Kõik autori postitused

Ristirahva advendi- ja jõuluaeg 1935

80 aasta tagune detsembrikuu algas kohe huvitavate sündmustega. 1. detsembril oli Niguliste kirikus vene ühendatud kirikukooride kontsert, kus ettekandele tulnud Arhangelski leinalik teos «Panihida» pühendati 1924. aasta 1. detsembri kommunistide mässu ohvritele. Teos «väljendab algupärase võimsusega slaavi rahva hingeelu omapärast müstilist elementi», kirjutab Päevaleht. Kontserdi 2. osas esitati Bortn­janski rõõmsameelne «Jõulukontsert». Samal päeval tähistas oma 15. ...

Novembrikuu 1935 oli täis tegevust

80 aastat tagasi, 1935. a novembris valmistati ette uue agenda kavandit, Rapla kirik sai täishiilguses elektrivalguse, kogudused said uusi õpetajaid ning oldi mõtetes lahkunutega. 7. novembril oli koos liturgiline komisjon, kes vaatas läbi uue agenda kavandi muusikalise osa, mille oli ette valmistanud helilooja Enn Võrk ja mis kujutas endast ühtlast tervikut. Uuele agendale pidi lõpliku hinnangu andma 21.–23. jaanuaril 1936 Tartus aset leidev usuteadlaste konverents. Sel ...

Pühaderikas oktoobrikuu 1935

Selle kuu tähtsaim sündmus oli kindlasti kirikukogu kokkuastumine, millega ühtlasi tähistati Tallinna toomkiriku 700. aastapäeva. Kutsutud oli 37 õpetajat, 7 köstrit ja 31 koguduste esindajat. 30. oktoobril leidis toomkirikus aset pidulik jumalateenistus, kus kõne pidas piiskop Rahamägi ja jutlustas praost emer. K. Thomson, kaasa teenisid õpetajad Uhke, Kuusik ja Steinberg. Esines Tallinna Pauluse ja toomkiriku ühendkoor Arnold Biltse juhatusel, solistina astus üles prl ...

Rõõm muusikast ja inimestest

1935. aasta septembris seati Harju-Jaani kirikus ametisse tulevane peapiiskop Alfred Tooming. September oli mitmete alguste kuu. Tallinna Püha Vaimu kirikus tehti teatavaks uuendus – helistada kella mitte ainult jumalateenistuse eel, vaid ka selle lõppedes, samuti laupäeva õhtul pühapäevarahu väljakuulutamiseks. Eestimaa kristlased võtsid aktiivselt osa ka ilmalikumat laadi üritustest. Raamatuaasta alguse puhul oli 8. septembril aktus-jumalateenistus Tallinna Kaarli ...

Kirikuelust 1935. a suvel

Suvel peeti laulupäevi ja vabaõhu-jumalateenistusi, Järva sinodil tõdeti, et inimesed on rohkem hakanud arvestama Jumala seadustega. 80 aastat tagasi, 29. juulil 1935. aastal said Eestimaa muhameedlased oma esimese mošee. Selleks ehitati Narvas üks suurem elumaja ümber pühakojaks. Avamisele oli tulnud muslimeid Helsingist, Tallinnast, Tartust, Jõhvist jm. Eestis arvati elavat umbes 200 muslimit, neist 100 Narvas. Kirikus ja tammikus 18. augustil oli Pühajõel piiblipüha. ...

Ka suvi 80 aastat tagasi oli muusikarohke

1935. aasta juunis meelitas suvi ka meie kirikumuusikud pühakoja seinte vahelt välja. 8. juunil sõitis Tallinna Kaarli noorte kirikukoor Helsingisse ja 16. juunil Kose kirikusse. Noortel oli menu. Helsingi Suurkirikus laulis koor õhtusel jumalateenistusel «haaravaid Saare ja Karafini koraale». Soololauludega esines «kergelt ja vabalt» koori solist proua Schnell. Johannese kirikus koos Soome kooridega antud kontserdil «olid eriti meeldivad kergelt loodud runolised ...

Kirikumuusikast mais 1935

Maikuu tähtsamaid üldiselt tähistatavaid pühi oli muidugi emadepäev. Kiriklikud ringkonnad rõhutasid sel puhul kristliku ema väärtust ja usulist kasvatust perekonnas. Toomkirikus korraldas Pauluse kogudus emadepäeva jumalateenistuse, kus päevakohase jutlusega esines õpetaja R. Uhke. Tallinna Jaanis oli pidulik jumalateenistus, kus kõneldi emaarmastusest ja lapse kohustustest vanemate vastu. Südamlik emadepäeva õhtu oli linnamisjoni majas ja Kaarli Noorte Koondises. Kaar­li ...

Ülestõusmispühad tõid usulist elevust

Aprillikuusse 80 aastat tagasi jäi palmipuudepüha ja vaikne nädal rohkete kontsertide ja jumalateenistustega. Palmipuudepühal, mis 1935. aastal oli 14. aprillil, tähistas Viljandi maakogudus piduliku jumalateenistusega oma õpetaja Jaan Lattiku 25 aasta ametijuubelit. Juubilar oli lõpetanud ülikooli kandidaadiastmega, teinud prooviaasta Peterburis Rudolf Kallase juures ja saanud 1909. aastal Viljandi maakonna vikaarõpetajaks, kust valiti 1910 maakoguduse õpetajaks. Jaan ...

Kui koguduste juures tegutsesid lauluseltsid

80 aastat tagasi, 1935. aasta märtsis pööras ajakirjandus palju tähelepanu piiskop Rahamäe tegemistele. Aga äramärkimist leidsid ka kontserttegevus, tähtpäevad ja vennastekoguduse uudised. Piiskopi töörohked päevad Kirikumuusika sekretariaadi koosolekul 19. märtsil võtsid piiskop Rahamägi, õpetajad L. Raudkepp ja A. Eilart ning muusikud prof A. Topman ja A. Siiak käsile edasise töökava. Sekretariaadi ülesandeks seati klassikaliste ja uuemate kirikulaulude kogumine, nende ...

Vabariigi aastapäev ja palju kontserte kirikuis

Veebruari tähtsamaid sündmusi aastal 1935 oli muidugi vabariigi 17. aastapäev, mispuhul toimusid jumalateenistused, kus tänati Jumalat, et ta on aidanud vabastada ja hoida meie maad. Osavõtt neist jumalateenistustest oli kõikjal elav ning laulu- ja muusikarohke. Toomkirikus aset leidnud pidulik talitus kanti üle ka raadios. Oma jutluses kutsus piiskop Rahamägi üles võitlema kõigega, mis vale ja «alla kisub meie rahva hinge». Piiskop kõneles ka vaimulikul talitusel Estonia ...

Laul on teenistuse tähtis osa

Saabunud oli 1935. aasta. Jaanuaris tähistas 75. sünnipäeva Aleksander Läte, kirikumuusikast ja sellega seonduvast räägiti erakordselt palju usuteadlaste konverentsil. Jõulude lõpp ehk kolmekuningapäev 6. jaanuaril tõi meie kirikumuusika publiku ette Saint-Saënsi «Jõuluoratooriumi». Solistid olid Helmi Betlem, Niina Romanova, Olga Vääter, Aleksander Tamm ja Voldemar Weigart (Vootele Veikat), orelipartii esitas Johannes Jürgenson (Juhan Jürme). Kaasa tegid Tallinna ...

Kirikuelust 1934. a jõulukuul

Detsembrikuule annavad erilise tähenduse jõulud. kirikus oli töörohke aeg: toimus palju kontserte, seati ametisse õpetajaid, peeti tähtpäevi ja püüti jõulurõõmu pakkuda ka vaestele. Johan Tamverk oli rikastanud meie kirikumuusikat uue teosega, 8. detsembril oli Estonia kontserdisaalis tema oratooriumi «Taavet ja Koljat» esiettekanne. 17osalise teose teksti oli kirjutanud Piibli ainetel Peeter Sink. Laval olid Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoor, Riigi Ringhäälingu ...

Inimese elu on nagu rida prelüüde …

Kirikumuusikas on novembris ikka andnud tooni surnute mälestamise püha. Ei olnud selle poolest erand ka 1934. aasta. Aasta tagasi oli sel puhul esiettekandele tulnud Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) kantaat «Memento mori». Orelipartii eest hoolitses siis Alfred Karafin (Karindi). Aastaks 1934 oli A. Karafin, kes oli endale juba nime teinud Tartu kirikumuusikuna, noore energilise jõuna suutnud end ka Tallinna Kaarli muusikategemistes maksma panna. Surnutepüha ...

Mu südames on pühapäev

Stockholm, Friedrich

Oktoober 1934 oli kirikus sündmusterohke. Oli juubeleid ja visitatsioone ning aastapäevade tähistamist. 1. oktoober oli pidupäev Tallinna Kaarli kirikus, 50aastaseks sai õpetaja Friedrich Stokholm. Juubilar oli sündinud 1. oktoobril 1884 Tartus kaalukoja ametniku peres. Pärast õpinguid Treffneri ja Aleksandri gümnaasiumis sai ette võetud Tartu ülikooli usuteaduskond, mille lõpetas 1911. aastal. Prooviaasta tegi F Stokholm õpetaja Jürmanni juures Tarvastus. Esimeseks ...

80 aastat tagasi seati piiskopiametisse Rahamägi

Septembris oli kirikuelu tähelepanu keskpunktis prof dr Hugo Bernhard Rahamägi piiskopiametisse pühitsemine. Räägiti palju tema teenetest meie usuelu edendamisel, väliskirikutega sidemete loomisel, teemadest, mida ta oli käsitlenud oma raamatutes «Sotsialism ja ristiusk», «Luther Wormsi riigipäeval», «Usk ja alkohol», «Kiriklik elu Eestis», jutlustekogus «Sinu riik tulgu» jm. Ta oli esinenud ettekannete ja kõnedega Soomes, Rootsis, Lätis, Inglismaal, Taanis, Saksamaal, ...