Kõik autori postitused

Taassünd versus uuekssünd

KukkMihkel2_2016

Tänavusel juubeliaastal oleme ilmselt kõik mõtisklenud erinevate sündmuste üle meie rahva ajaloos, millel on olnud määrav tähendus nii Eesti riigi tekkimisele sajand tagasi kui ka selle taassünnile 27 aasta eest. On mõistetav, et emotsionaalses plaanis on meie jaoks kõige olulisemad just need hetked, mille kaasosaliseks olime kas ise või on olnud meie lähedased. Ülehomme, 16. novembril möödub 30 aastat ühest mäletamisväärsest päevast, kui tollane Eesti NSV ülemnõukogu ...

In memoriam Kalju Kukk

Kalju Kukk2

In memoriam Kalju Kukk 2.8.1943–13.6.2018 Kalju Kukk sündis 2. augustil 1943. aastal Pärnus. Vaimuliku kutsumuse sai ta kaasa juba kodust, kus isa oli vennastekoguduse jutlustaja, mistõttu meie kodu külastasid sageli pastorid ja ilmiklugejad. Kuigi Kaljul tekkis juba noorena tõsine soov õigeusu preestriks saada, alustas ta isa tungival soovil 1963. aastal siiski õpinguid usuteaduse instituudis. Sõbraliku ja suhtlemisalti inimesena leidis Kalju endale elu jooksul sõpru ...

Palverännaku aeg

KukkMihkel2_2016

Lühike põhjamaa suvi, mis tänavu otsekui kingitusena meie riigi juubeliks erakordselt vara algas, on teatavasti ka parim aeg palverännakule minekuks. Ma usun, et enamiku meie koguduste raamatulettidele või uste juurde on juba jõudnud või kohe jõudmas Eesti Kirikute Nõukogu äsja üllitatud teeliste kirikute brošüürid. Neist leiame väga hea ülevaate sellest, kui palju meie väikesel Maarjamaal eri konfessioonide palvekodasid on ning mida sellelgi suvel on võimalik kas avastada ...

Ärgates uuel sajandil

KukkMihkel2_2016

Eesti Vabariigi juubelipidustuste kulminatsioon on selleks korraks seljataha jäänud. Usun, et ka kogudustes suutsime oma riigi sünnipäeva koos kogukonnaga nii väärikalt tähistada, kui vähegi võimalik, sest see oli ju meie ühine rõõmu- ja tänupüha. Eks pärast suuri pidustusi võtab argiellu tagasitulek ja sellega kohanemine mõneti aega. Mina ärkasin igatahes esmaspäeva hommikul vaatepildiga, millist ammu polnud näinud. Aknast välja vaadates märkasin kõigepealt öö jooksul maha ...

Prohvetid kui ajaloo tormilinnud

KukkMihkel2_2016

Tänavune ja ka järgmine aasta on meie kõigi jaoks olulisteks teetähisteks, mil meenutame nii sajandivanuse vaba rahvakiriku kui ka Eesti Vabariigi sündi. Juubelid on ühest küljest pidutsemise aeg, kuid samas hea võimalus ka oma ajaloo suurkujude ja võtmeisikute tegude või tegematajätmiste õiglaseks ja erapooletuks hindamiseks. Me teame, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne, sest ühele ja samale isikule või sündmusele võib anda väga vastuolulisi hinnanguid. Kui me ühel ...

Looja signatuur

KukkMihkel2_2016

Selle üle, et me kõik pärineme oma lapsepõlvest, mõtisklesin viimati tõsisemalt vaiksel laupäeval, kui saatsime Rapla kiriku altari eest oma vanemate, vanavanemate ja vaarvanemate juurde puhkama kirjaniku ja helilooja Enn Vetemaa. Ärasaatmise tegi eriliseks see, et 1901. aastal pühitsetud praeguse Rap­la kiriku kauni ja imposantse kivist altarilaua valmistajaks oli kirjaniku vanaisa Jüri Wedemann. Kuigi altari valmistamise au on tavaliselt pälvinud meistritest kõige ...

Emilie Saag-Karjus – legend juba eluajal

emmi_karjus

6. aprillil möödub 100 aastat armastatud lauljanna ja hinnatud hääleseadja Emilie Saag-Karjuse (fotol) sünnist, kes oli mitme aastakümne jooksul oodatud solist enamikus Eestimaa kirikutes. Emilie ehk Emmi, nagu sõbrad ja õpilased teda kutsusid, sündis pöördelise 1917. aasta kevadel Venemaal Tveri oblastis, kuhu tema esivanemad olid välja rännanud. Eestisse tagasi jõudes elas pere algul Narvas, hiljem Jägalas. Et isa pärines kuulsast Liivide sugupuust, oli Emmi väga uhke ...

Emilie Saag-Karjuse 100. sünniaastapäev

emmi_karjus

6. aprillil möödub 100 aastat armastatud lauljanna ja hinnatud hääleseadja Emilie Saag-Karjuse (6.04.1917–13.09.1995) sünnist. Tema lauluhääl kõlas aastakümneid enamikes Eestimaa kirikutes ning Emilie käe all on oma lauluoskust ja kõnetehnikat lihvinud suur osa meie vanema ja keskmise põlvkonna vaimulikest ning kirikumuusikutest. Kuna Emilie on maetud Rapla kalmistule, tähistame tema 100. sünniaastapäeva neljapäeval, 6. aprillil kell 18 Rapla kirikus muusikalise ...

Tänu

Südamlik tänu õnnitluste, heade soovide ja eestpalvete eest kõigile sõpradele ja kolleegidele minu tagasihoidliku tähtpäeva puhul. Mihkel Kukk

Paluge ja teile antakse …

Kukk,Mihkel

Olin meeldivalt üllatunud, kui eelmise aasta viimasel päeval potsatas vaimulike meililisti üleskutse Tartu praostkonnast, kus kõiki meie kogudusi kutsutakse osalema algatuses, mille projektinimeks on „Eestpalvekogudused“. Selle ühel hämaral advendi õhtupoolikul Maarja-Magdaleena koguduse pastoraadis sündinud idee kohaselt loositakse kõigi nende koguduste vahel, kes 10. jaanuariks andsid oma soovist teada, välja paarid, kes on ühe aasta jooksul teineteisele ...

Jõulujumalateenistuse ülekanne Rapla kirikust

Jõuluaeg algab meil traditsiooniliselt I advendi laupäeva õhtul, kui Rapla kihelkonna nelja valla juhid saavad kirikust kaasa advenditule, et järgmisel päeval süüdata sellest oma kodukandis esimene advendiküünal. Kihelkondliku jõulurahu kuulutas tänavu keset paljusid rahutuks tegevat omavalitsusreformi välja Järvakandi vallavanem Mart Järvik. II advendi laupäev oli aga Rapla lastele ja nende vanematele meeleolukas ja seiklusrikas jõululapse otsimise päev, mida juba mitu ...

Rapla Maarja-Magdaleena kiriku pühitsemise 115. aastapäev

raplas õunapuu

2. oktoobril tähistati piduliku jumalateenistusega praeguse Rapla Maarja-Magdaleena kiriku pühitsemise 115. aastapäeva. On tähelepanuväärne, et samaaegselt vana kiriku lammutamisega kerkisid uue ja suursuguse pühakoja müürid ainult kahe aastaga. Sajandi ehituses osales aktiivselt kogu kihelkond. Aastapäeval jutlustas piiskop Tiit Salumäe, kes andis jumalateenistuse järel neljale koguduse ustavale töötegijale – organist Kristi Hinsbergile, koorijuht Kaia Väljamäele ning ...

Eile istutasin ma õunapuu

Kukk,Mihkel

Seoses eelseisva reformatsioonijuubeliga tegi peapiiskop meeldiva üleskutse istutada meie jaoks olulise tähtpäeva mälestuseks aasta jooksul üle Eestimaa 500 õunapuud. Ilmselt üks esimesi sai pidulikult mulda eelmisel pühapäeval Järvakandi Pauluse kiriku 20. aastapäeva jumalateenistuse järel, kui piiskop Tiit Salumäe õnnistas sealses kiriku pargis juba ammu kasvanud paradiisiõunapuude kõrvale istutatud dekoratiivse reformatsiooniõunapuu. Oli sümboolne, et peale oma inimeste ...

20 aastat Järvakandi Pauluse kirikut

18. august 1996 läheb Järvakandi kui Eesti klaasipealinna ajalukku päevana, kui peapiiskop Jaan Kiivit pühitses sealse esimese luterliku kiriku. Tegemist ei ole täiesti uue ehitisega, vaid algselt kauplusele ning hiljem raamatukogule ja alevivalitsusele peavarju pakkunud hoone kapitaalse ümberehitusega, mida lõuna poole eeskoja ja kellatorniga laiendati. Projekti tegi arhitekt Illar Kannelmäe. Esimene Järvakandi nime kandev pühakoda püstitati Rapla koguduse abikirikuna juba ...

Riigis, kes esimesena 25 aastat tagasi meie taasiseseisvumist tunnustas

Island325

Tänavu suvel olime eestlastena vist kõik ka pisut islandlased. Elasime kaasa ja tundsime varjamatut poolehoidu selle kauge, peaaegu maailma äärel asuva ning Eestist neli korda väiksema rahvaarvuga saareriigi vastu, kelle vapper jalgpallimeeskond Euroopa meistrivõistlustel palju suuremate, vägevamate ja kuulsamatega võrdväärsena rinda pistis. Eks oma osa meiepoolsele sümpaatiale lisas seegi, et just islandlased olid need, kes 25 aasta eest esimesena maailmas meie ...