Kõik autori postitused

Suvi meelitab loodusesse laulma 2. osa

2. (Algus eelmises Eesti Kirikus) Niisugust ilusat vaimulikku muusikat, mis 5. augustil Põltsamaal kõlas, saab harva kuulda. Linnapargis leidis piiskopi osavõtul aset vabaõhu-jumalateenistus, kirikus aga kontsertjumalateenistus. Kava oli mitmekesine. Värvikalt kõlas koorilaul oreli ja pasunakoori kaasmängul. Juhatas Udu Topman. Vaheldust pakkusid soololaulud, tšello- ja orelipalad ning kammertrio. Baptistid pidasid juubelilaulupidu Haapsalus peeti 1. juulil eesti ...

Suvi meelitab loodusesse laulma 1. osa

1. Juuli ja august on Eestimaal ikka olnud parim aeg laulupidude ja -päevade pidamiseks. Ei olnud ka 1934. aasta selle poolest erandlik. Praostidest juubilarid Nii mõnigi kirik Eestimaal pidas juulis vajalikuks meenutada seda etappi oma ajaloost, mil seal töötas õpetajana emeriitpraost Friedrich Wilhelm Ederberg. 1. juulil (ukj) oli tema 75. sünnipäev. Pärit oli ta Virumaalt Haljala kihelkonnast. 1879–1883 õppis usuteadust Tartu ülikoolis, prooviaasta tegi Vändras ...

80 aastat tagasi valis Eesti kirik oma teise piiskopi

Juunis 1934 valiti ametisse Jakob Kuke surma järel kiriku teine piiskop. «Prof dr H. B. Rahamägi, Eesti ew.lut.usu kiriku teine piiskop,» teatab pidulikult 28. juuni Eesti Kirik. 19.–20. juunil peeti Tallinnas Börsisaalis XVI kirikupäev. Põnevaim päevakorrapunkt – piiskopi ja konsistooriumi koosseisu valimine – tõi kokku üle 500 hääleõigusliku liikme. Rahamäe poolt anti 226 häält, vastu 131. Assessor Varik sai 127 poolt- ja 227 vastuhäält. Ja muide, üheks ilmalikuks ...

Kirikuelust 80 aastat tagasi

1934. a maikuu pakkus muusikasõpradele palju elamusi, juba peeti ka laulupäevi ning konservatooriumi järjekordsete lõpetajate seas oli kirikukontsertidel tuntust kogunuid. 1. mail leidis aset praostide ja konsistooriumi ühine koosolek. Arutati, keda võiks oma Jumala juurde läinud Jakob Kuke asemele piiskopiks valida. Üles seati kolm kandidaati: assessor A. Kapp, prof dr H. B. Rahamägi ja assessor J. Varik. Eelmiste aastate eeskujul toimus ka nüüd Tallinna Jaani nelipühi ...

Kirikuelust 1934. a jürikuus

Aprillis peetud sinoditel oli põhjust rõõmu tunda usuelu elavamaks muutumise üle. Lutheri kiriku Sisemisjoni Seltsil oli kombeks pidada oma aastapäeva pühapäeval pärast ülestõusmispühi. 14. aastapäev langes 8. aprillile. Kõikides Tallinna kirikutes toimusid sisemisjoni jumalateenistused külalisjutlustajate osavõtul. Õhtul oli linna misjonimajas perekonnaõhtu külalispastorite sõnavõttude ja koorilauludega. Briti ja Välismaa Piibliselts valis aga Eesti Misjoni Seltsi ...

Pühadekuu oli kontsertide poolest rikas

80 aastat tagasi tähistati ülestõusmispühi märtsis. Ülestõusmispühad olid lähenemas ja see andis märgatavalt tunda kirikumuusikas. Tallinna saksa lauluseltsid valmistasid ette J. Haasi oratooriumi «Püha Elisabeth». Kooriseaded olid siin lihtsad, ilma suuremate polüfooniliste arendusteta. Juhatas Walter Sewigh, kes viimastel aastatel oli meie muusikaellu mõndagi uut toonud. Kontserdid Tallinnas Ülestõusmispühade vaimulikud kontserdid langesidki peaasjalikult suurele ...

Kirikumuusikud austasid juubilare

Kui 1934. a jaanuaris oli muusikaelu keskpunktis Juhan Aavik oma 50. sünnipäevaga, siis veebruaris oli tähelepanu koondunud Miina Hermannile (Härmale), kes jõudis 9. veebruaril oma 70. sünnipäeva tähistamiseni. Endiselt säras tema silmis elurõõm ja noorus. Ka kirikumuusikud tervitasid ja tänasid meie suurt muusikut tema aupäeval. Oli ta ju lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja alates 1886. aastast oli ta orelikunstnikuna läbi käinud vist küll kõik Eestimaa ...

Konverentsil kõlas palvete juurde ühislaul

1934. a jaanuarikuu tähtsaimaks sündmuseks oli XVI usuteadlaste konverents. «Rahupäevi on Jumal kinkinud meile, igapäevasest leivast ei ole olnud puudu, taudid ja rasked haigused on jäänud meist eemale,» vaatab möödunud aastale tagasi õpetaja Hassel­blatt ja jätkab: «Riigielus avaldus rahva tahe pöörata selg sotsialistlikule ebajumalale ja seada oma elu Jumala seatud alusele, usuelu on tõusmas, äratusnädalad tõid rohket õnnistust meie kogudustele.» Kuid mida loodeti ...

Rahvast jätkus nii kirikusse kui kontserdisaali

Tegusal jõulukuul 80 aasta eest 1933 toimus palju muusikaüritusi ja jõulueelsele ajale kohaselt heategevuslikke ettevõtmisi. 2. detsembril esietendus Pärnu Endlas Mehuli ooper «Joosep». Muusika mõjus lihtsa ja loomulikuna, originaalorkestratsioonis puudusid oboe ja fagott, nende aset täitis klarnet, kohati ka klaver. Orkester oli suurendatud 15 liikmeni, lavatagust koori etendas Eliisabeti kiriku koor. Joosepi osa laulis lavastaja Hugo Malmsten, kelle lüüriline tenor oli ...

Oi aegu ammuseid …

Novembris 1933 mõeldi suvele, peeti Kaitseliidu aastapäeva ja nauditi suurejoonelisi kontserte. 13.–14. novembrini toimus Tartus Lõuna-Eesti vaimulike laulupidude juhtide instrueerimine. Kursuste eesmärk oli sama, mis varem Tallinnas toimunulgi. 13. novembril oli ülikooli kirikus vaimuliku muusika õhtu seletustega, millel osalesid Tartu Akadeemiline Meeskoor Richard Ritsingu juhatusel, tenor Rudolf Jõks ja organist Helene Spulge-Lambert, sõnalise osa oli enda kanda võtnud ...

Noored on maailma valgus

Jumalasõna on mõjus, kui seda lapsele õigel ajal ja viisil tutvustatakse, tõdeti laste jumalateenistuste ja pühapäevakooliga tegelejate konverentsil. 1933. a oktoobrikuus näitasid kirikunoored mitme ettevõtmisega oma pühendumust ja ettevõtlikkust. Õpetaja Sommer ja Tallinna Kaarli noored tegid 15.–22. oktoobrini teoks oma koguduse esimese äratusnädala teemal «Tulge, sest kõik on valmis», millest võttis osa õpetajaid kogu Eestist. Esimesena jutlustas õpetaja Lääne ...

80 aasta taguseid lehti sirvides

1933. a mihklikuul peeti EPMK aastapäeva, toimus Pärnu praostkonna sinod ja instrueeriti laulupidude juhte. 6.–10. septembrini leidsid Tallinnas aset Balti ja Slaavi Piiskopliku Metodisti Kiriku aastakonverents ja Eesti Piiskopliku Metodisti Kiriku 25. aastapäeva pidustused. Kutsutud olid Läti ja Rootsi superintendendid jt välismaa vaimulikud. Sel ajal oli meil metodisti kogudusi 12, abikogudusi 38. Tegutseti 8 kirikus, 10 palvemajas ja 124 muus ...

Eesti kirikuelust suvel 1933

Isakoju kutsuti piiskop Kukk, luterlasi meelitasid «võõrad usud», Joosep Kapi sünnist möödus 100 aastat ja Hasselblattide perel täitus 300 a kiriku teenistuses. «Jeesus nägi Nataeli enese juure tulevat ja ütles temast: Ennäe! Üks tõsine Israeli mees, kelle sees ei ole kavalust.» Need sõnad öeldi 28. juulil Tallinna toomkirikus. 25. juulil oli meie esimene luteri usu piiskop Jakob Kukk oma Jumala juurde lahkunud. Lahkus piiskop Jakob Kukk Konsistoorium teatas: «Jumala ...

Juubelilaulupeol lauldi taas vaimulikke laule

1933. a üldlaulupeost võtsid osa ka kirikukoorid, kelle arv oli tõusnud sajani. 26.–27. juunil peetud XV kirikupäev algas jumalateenistusega Tallinna toomkirikus, tervituskõne ütles praost Aleksander Kapp, jutlustas assessor J. Varik Jõhvist. Kirikupäeval oli kõne all leeriaeg, mille pikkuseks otsustati määrata 60 tundi kolme nädala jooksul ja nimetada see ümber konfirmatsiooniks. Leiti, et kuigi noorsootöö näitab järjekindlat tõusu, on vaja tõsist tööd, et leer annaks ...

Maikuu, suur toomekuu

Üks tähtsamaid 1933. a maikuu muusikasündmusi oli muidugi Tallinna konservatooriumi järjekordsete lõpetajate ellusaatmine. Estonia kontserdisaal oli nii põhjalikult välja müüdud, et tuli tarvitusele võtta ka seisukohad. Ettekandel oli 20 pikka teost pluss kõne, mille pidas prof Jaan Tamme surma järel direktori kt-ks tõusnud prof Theodor Lemba. Pidulik sündmus lõppes alles kell 1 öösel. Aga seda polnud vaja kahetseda, sest kuulda sai palju toredat ja hästi esitatud ...