks, andes lõpliku ja viimase vastuse eriarvamuste üleskerkimise puhul. Peapiiskopi valimisel sügisesel kirikukogul langetatakse otsus hoolimata kõikidest argumentidest subjektiivselt, inimliku ...

Kümme aastat kohtumisi

Käesoleval aastal toimus Evangeelse Luterliku Kiriku Põhja-Saksamaal (Põhjakirik) ja Balti luterlike kirikute vaimulike kohtumine 10.–14. veebruarini Tallinnas EELK usuteaduse instituudis. Sel korral oli teemaks «Te tunnete neid nende lauludest – reformatsioon ja muusika». Osalejaid oli ühtekokku 30, teemast tingituna kuulus nende hulka peale vaimulike ka kirikumuusikuid. Põhjakiriku poolt juhatasid kohtumist õp Christa D. Hunzinger ja õp dr Claudia Tietz, EELK poolt ...

Koguduse reisid viivad itta

Jõhvi Mihkli kogudus on korraldanud oma liikmetega sõite Eestis või selle lähiümbruses peaaegu 30 aastat. Selle aja jooksul on mitu korda läbi sõidetud kogu Eesti ning külastatud ka Petserit ja Põhja-Lätit. Suur rist Siberis 2005. a mais olin Kingissepas, õnnistasin Eesti Laskurkorpuses sõdinute ja langenute surnuaia ning nende hauad. Sõdurid maeti tol ajal ilmalikult, kuigi enamik neist oli leeris käinud ja praktiliselt kõik olid ristitud. Ja loomulikult ei olnud ...

Praostkondadest Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus

Professor Elmar Salumaa tundis oma elu viimastel aastakümnetel tõsist muret praostkondade pärast meie kirikus. Ta tajus selgelt, et eksisteeriv praostkondade süsteem ei tööta enam efektiivselt. Kuid kuna praostkonnad ei olnud tema jaoks peamine teema, siis mingeid konkreetseid ettepanekuid ta ei teinud ja tema mure läks koos temaga hauda. Kuid probleem ei ole kuhugi kadunud, vaid on pigem süvenenud.Enne Eesti kiriku iseseisvumist ...