Kõik autori postitused

Palve

Giovanni Costetti, „Jeesuse tulek Jeruusalemma“, 1926. Palazzo Pitti, Firenze. Tekst ja foto: Merille Hommik Sel pühal päeval kaks tuhat aastat tagasi Sa tulid Jeruusalemma end andma meile. Nüüd, sel pühapäeval, on inimlaste vahel kaks tuhat millimeetrit eimiski ja lõputus. Oh Issand, luba lootust tulla Sinu ligi, usku, et kaovad mõõdud ja jääb vaid armastus!

Palve

Merille pilt

Issand, õnnista meid nii et viivukski teaksime et me silmad on näinud Su päästet õnnista meid nii, et ei unustaks seda tunnet, kui hing lendab taevalinnuna Su poole

Palve

Oh Jumal, anna meile suurust kutsuda lauda teist inimest vaest või võõrast, kaugelt või lähedalt luba Vaimu meile näha teed Sinu juurde. Su laud on olnud ammu kaetud ootamas, kui vaid oskaksime pidada seda viimselt tähtsaimaks

Palve

Merille viimasele

Tema käsi, kes meid loonud alati kusagil meid loomas, hoidmas, püüdmas armastamas väikest inimest, kes nii väike et ei saagi, suudagi näha taeva suurust Jumala kätt üksnes armust, usu läbi, ainult Kristuse kaudu võiksime  

Palve

Merille pilt

jäta süda vaiki, või viivuks, kui võid kuule vaikust ja Vaimu mäletad ristivett ja rahu, mis hinges, kui vesi ristimisvaagnal sillerdas sinna tagasi, et minna edasi

Ema jäljed ja Jumalaema kiriku mesilased

Merille

Sain kaduvust tundma väikese lapsena. Mu vanaema rääkis mõnikord lugu oma isast, mu vanavanaisast Hugost. Et kui ta ema surnud, käinud Papa keldri taga liivamäel vaatamas oma ema paljaste jalgade jäetud jälgi, „muudku kai neid ja õnnõ iksõ“. Siis sadanud vihma ja jäljed kadunud siledasse liiva. Ma ei saanud päris täpselt aru, miks Papa poleks võinud oma jalgadega ema jälgi üle astuda, siis oleksid need ju palju kauem kestnud. „Tuu ei olõ´ ämp tuu“. Jah, see pole enam see. ...

Palve

Merillelt

Kui saaks tormise südame tasa, et paluda – Issand, luba armu olla Su rahus, luba valgust näha rada, mis Sinuni toob. Hea Issand, ärata meid, kui unub, et Sina oled olemine, et Sina oled algus ja ots, ja Su Sõna on alati meiega.

Palve

Et me mõistaks, Issand, Su sõna! Et me oskaks, oh Issand, tulla Su juurde, mitte pidada võõraks ja vääraks venda, tulla kokku, idast, läänest usalduses, hääduses, rõõmus võõras, tuttav, väikseim, suurim paljudes keeltes ja meeltes, Sinu juurde! Ütle ainult üks sõna … !

Palve

Kas me tunneme tõde ja armu, mis Jeesus on toonud, kui joome vett ja aina tingides, nõudes kes teab mis imet, ei märka neist ühtki, ega sedagi, et veest ammu saanud vein. Tee meid tühjaks, Isa, et saaksime täis Su Vaimu, et näeksime tõde ja seda, et kõik me ümber on Sinu loodud arm ja ime.

Palve

Merillelt viimasele

luba meil tulla Su juurde vesi peseb pimeduse Kristuse valguseks sinisest veest, sinisest taevast siis sünnib uus inime kui sinine lill kelle süda on taevas

Palve

Merille pilt

Issand, anna armu, et saaksin enesele andestada, minna ära oma ülbuse mäelt ja vabaks anda kõik, keda võlglaseks pean. Siis on süda kerge, lendab kui lind ja laul. Siis tean, et olen Sinult andeks saanud.

Palve

Issand, luba armu julgust, tugevust vaadata enese sisse. Issand, anna jõudu sõdida iseenesega, saada aru, et parem on aidata kui tappa. Issand, kinnita usku usaldada Sinu teed.  

Palve

Valgeudustel sügishommikutel, kui taeval ja maal ei näe piiri ning läbi vaikse udu hõõguvad punased vahtrad ja hanede hääled lendavad Linnuteed mööda lõunasse, kui süda on tasa ja maast on kasvanud vein ja leib – kuidas tänada Teda, kellele ainsana saab kuuluda kogu tänu?

Palve

Merille pilt

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14 Esä, lasõ` mul kaia` taivast, nii et ing olõs vaiki, et ma saassi olla` peris tassa su man. A silm om viganõ, ing udun. Tii` minnu terves, Esäkene, sis ma saa terves!  

Palve

„Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.“ (Ef 2:19) Anna Vaimu käia Sinu teed, lasta enesest lahti suveöös, et näha Issanda loodud maailma, me kodu. Igor Mitoraj „Ristija Johannes“, 2006. Marmor Basilica di Santa Maria degli Angeli e dei Martiri, Rooma