Kristjan Luhamets. Nii usk kui ka keel kuuluvad iga rahva identiteedi juurde ning on olulised maailma adekvaatseks mõistmiseks ja suhtluseks Jumala või rahvuskaaslasega. Tegu on universaalsete nähtustega, mida teadlased seletavad usuinstinkti ja keelevõimega, mille materiaalne alus on määratletav kindlas ajupiirkonnas. Nende mõlema väljakujunemist on keeruline ajaliselt määratleda, arvatavasti on see seotud nn suure hüppega teadvuses umbes 50 tuhat aastat tagasi, kui ...

Eesti Piibliseltsi tõlkekomisjoni esindus tegi lühivisiidi Iis­raeli, tutvumaks sealse piiblitõlketööga. Kuulati Iisraeli Piibliseltsi peasekretäri Victor Kalisheri ülevaadet senistest tõlgetest ning probleemidest, mis sealsest kontekstist tingitud. Juudid on oma kohati ligi kolme tuhande aastase piiblikeelega unikaalses olukorras: kuigi põhisõnavara kattub Vana Testamendi vanaheebrea ja tänapäeval kasutatavas uusheebrea keeles 80% ulatuses, mis üldjuhul arusaamist ...

Ühinenud Piibliseltside (UBS) järjekordne kirjastamisalane kokkutulek korraldati veebruari lõpupäevil Keenia pealinnas Nairobis. Nagu kaks aastat tagasi eelmisel kokkutulekul Berliinis, oli ka sel korral kohal Eesti Piibliseltsi esindus. Kokkutulek algas avapalvusega, mis peeti hispaania, prantsuse ja inglise keeles. Järgnes tervitus kohalikult Keenia piibliseltsi peasekretärilt, kes oli lausa oma koori kaasa võtnud. Viimane kõlas küll koledasti, kuid see-eest hoogsalt. ...

Meie reformatsiooniaasta ristus 10. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päevaga ning seetõttu on põhjust meenutada reformatsiooni mõju ka inimõiguste arengule. Kuigi Luther alustas oma võitlust väärnähtuste vastu kirikus küllaltki institutsionaalselt ja regionaalselt piiratult, olid sel kontrollimatud sotsiaalpoliitilised tagajärjed kogu maailmas, kujundades osaliselt ka kaasaja maailma pale. Tänapäeval suhtume usuvabadusse, sallivusse ja erisuste tunnustamisse kui ...

Eesti Piibliseltsi töötajate reisigrupp koos Türgi Piibliseltsi töötajatega. Fotod: ergo Naab ja Urmas Tamm Jõuluajal sobib meenutada ka maad, kust meie kaubandusliku jõuluvana kuju pärineb: Püha Nikolaus (270–343), Myra linna piiskop, rahvuselt kreeklane ja oma tegude poolest pühakuks tunnistatud mees, elas tol ajal kreekakeelsel Väike-Aasia lõunarannikul, mis tänapäeval on Türgi territoorium. Eesti Piibliseltsi töötajad ja juhatus tegid sel aastal ühise reisi Türgisse ja ...

Eesti Piibliseltsi esindajad Jaan Bärenson (paremal keskel) ja Mart Rannut (vasakul keskel) koos Lähis-Ida ja Soome kolleegidega. Erakogu 19.–24. märtsini toimus Berliini lähistel Ühinenud Piibliseltside kirjastajate konverents (UBS Publishers’ Convention) pealkirja all „Eemaldame tõkkeid, toome lootust“. See viitab, et piibliseltside ülesanne ei ole mitte ainult edastada ajaloolist lugu Piiblist, vaid jagada Jumala sõna. Seekordne kokkusaamine oli juba ...

Eesti Piibliseltsi esindajad Mary Jonesi kodukiriku ees. Urmas Tamm Eesti Piibliseltsi juhatuse ja töötegijate ühisdelegatsioon (Jaan Bärenson, Küllike Evartov, Imbi Lend, Mart Rannut, Urmas Tamm) tutvus juuli algul Briti Piibliseltsi (BFBS) ja Ühendatud Piibliseltside (UBS) töö ja tegevusega Suur­britannias. Sissejuhatuseks külastasime Swindonis Ühinenud Piibliseltside (UBS) keskust. Kohtusime lühidalt UBSi peasekretäri Mi­chael Perreauga ning programmidirektori Terje ...

Uue oikumeenilise piiblitõlke ilmumine kaasaegses läti keeles 13. oktoobril kujunes Lätis suursündmuseks. Kaasaegse piiblitõlke ilmumist tähistati mitme üritusega. Selle kõrghetkeks kujunes pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi kõikide Läti kirikute vaimulikud ning kus osales ka riigi- ja kultuurieliit. Ülekande sellest tegi Läti TV. Heameelt suursaavutuse üle tumestas tõrvatilgake. Nimelt teatas Läti president, et kirik on riigist lahus ja tema teenistusel ei ...

Varasuvel enne lehepuhkust kerkis järjekordselt üles suur- ja väiketähe kasutus kristlikes tekstides otseselt kristlikku tähendusmaailma hõlmavas kontekstis. Otsa tegi karmisõnaliselt lahti keeledidaktik Toom Õunapuu («Aabits ja piibel», EK 30.05), sellele reageeris Malle Pärn («Kas suure või väikse tähega?», EK 20.06). Sama teemat on kirikulehes varemgi käsitlenud Sirli Lember («Kas Toimetaja on väärikam kui toimetaja?», EK 15.02) ja Rita Puidet paar aastat tagasi ...