Minu vanaisa tuli noore mehena Mihkli kihelkonnast Läänemaalt Pärnu linna õnne otsima. Ta tuli tööstusrevolutsiooni järellainetuses nagu paljud teised ja et ta oli osavate kätega meistrimees, siis leidis ta varsti tööd Seileri tehases, kus tehti peamiselt paadimootoreid. Need mootorid olevat olnud äärmiselt töökindlad ning Pärnu lahe kalapaatide jaoks nagu loodud. Vanaisa abiellus, võla peale osteti maja Rääma linnaosas just tehase vastas. Sealt oli hea üle tänava kodus ...

Kui jõulud ja aastavahetus läbi saavad, siis muutub kõik korraga halliks ja valgeks. Korraga kustub kõik sära ja jõulukaunistused muutuvad äkki mingitmoodi ülearuseks. Maailm võtab kuidagi asjalikult talveunise hoiaku. Enam pole justkui midagi oodata, käes on üldine vaikelu. Kuid aasta algus on enda tegevuse ülevaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg. On see meeldiv tegevus või mitte? Nii ja naa, kuidas keegi seda asja võtab. Kord küsiti minult, milline on minu unistuste ...

Põllud on vettinud ja mets on märg. Suured kuused on end vett täis imenud. Ligased lepad seisavad vaikides. Taevas on nii madal, et näib kui raske malmist potikaas. Nüüd tõuseb udu. Juba hämardub, kuid see kruusatee, mis suurelt maanteelt ära pöörab, peaks ju tuttav olema. Siiski on palju veel minna; hea, et liigun kerge kotiga üle õla. Nii see on – alles matkates saab selgeks, mida on tõesti tarvis teele kaasa võtta ja mis on ülearune koorem. Oma raske kohvri lükkasin ...

Vaikust kuuleb Jumala loomingu toel – rabalõhnades, metsas linnulaulu saatel, vihma rabinal katusele. Siis on vaikus elus ja saab mõelda olulisi mõtteid. Endel Apsalon Vaikust otsides Vaata, tegelikult pole ju kunagi päris vaikne, isegi öösel mitte. Ka magav maja on täis vaikseid hääli – radiaator krõpsub, külmkapp hakkab vaikselt undama, trepid nagisevad. Kaugelt mööduv auto on hästi kuulda. Vaikuses märkame hääli, mida päevamüras ei kuuleks kunagi. Selleks peab saama aeg ...

Mina olen A ja O, algus ja ots. Ilm 21:6 Palju aastaid tagasi kraamisin oma vanematekodus kuurialust. Teate ju küll, kuidas kuuri alla ja saunalakka koguneb aastakümnetega igasugust kola. Vaatasin siis kuuris ringi ja leidsin ühe lauajupi, millele oli midagi kirjutatud. Pühkisin selle tolmust ja ämblikuvõrkudest puhtaks. Lauajupp oli õhuke, ilus hööveldatud laud. Sellele oli valge värviga korralikult maalitud sõnad „kelle nimed olid Eluraamatus“. Viisin lauajupi tuppa, et ...

Detsembrikuumus on möödas. Suuri pühasid pole oodata. Inimesi ega raha suurt ei liigu. Kõik on kinni külmunud. Vaikelu. Ka kirikus. Vaimulikud kirjutavad eelmise aasta kokkuvõtteid-aruandeid – kus on edukas projekt kirjutatud, kus on mõni muinsuskaitsealune uks õnnestunud üle värvida, kus on katust parandatud ... Kus on liikmesannetajaid jälle vähemaks jäänud ja kus on aasta lõpetatud suurte võlgadega. Kuid ka seda, kus on hästi käima läinud pühapäevakool ja pereringid, ...

Jälle on käes need neli nädalat, mil meenutatakse sündmusi enne Kristuse sündimist: tema eelkäijat Ristijat Johannest oma kuulutusega, püha perekonda, neitsi Maarjat, kuid ka Kristuse tagasitulekut kord aegade lõpul kõige lõpuleviijana. Niipalju kirikuelust advendiajal. Kuid väljas on pime, märg ja tuuline. Ja on kaamos, teadagi. On tahtmine elada nii palju kui võimalik omas kodus, oma nelja seina vahel. Lihtsad asjad on ikka head. Neid tuleb leida. Näiteks tuleb ...

Meie kirik on vana. Peale inimeste on seal olnud aegade jooksul veel igasuguseid teisi olendeid. On olnud hiiri, nahkhiiri, igat sorti lin­de … Alustame alt. Põrandal on nähtud vahel harva hiiri jooksmas. Mis on pisut ootamatu, sest mida on neil kirikus söögipoolist leida! Arvata võib, et tegemist on läbirändajatega, kes toiduotsingul eksikombel sinna sattunud. Ja küllap nad kirikus alaliselt ei ela (kes hiiri kardab, võib nüüd rahulikumalt hingata). Kirikusse on ...

Üks sõber saatis tuhkapäeva paiku Facebooki teate umbes sellise sisuga, et ma nüüd hakkan Facebookist paastuma ja mõnda aega endast elumärki ei anna; ärge muretsege, sõbrad, ma pole kuskile kadunud, teen omi asju, kuid paastuajal mind siin ei ole. See teade meeldis ja hakkas silma kogu selle uudisvoo hulgas, mis seal jookseb. Ei tea, mis mul viga on, aga mind ei huvita uudised. Ausalt. Seda on nii väsitavalt ja stressiajavalt palju. Kõike sa nagunii ei jõua jälgida. Ja kui ...

Põlvitav Johannes. Naised risti ümber. Ristist voolavad elava vee ojad. Kristus ristil näib pigem õnnistamiseks käed sirutanud kui kannatustes piinlev. Ja ta vaatab leebelt alla nende peale. Taamal lainjas maastik, mis meenutab Ingerimaad. See on Keltto (vene keeles Kolbino) kiriku altarivitraaž. Külas, mis asub vaid umbes 25 kilomeetrit Peterburist, on Ingeri kiriku õppekeskus, kuhu selle pastorid olid 17. augustil kogunenud pidama oma vaimulike konverentsi. Meil, ...

Toomas Paul on meenutanud oma mälestustes, kuidas ta sügaval nõukogude ajal Saaremaal teenides Uut Testamenti tõlkis. Ja et tõlketöö hoidis vaimu virge, sest tollel ajal polnud kirikuõpetajal maal suurt midagi teha peale pühapäevase jumalateenistuse ja mõne harva matuse. Eks alati peab olema midagi, mis vaimu virge hoiab – selles osas on kõik ikka sama, kuid oma tööaja sisustamine on suuresti igaühe enda asi. Praegu on pilt palju kirjum. Suure linnakoguduse õpetajal on päev ...

Kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda. (Mk 1:12–13) Oleme astunud paastuaega ja täiesti õigesti algab see kiusatuste teemaga. Jeesus oli enne oma tegevuse algust tsivilisatsioonist kaugel kuradi kiusata ja ta võitis. Tema kolmekordse kiusatuse mõte oli ahvatleda teda oma ülesandest loobuma, panna ühel hoobil maksma taevariik maa peal. Ehk teisisõnu: kehtestada kõige hullem ...

Fl 1:12–20 2005. a oli mul võimalus olla taas Taizé kloostris koos noortega Eestist. Kui olime ühel õhtul jälle palvetamas Taizé Lepituskirikus ühes sadade teistega mitmest paigast üle maailmast, tapeti Taizé vennaskonna rajaja, 90aastane vend Roger. Teda pussitas õhtupalve ajal vaimselt ebastabiilne naine kõikide juuresolekul. Naine võeti muidugi kohe kinni, vend Roger toimetati haiglasse, aga oli juba hilja. Varsti saabus haiglast tema surmateade. Istusin kirikus pisut ...

Näib, et just valimiste ajal võimenduvad ühiskonnas valitsevad tendentsid, saab eriliselt ilmsiks, milline on meie ühiskonna nägu praegu. Küllap oleme jõudnud selle kahekümne kahe aastaga harjuda sõnaga «demokraatia» ning seda enam mingiks eriliseks võluvormeliks ei pea. Siiski tuleb alati meeles pidada kõikide demokraatiate tavalist mõtlemisviga, nimelt seda kujutlust, et «enamus» = tervik. Ja Tallinn = Eesti – seepärast käis võitlus muidugi põhiliselt seal. Vaesed ...

«Miks teil, kristlastel, on oma usu sümboliks mingi kohutav piinariist. Ja siis veel selle küljes rippuv laip! Kas te midagi kenamat ei suutnud välja mõelda?» Nii olen kuulnud küsitavat. Tõesti, ristiusu kõige tuntum sümbol on kohutav piinariist ja lausa selle usu nimigi on sealt tulnud, see on risti usk. Miks küll nii? Taeva poole kisendanud Kui väike laps õpib maailma tundma, siis puistab ta pea kogu aeg küsimusi «miks?». Küllap teatakse, kui raske on siis vahel ...