Kõik autori postitused

Suvi kutsus Jumalat teenima väljaspool kirikuseinu

80 aastat tagasi, augustis 1937 tegid kogudused väljasõite, aga uue ilme sai mõnigi kirik. Tallinna Kaarli 3. pihtkond võttis 1. augustil ette väljasõidu õpetaja A. Soomre tallu Klooga-Laulasmaal. Osavõtjaid jätkus bussi ja ka rongi peale. Jumalateenistus, kus jutlustas õpetaja Koolmeister, peeti metsas. Sellele järgnesid mängud ja lõkketuli. Õpetaja Soomre jagas oma muljeid Pariisi maailmanäituselt ja reisidelt teistesse Euroopa maadesse. Oli teisigi mittevaimulikke ...

Meenutusi 1937. aasta maikuu sündmustest

8. ja 9. mail tähistas noor Mõisaküla kogudus 10. aastapäeva. Mõlemal päeval oli tähtpäevale pühendatud jumalateenistus, õhtul vaimuliku kavaga kontsert. Jumalasõnaga osalesid praost Grünberg ja õpetajad Tammaru (Pärnu-Jakobi) ja Paigaline (Sindi). Rahvakommete uurija H. Kuurberg pidas suurele rahvahulgale loengu ülikoolis 9. mail. Endistel aegadel võeti Piiblit liigagi tõsiselt. Kui taheti, et lapsest tark inimene kasvaks, joodeti talle sisse põletatud leht Piiblist. Kui ...

Kirikumuusika teema jätkuvalt aktuaalne

80 aastat tagasi, 1937. aasta 25. aprillil tähistas Tallinna Peeteli kogudus jumalateenistusega Rootsi-Mihkli kirikus ja perekonnaõhtuga koguduse palvelas oma 10. aastapäeva. Soololauludega esinesid hr-d Tenno Vironi ja Oja ning koguduse keel- ja puhkpilliorkester. Aprillis peetud sinoditel oli päevakorral „puhta usu“ levitamine ja selle kaitsmine lahkusuliste eest ning ühiskonda haaranud pahed. Nii tõusis Jüri kiriklas peetud Ida-Harju praostkonna sinodil kõneaineks ...

Paastukuu 1937 kirikus

Ülestõusmispühad langesid 1937. aastal märtsikuule. 1. märts tõi sõnumi tulevase peapiiskopi Edgar Hargi kohta. Sel päeval asus ta ametisse Lohusuu õpetajana. 7. märtsil pidas Edgar Hark Lohusuus oma esimese jumalateenistuse. Kogudus oli rõõmus, et „jumalateenistus võis täpselt väljakuulutatud ajal alata“. Rahvast oli uut õpetajat vastu võtma tulnud rohkesti, teda tervitati puhkpilliorkestri helidega. 7. märtsil valiti õpetajat Häädemeeste ja Tahkuranna kogudusele. Ainus ...

Vabariigi aastapäeval oli ilus ilm

Eesti Vabariik sai 1937. aastal 19aastaseks. Veebruaris tähistati kirikus muidki tähtpäevi ning arutati ka tõsiseid tööasju. Veebruari kiriklikud üritused algasid Tallinna Kaarli kiriku 2. pihtkonna õpetaja Friedrich Stockholmi 25 aasta ametijuubeli piduliku jumalateenistusega. Sündinud oli ta 1. oktoobril 1884 Tartus. Ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1911. Õpetajaks õnnistati 4. veebruaril 1912. Aastatel 1914–1918 teenis Peterburi Jaani kirikus. Kaarli kirikus teenimise ...

Kirikuelust 80 aastat tagasi

Millele mõtles Eesti luterlik kirik 1937. aasta saabumisel? Mõtted on ärevad. Manitsetakse elusündmusi ja oma elu tõsiselt võtma. Ja mitte meelt heitma, sest tigedust on maailmas palju. Kõigepealt levitab kurjust meie enda süda, siis teiste tige süda. Maailmas levib saatanlik tigedus, mis külvab vaenu ja õhutab kadedust. Kõige sellega tuleb meil toime tulla, sest „Jumal on meidki jätnud siia 1937. a sündmustikkude keskele neid vastu võtma, nende keskel otsustama, tegutsema, ...

Novembris algas advendiaeg

November 1936 algas pühapäevaga ja tõi lisaks tavapärastele jumalateenistustele muidki jälgi jätnud ettevõtmisi. Randvere kirikus esines 1. novembri jumalateenistusel Tallinna Kaarli kiriku koor Alfred Karindi juhatusel ja solist Paula Virgas. Tartu Pauluses oli perekonnaõhtu. Erilist huvi pakkus õp A. Võõbuse kõne kristliku koguduse elust 1.–2. sajandil. Räpinas oli sel päeval noortepüha, jutlustas õp H. Haamer. Tallinna Püha Vaimu kogudus korraldas Estonia kontserdisaalis ...

Kuu märksõnad: lõikustänupüha ja usupuhastuspüha

1936. aasta oktoobrikuu algas kohe pidulike sündmustega. Tallinna Kaarli koguduse noortekoondis tähistas 4. oktoobril oma teist aastapäeva. Altarikõnes maalis praost Aleksander Kapp noortele silmade ette tõsise, kuid rõõmsa elutee. Jutlustas õpetaja Koppel. Õhtul oli noortekoondise uutes ruumides Tatari 26 pühitsemistalitus. Kogudus oli saanud siia päranduse teel kaks maja koos suure krundiga. Koguduseelu Ajaloolisteks kujunesid piiskoplikud visiteerimispäevad 3. ja 4. ...

Kirikuelust septembris 1936

Algas kooliaasta. Sel puhul olid mitmel pool jumalateenistused. Valgas osalesid 1. septembril jumalateenistusel algkoolide õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Räpinas, kus koolialguse jumalateenistus peeti 27. septembril, laulis pühapäevakooli lastekoor. Noor-Eesti kirjastus andis õppeaasta alguseks paljude kooliõpetajate soovil välja «150 palvust koolidele». Raamat oli vajalik neile õpetajaile, kes polnud usuteadust õppinud, kuid pidid korraldama koolides ...

Muusika- ja kirikuelu suvel 1936

1936. aasta suvel sai mitu kogudust endale uue õpetaja. 12. juulil valiti Tõstamaale Joh. Teras ja Pinti Karl Puusemp. Raplas koguneti 9. augustil kirikusse osa saama uue abiõpetaja V. Kirotari ametisse pühitsemisest. Oma tervituskõnes hoiatas õpetaja J. Liiv, et Rap­las on vaimulikul palju tööd. Jutlustas muidugi uus hingekarjane. Jumalateenistust kaunistas koor köster P. Schützi juhatusel. Paistus möödus 9. august õpetaja Jaan Bergmanni ja helilooja Friedrich August ...

Kui kirikus tähistati piiskop Rahamäe 50. sünnipäeva

1936. aasta juunikuu algas piduliku sündmusega meie kirikuelus. 2. juunil sai 50aastaseks piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. «Tema teene on see, et kirik pole enam lõhestatud koguduste liit, vaid et Eestis on olemas üks terviklik Eesti Evang. Luteri Usu Kirik,» märkis assessor Arnold Tammik. Juubilar oli sündinud 2. juunil 1886 Kurtna koolimajas Harjumaal. Isa Mart oli tubli usuelu edendaja, seltskonnategelane ja muusikamees. Ülikoolis, kus Rahamägi õppis aastatel 1906–1913, ...

1936. aastal oli maikuus samuti sinodite aeg

Maikuusse jäid ka emadepäev, taevaminemispüha ja nelipühad, toimus Põhjamaade kirikumuusika kongress ning konservatooriumist tuli täiendust organistide perre. Pärnus alustati maikuud 80 aastat tagasi praostkonna sinodiga, mille vaimuliku lauluga avas praost A. Grünberg. Sinodil sooviti, et rändjutlustajad varustataks tööraamatutega, kuhu nende tehtud töö saaks kirja panna. Muidugi nõuti eluõigust usuõpetusele koolides ja koguduste õpetajatele õigust seal tehtavat tööd ...

Kui aprill oli pühadekuu

1936. aastal langesid vaikne nädal ja ülestõusmispühad aprillikuusse. Kuna kolmel järjestikusel päeval (suur reede, vaikne laupäev ja 1. püha) olid lõbustusasutused, ka teatrid ja kinod, suletud, olid just need päevad eriti vaimuliku muusika rohked. Palmipuudepühast ülestõusmispühadeni Palmipuudepühal, 5. aprillil oli Tallinna Nigulistes suur vene ühendatud kirikukooride kontsert. Juhatas Kaasani kiriku koori juht N. J. Laskejev. Rohkesti oli soliste. Oreli olid enda hoolde ...

Kirikud olid rahvast täis

Märts 1936 algas kohe vaimuliku muusika tähe all. 1. märtsil oli Tallinna Kaarli kirikus Tallinna Meestelaulu Seltsi koori kontsert, juhatas August Topman. Kaarli kirik oli rahvast täis. Kummardus koori asutajale Konstantin Türnpule oli tema vähetuntud «Sanctus», «mis helises mõjuvalt pühaliku hardumusega», nagu kirjutas Theodor Lemba. Meeleoluka mulje jätsid Artur Kapi koraal «Templis» ja Tobiase «Taaveti laul 51». Karl Tuvikese «Õhtu rahu» jäi meelde soodsalt kirjutatud ...

Vabariigi aastapäeval helisesid kirikukellad

Eesti Vabariigi 18. aastapäev 1936. a möödus erilise pidulikkusega. Paraadid jäid küll külma tõttu enamasti ära, kuid Eestimaa oli lipuehtes ning kirikud rahvast täis. 2. veebruaril oli Tartu rahu aastapäev. Seni oli seda tähistatud üsna tagasihoidlikult. Seekord oli aga Tartu Pauluses suur kontsertjumalateenistus, mille korraldas Pauluse Muusika Selts P. Kivi juhatusel. Soololauljana tegi kaasa Alice Kopli-Wiegandt. Jutlustas õpetaja H. Haamer, Tartu rahu vaimust kõneles ...