Kõik autori postitused

Teenimine käib meeleparanduse ja patukahetsuse kaudu

Salumae,Mart2015

Sk 3:1–5 Mida meil küll oleks õppida ennemuistse prohveti raskesti mõistetavast kuulutusest? Miks ei võiks näiteks mõtiskleda vabariigi aastapäeva meeleoludest kantuna iseolemise väärikusest, rahvusliku pärandi kaitsmise õilsusest ja vaprast mehemeelest. Rahvusromantism on ju mesi meie meelele, mida iga eestlane vähemalt 24. veebruaril tahaks endale lubada. Tänavu on Eesti Vabariigi 98. aastapäev. 20. augustil aga möödub juba 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Minu ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 7.osa

7. Meie suure ekraaniga teler oli enamiku ajast Tallinnas minu vanima venna Reinu juures remondis. Nii saingi käia selle lahke vanaproua pool laupäeviti lastesaateid vaatamas. Teler oli küll vana ja väga tillukese ekraaniga, aga hunt Kriimsilm, Tipp ja Täpp ning paljud muudki tollased tegelased said mul ära nähtud. Omapärase maitsega biskviidid Alati oli televiisori vaatamise ajal meie ees laual suur ümmargune plekist karp, mis kandis Kave etiketti. Sellest võis volilt ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 6. osa

6. Eestiaegset raha tohtis vaid isa juuresolekul vaadata, et need kaotsi ei läheks. Ka saksaaegsed mündid olid kõik arvel, et vajadusel neid kasutada saltseri tegemiseks. Tinutamistööde puhul tehti jootepindade puhastamiseks vastav lahus. Soolhappesse pandi mõni tsinkmünt. Seda oli põnev vaadata, kuidas hape metalli järab ning münt kihisedes ära laguneb. Mõtlesin hiljem, et miks just neid münte selleks kasutati. Aga asi oli ju lihtne. Münt oli kindla kaaluga. Nii oli hea ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 5. osa

5. Kuusalu pastoraat oli nii suur, et terve talve sõitsin selle väikese pedaalidega autoga majas ringi. Esialgu tiirutasin vaid saalis. Siis aga, kui enam-vähem sirgelt juhtima õppisin, tegi isa vaheuksed lahti ning sõit viis saalist söögitoa kaudu kööki ja tagasi. Kevadel sai juba mantelkorstnale täis tiiru peale teha – peresaalist läbi söögitoa kööki, sealt läbi suure esiku teise saali ja sealt paraadesiku kaudu peresaali. Kõrgemate lävepakkude ületamise lihtsustamiseks ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 4. osa

4. Pidulaudade menüüsse kuulusid traditsiooniliselt fri­kadellisupp või värskekapsasupp, korralik ahjupraad kartulitega ning magustoiduks riisipuder kisselliga. Vahel tehti ka mannavahtu või kompotti vahukoorega. Aga peolaua naelaks olid just igasugused koduaia saadustest kastmed, hoidised ja salatid: marineeritud metspirnid, hapukurgiviilud, kõrvitsasalat, magushapud kapsad, marineeritud männiriisikad, vekitud paradiisiõunad, mustsõstratarretis, pohlamoos, mustrõikakaste, ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 3. osa

3. Kaheksa suure ahju kütmiseks kulus pool hobusekoormat puid päevas. Isegi suvel pidi vähemalt korra nädalas igasse ahju tule tegema, et alalist rõskust ruumidest välja peletada. Maapastoraadi elu argipäev Suured ruumid nõudsid pidevalt koristamist. Põrandapesuks oli vaja mitut inimest korraga. Üks tassis vett, teised lasid lappidel vilkalt käia. Vanad, 30–40 cm laiused põrandaplangud olid käidavamates kohtades muhklikuks kulunud. Põrandapragudest ei saanud sinna ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 2. osa

2. Kirikumõisa saunas elas siis juba Sammelselgade pere. Sauna seal enam polnud, küll aga kitsuke, kuid hubane elamine. Sama katuse alla mahtus isegi garaaž, kus alailma midagi põnevat meisterdati. Kirikumõisa laudad olid mu varases lapsepõlves veel alles. Meie pere pidas seal lambaid ja kanu. Mäletan isegi ringi kalpsavaid küülikuid ning sulus röhkivat siga. Peagi tuli aga Wirtschaft koomale tõmmata ning lauda aset hakkas täitma osa tõllakuurist, mis täitis ka puukuuri ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 1. osa

1. 24. aprillil jõudis vaid mõnetunnise hilinemisega minuni Torontosse kurb uudis Kuusalust. Vana ajalooline pastoraat, mis pea kahe sajandi vältel pakkus peavarju koguduse pastoritele ja kuni käesoleva ajani oli järjepidevalt (vähemalt osaliselt) koguduse kasutuses, langes tuleroaks. Vaatasin teleuudistest neid kurbi kaadreid iidse maja hävingust, nagu näeksin oma kodu tuhaks muutumas. Oli ju see maja minu sünnikodu ja lapsepõlve muinasmaa – täis tuttavaid paiku ja ...

Toronto Peetri kogudus andis piiskopi vabaks

Piiskop dr Andrest Taul jäi pensionile Toronto Peetri koguduse teenistusest. Pühapäeval, 27. aprillil kogunes Toronto Peetri kirikusse rohkearvuline kogudus, et lugupidamisega pensionile saata oma kauaaegne hingekarjane. Andres Taul teenis seda kogudust kokku 31 aastat ning oli koguduse liikmetele saatjaks läbi erinevate elu rõõmude ja kurbade hetkede. Üle poole sajandi ametis Selle aja jooksul on ta jõudnud ristida ja konfirmeerida vähemalt kahe põlvkonna lapsed ja ...

Palve

Jeesus ütleb: «Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? (Mt 6:26) Usalduse ja muretuse eeskujuks seadis Jeesus linnud taeva all. Üks selline väike linnuke pidavat päeva jooksul sööma umbes oma kehakaalu jagu toitu, et suuta lennata, pesa punuda, järglased üles kasvatada ning ise hinges püsida. Jumal toidab neid. Jeesus armastas tuua drastilisi võrdpilte, et kuulajais ...

Palve

Puhas, puutumata loodus. Kas ja kui palju seda enam üldse on? Juhtusin hiljuti kuulama raadiointervjuud Fred Jüssiga. Mehega, kes on aastakümneid jälginud ja lindistanud linnulaulu. Ta tõdes, et lindude laulud on aastakümnete jooksul muutunud lühemaks. Linnastunud elukeskkond, looduses kajav inimtegevuse taustmüra ja paljud muud tegurid on asetanud laululinnudki olukorda, kus lauluhelinasse mahutatud sõnum tuleb suurema intensiivsusega kiiremini edasi anda. Kui varem laulis ...

Palve

Kunagi õpetas isa mulle ühe laulu, mille sõnad olid järgmised: Ma loodud linnuks oksale, / sest laulan rõõmsasti. / Ei tunne puudust millestki, / ei muret homse eest. / Kui lendan õhus sinavas / ja pilvepiiri kõrgustes, / siis unustan, et väike ma / ja laulu laksutan. // Kui on ka vahest pilves ilm / ja metsas ulub tuul. / Mu pesakenegi on külm, / ei laula siis mu suu. / Kuid seda kindlalt tean ma, / et homme päike kuldab maa. / Siis sellest täna rõõmustan, / et homme ...

Palve

9. märtsil on tsirgupäev – kirjakeeles peaks vist kirjutama linnupäev. Üks kaunis ja kevadine ennemuistne püha, mis meie kirikupühadega otseselt ei haaku. Õigeusulised aga peavad samal aja püha, mille nimi on sorokasveet ehk neljakümne pühamehe/pühaku päev. Pühi märke on kevadine loodus täis. Linnudki pidavat kevadel ilusamini laulma. Isegi linnarahvas võib vaiksematel hetkedel kuulda, kuidas kevadine linnuriik looduse lähenevast õiteajast kuulutab. Mul on olnud õnne ...

Esra Rahula mälestusele mõeldes

Kui ma 29. mai hommikul emeriitpraost Esra Rahula surmateate sain, asusin sirvima oma mälus neid lehekülgi, kuhu tema nimi, kuju ja sõnad olid talletunud. Oli ta ju minu lapsepõlvekodus Kuusalu pastoraadis alati oodatud ja lugupeetud külaline. Üldjuhul olid need visiidid töised, kas lauritsapäeval koguduse nimepäevakülalisena jutlustamas või töistel nõupidamistel. Kuid juhtus ka seda, et külaskäigu ainus eesmärk oligi oma ordinatsioonivenda ja tema peret vaatama ...

Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal

Tänavu on vaikne nädal ja ülestõusmispühad nii varajased, et need mahuvad just märtsikuu (paastukuu) viimasele nädalale. Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise imelisele sündmusele on läbi ajaloo sedavõrd suurt tähelepanu pööratud, et selle pühitsemiseks on pühendatud terve nädal. Jeesus saabub Jeruusalemma Palmipuudepüha juhatab sisse vaikse nädala kirjeldusega sellest, kuidas Jeesuse Jeruusalemma saabumist rahvahulk suure juubeldamisega tervitas. Rahvas hõiskas, ...