Kõik autori postitused

Igapäevane, imeline

piir,miina

Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga. Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: «Vaata, see on Jumala Tall.» Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa. Jh 1:35–37 Jutlusepalve tuli, kui olin Soomes Pokrovas viimast nädalat ja ihuüksi. Siin sadas lund, lund, lund ... Hommikul kaevasin end öömajast välja peamaja ukseni, siis kassidele (Berta ja Nöpöneiti) süüa, enesele lonks kohvi ja poolteist ...

Hospiitskonverentsil räägiti valust

Rahvusraamatukogus peeti 2. oktoobril Eesti V hospiitskonverents «Hospiits – me räägime elust ...». Hospiitskonverentse peetakse kahe aasta järel kas Tartus või Tallinnas. Viimased kaks neist on korraldanud MTÜ Pallium. Seekordse konverentsi teemaks oli «Totaalne valu». Hospiitsfilosoofia selgitamine ja hospiitsteenuse vajalikkuse teadvustamine on väga oluline. Et entusiastide hääl vaid kõrbes ei kajaks, loodigi 2010. a MTÜ Pallium. Mitmel korral on taotletud ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 4. osa

4. «Hommiku- ja õhtupalvused olid neil tavapärased. Nad lugesid ka kordamööda päeva ülistuspalve (akatistos) alati sellele, mida maalisid. Akatistos kestab 30–45 minutit ja igaüks luges järgmise salmi. Nii tõdesin, et meil peeti kirikus, mis oli siis veel väike tuba peamajas, pidevalt palvet. Mis kõige tähtsam, palve jätkudes lahenesid vastuolud ja elasime rahus. Sügise tulles läksid maalijad Venemaale ja pooleliolevad ikoonid jäid pultidele. Valminud riputasime ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 3. osa

3. «Alandlike palvete peale andsid Peterburi ja Laadoga metropoliit Vladimir ja vaimse akadeemia rektor piiskop Konstantin ning Aleksander Nevski kloostri juht arhimandriit Nazari rühmale pühitsusõnnistuse minna Soome, hoolimata Venemaa ja Soome õigeusu kirikute problemaatilisest olukorrast. Nii saabus kahekümneliikmeline grupp Pokrovasse maalima ikoone. Kokku kestis töö kaks aastat ning ikoonidega kaetud pinda sai umbes 36 ruutmeetrit. Algul olid ju kirikuseinad vaid ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 2. osa

«Nägin vaimusilmas tulevasi hooneid. Ehitus- ja taastamistöödel oli palju abi Elfvingite ja Aminoffide järglaste mälestustest ja fotodest. Kivist hobusetall sobis oma põhiplaanilt kirikuks. Saades ametliku õnnistuse Soome ortodoksi kiriku pealt, algasid läbirääkimised Kirkkonummi maakonna kohaliku omavalitsusega. 1996. a oli kaup koos, kevadel hakkasime korda tegema väikest maja, kus oli elanud voorimees ja hiljem autojuht. Raha saamiseks müüsin mõlemad restoranid koos ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 1. osa

1. Pokrova kirik ja ortodoksne vennaskond asuvad Helsingi lähedal Kirkkonummis. Tegu on omaette vaatamisväärsusega. Kiriku ehitus algas 1995. a ja 17. juunil 2001 pühitses metropoliit Leo uue kiriku. Pokrova suure värava peal on kuldne kuppel, edasi kulgeb algupärane ilus pärnaallee. Kahest tsässonast üks on metsa sees, teise väga omapärase tsässona kujundas ja kinkis kloostrile vene kunstnik Irina Zatulovskaja ning paigaldas 1998. a suvel ise. Erakordselt ilus on ka aed ...

Head teod võrsuvad headest sõnadest

Rm 12:1–5 Kui meenutada möödunud aastat Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, siis pole vist sobilikumat kirjakohta välja käia. Võiks kirjutada lehekülgi, kui kergelt läheb kristlastel, aga ka vaimulikel meelest, milleks või kellele nad oma tööd teevad. Kuid nagu Eleanor Roosevelt on öelnud: «Suured mõtlejad räägivad ideedest, keskpärased asjadest ja mõttetud mõtlejad inimestest.» Ning kes meist siis ei tahaks suurelt mõelda või vähemalt pisutki avaramalt kui nääk­lejad, ...

Hingehoidja tänu

piir,miina

Eestis on hospiitsosakonnad kolmes haiglas ja neis kõigis on ka hingehoidjad. Paar päeva tagasi andis Ida-Tallinna keskhaigla teadusosakonna sekretär teada, et on esitatud taotlus uurimistööks «Hingehoid Eesti hospiitsides», ning küsis, kas Järve hooldusravikliiniku hospiitsi õendusjuht ja hingehoidja on nõus vastama uurimistöö küsimustikule. Muidugi olin nõus. Hingehoiust haiglates on viimasel ajal rohkemgi räägitud Eesti Kiriku veergudel ja veebiväljaandes Kirik ja ...

Kohtumine Ülestõusnuga

Jeruusalemm, 16. märts. Rühime Õlimäe suunas, kus Taevaminemismäe kirikus annab keskpäeval orelikontserdi Andres Uibo. Kaks ja pool kilomeetrit tõusu. Kuigi magan võõrsil vähe, on see öö päris vahele jäänud. Kuulan päikesetõusul mošeest kostvat palvet ja loodan ikka paariks tunniks uinuda, kuid ei midagi. Keha hakkab väsima ja mitte ainult. Kirikusse jõudes tean, et tervet päeva täna ei jaksa. Kindlalt tean. Energia on otsas. Kuigi ma päeval magada ei oska, olen mõttes end ...

Nunn Augusta auline elu 3. osa

3. Akaki rekord tuleb purustada Vanusest rääkides meenutab Augusta Isa Akakit Valamo kloostrist, kes elas 110aastaseks. «No Akaki rekord tuleb purustada,» räägib kohvi lauale toov Augusta. «Akaki oli veel 95aastaselt hobustega niidul.» Isa Akaki, kodanikunimega Andrei Kuznetsov (1873–1984) oli vene munk ja surres Põhjamaade vanim asukas ning teadaolevalt vanim Soomes kunagi elanud mees enne Aarne Arvoneni. Ta suri 110 aasta ja 96 päeva vanusena, nautides viimasel õhtul ...

Nunn Augusta auline elu 2. osa

2. Elumuutus Esimese puudutuse õigeusust sai luterlasest eesti tüdruk juhuslikult. Agnia leidis ema kapist Piibli ja luges seda. «Ema Piibli leidmine 1931. aastal oli märk asjade üle järelemõtlemiseks. Kogu mu elu muutus. Selle hetke valguses on möödunud kogu mu elu,» räägib 87aastane Agnia. Tema jutust on kuulda nii eesti kui vene keelt. 1930ndate lõpul sõitis Agnia koos paljude kaaslastega suveks Laadoga saarele (vana Valamo klooster). Kui ta siis 1934 jälle Valamosse ...

Nunn Augusta auline elu 1. osa

Töötasin Soomes Lintula kloostris talgulisena kaks nädalat. Kuuldes, et olen Eestist, meenutasid nunnad hea sõnaga Lintula kloostris elanud nunn Augustat, kes oli Tallinnas sündinud eestlanna. Ema Mikaela näitas mulle kahte intervjuud kohalikest ajalehtedest 1980ndatest aastatest. Viimane artikkel on aastast 1992, siis saatis klooster nunn Augusta viimsele teekonnale. Neile ajaleheartiklitele ja kuuldule toetudes püüan luua pildi selle tarmuka ja vaga naise ...

Vananemise võlu ja vaev

Hooldusravikliinikus on enamik patsientidest eakad. Sageli kuulen palatis juttu: mul on depressioon, ma ei taha enam niiviisi elada. Ja minu küsimusele, mis muid valikuid meil sellises olukorras on, vastatakse enamasti kahel viisil. «Ma tahan terveks saada, ma olin ju väga tegus inimene, tahan jälle selline olla.» Kuid on ka palju kurvemaid jutte: «Ma ei taha enam niiviisi elada, ma tahan surra.» Tabuteema õppimine Ma ei saa kahelda nende sõnade siiruses, kuid oma ...