Kõik autori postitused

Oluliste otsuste aeg välis-eesti kirikus

Maikuu peamiseks sündmuseks meie kirikus oli vaieldamatult EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress Tartus. Kuid kirikus on ikka nii, et pühitsemist väärivad pidupäevad ja ajaloolise kaaluga otsuste tegemine käivad käsikäes. Eks kõik ajalootähtpäevadeks vermitud sündmused on kunagi olnud meie eelkäijate ette kerkinud olukordades lahendamist vajanud probleemid või antud ajahetkes vastutuse võtmist vajavad keerukad otsused, millest nüüdseks on saanud ajaarvamise ...

Milline on EELK Välis-Eesti piiskopkonna tulevik

2016. a mais Torontos Põhja-Ameerika praostkonna sinodil, millest võtsid osa koguduste esindajad nii Kanadast kui ka USAst, osales ka EELKs diasporaatööd koordineeriv piiskop Tiit Salumäe. Leena Liivet EELK 100. aastapäevale pühendatud juubelikongressi eel, 23.–24. mail koguneb Haapsallu EELK Põhja-Ameerika praostkonna sinod, et valmistada ette ajaloolist sündmust. Eestlaste suurest kogukonnast väljaspool kodumaad saame rääkida pärast 1944. a suurpõgenemist, mille käigus ...

Minu kõne Eestile

Iga inimene näeb asju oma silmade, mõistuse ja südamega. Mõeldes Eestile küsin ma kõigepealt iseendalt: mida kujutab minu jaoks Eesti? Maad ja rahvast? Seda küll. Aga veel? Ajalugu, kultuuri, keelt – kõike seda, mida meie esivanemad ja me ise oleme loonud ja mis meie jaoks Looja on loonud – imeilus põhjamaa, tõsi küll, üsnagi kivise pinnasega, aga ikkagi viljakandev, õitsev ja rohelusse uppuv. See on see maa, mis meile hoida ja kaitsta on antud. Me oleme eestlased ning ...

Väikseid pilte suurest mehest ehk meenutades Jaan Lattikut

Jaan Lattik koos pere ja külalistega Viljandi kirikumõisa verandatrepil u 1918. Esiplaanil vasakult: Heino Friedrich, Aldo Robert, Jaan, Alice Agnes Margarethe ja Helgi Alice. EELK konsistooriumi arhiiv 1909. a – 107 aastat tagasi – kutsuti Peterburi Jaani koguduses oma prooviaasta lõpetanud noor vaimulik Jaan Lattik Viljandisse maakoguduse vikaarõpetajaks. Selleks oli põhjusi kogunisti kaks. Esiteks vajas sealne tütarlaste gümnaasium koolijuhatajat ja teiseks oli koguduse ...

Roman Toi 100 – sajand õnnistatud eluteed

Esimest korda kuulsin maestro Roman Toi nime eelmisel aastatuhandel. Oli aasta 1990 ja toimus laulupidu. Esmakordselt said Tallinna laulukaare alla laulma tulla ka need eesti lauljad, kes pea pool sajandit olid pidanud paguluses veetma või olidki juba võõrsil sündinud. Kodueestlastest laulupeorahvale tähendas see aga ühtaegu nii maailma avanemise kogemust kui ka omamoodi ajaringi tervikuks sulgumist. Nii mõnedki üksteisest aastakümneid lahus olnud sugulased või ...

Wayne Hamilton – mees paljude annetega

Wayne Hamilton1

2015. aasta oktoobri lõpus andis peapiiskop Urmas Viil­ma EELK koostöömedali Torontos tegutseva matusebüroo Humphrey Funeral Home ametnikule Wayne Hamiltonile (fotol). EELK tunnustus anti pikaajalise usaldusväärse töö eest kohalike eestlaste matuste korraldamisel. Wayne Hamilton kannab auga seda medalit rinnas igal sobival võimalusel. Et me peaaegu ei kohtugi temaga muul puhul kui matusel, valmistasid EELK Toronto Peetri koguduse juhatuse liikmed Kairi Taul-Hemingway ja ...

Teenimine käib meeleparanduse ja patukahetsuse kaudu

Salumae,Mart2015

Sk 3:1–5 Mida meil küll oleks õppida ennemuistse prohveti raskesti mõistetavast kuulutusest? Miks ei võiks näiteks mõtiskleda vabariigi aastapäeva meeleoludest kantuna iseolemise väärikusest, rahvusliku pärandi kaitsmise õilsusest ja vaprast mehemeelest. Rahvusromantism on ju mesi meie meelele, mida iga eestlane vähemalt 24. veebruaril tahaks endale lubada. Tänavu on Eesti Vabariigi 98. aastapäev. 20. augustil aga möödub juba 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Minu ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 7.osa

7. Meie suure ekraaniga teler oli enamiku ajast Tallinnas minu vanima venna Reinu juures remondis. Nii saingi käia selle lahke vanaproua pool laupäeviti lastesaateid vaatamas. Teler oli küll vana ja väga tillukese ekraaniga, aga hunt Kriimsilm, Tipp ja Täpp ning paljud muudki tollased tegelased said mul ära nähtud. Omapärase maitsega biskviidid Alati oli televiisori vaatamise ajal meie ees laual suur ümmargune plekist karp, mis kandis Kave etiketti. Sellest võis volilt ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 6. osa

6. Eestiaegset raha tohtis vaid isa juuresolekul vaadata, et need kaotsi ei läheks. Ka saksaaegsed mündid olid kõik arvel, et vajadusel neid kasutada saltseri tegemiseks. Tinutamistööde puhul tehti jootepindade puhastamiseks vastav lahus. Soolhappesse pandi mõni tsinkmünt. Seda oli põnev vaadata, kuidas hape metalli järab ning münt kihisedes ära laguneb. Mõtlesin hiljem, et miks just neid münte selleks kasutati. Aga asi oli ju lihtne. Münt oli kindla kaaluga. Nii oli hea ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 5. osa

5. Kuusalu pastoraat oli nii suur, et terve talve sõitsin selle väikese pedaalidega autoga majas ringi. Esialgu tiirutasin vaid saalis. Siis aga, kui enam-vähem sirgelt juhtima õppisin, tegi isa vaheuksed lahti ning sõit viis saalist söögitoa kaudu kööki ja tagasi. Kevadel sai juba mantelkorstnale täis tiiru peale teha – peresaalist läbi söögitoa kööki, sealt läbi suure esiku teise saali ja sealt paraadesiku kaudu peresaali. Kõrgemate lävepakkude ületamise lihtsustamiseks ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 4. osa

4. Pidulaudade menüüsse kuulusid traditsiooniliselt fri­kadellisupp või värskekapsasupp, korralik ahjupraad kartulitega ning magustoiduks riisipuder kisselliga. Vahel tehti ka mannavahtu või kompotti vahukoorega. Aga peolaua naelaks olid just igasugused koduaia saadustest kastmed, hoidised ja salatid: marineeritud metspirnid, hapukurgiviilud, kõrvitsasalat, magushapud kapsad, marineeritud männiriisikad, vekitud paradiisiõunad, mustsõstratarretis, pohlamoos, mustrõikakaste, ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 3. osa

3. Kaheksa suure ahju kütmiseks kulus pool hobusekoormat puid päevas. Isegi suvel pidi vähemalt korra nädalas igasse ahju tule tegema, et alalist rõskust ruumidest välja peletada. Maapastoraadi elu argipäev Suured ruumid nõudsid pidevalt koristamist. Põrandapesuks oli vaja mitut inimest korraga. Üks tassis vett, teised lasid lappidel vilkalt käia. Vanad, 30–40 cm laiused põrandaplangud olid käidavamates kohtades muhklikuks kulunud. Põrandapragudest ei saanud sinna ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 2. osa

2. Kirikumõisa saunas elas siis juba Sammelselgade pere. Sauna seal enam polnud, küll aga kitsuke, kuid hubane elamine. Sama katuse alla mahtus isegi garaaž, kus alailma midagi põnevat meisterdati. Kirikumõisa laudad olid mu varases lapsepõlves veel alles. Meie pere pidas seal lambaid ja kanu. Mäletan isegi ringi kalpsavaid küülikuid ning sulus röhkivat siga. Peagi tuli aga Wirtschaft koomale tõmmata ning lauda aset hakkas täitma osa tõllakuurist, mis täitis ka puukuuri ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 1. osa

1. 24. aprillil jõudis vaid mõnetunnise hilinemisega minuni Torontosse kurb uudis Kuusalust. Vana ajalooline pastoraat, mis pea kahe sajandi vältel pakkus peavarju koguduse pastoritele ja kuni käesoleva ajani oli järjepidevalt (vähemalt osaliselt) koguduse kasutuses, langes tuleroaks. Vaatasin teleuudistest neid kurbi kaadreid iidse maja hävingust, nagu näeksin oma kodu tuhaks muutumas. Oli ju see maja minu sünnikodu ja lapsepõlve muinasmaa – täis tuttavaid paiku ja ...

Toronto Peetri kogudus andis piiskopi vabaks

Piiskop dr Andrest Taul jäi pensionile Toronto Peetri koguduse teenistusest. Pühapäeval, 27. aprillil kogunes Toronto Peetri kirikusse rohkearvuline kogudus, et lugupidamisega pensionile saata oma kauaaegne hingekarjane. Andres Taul teenis seda kogudust kokku 31 aastat ning oli koguduse liikmetele saatjaks läbi erinevate elu rõõmude ja kurbade hetkede. Üle poole sajandi ametis Selle aja jooksul on ta jõudnud ristida ja konfirmeerida vähemalt kahe põlvkonna lapsed ja ...