Teise ülestõusmispüha hommikul Viljandis toimunud palvushommikusöögil kõneles Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar muuhulgas tehisintellekti võimalustest ja väljakutsetest. Tehisintellektilaadne tarkvara ChatGPT on juba praegu suuteline koostama üliõpilastele etteantud lähteandmete põhjal referaate, esseesid ja muidki loovtekste (minugi lapsed lasid sel kirjutada eluleiva teemalise jutluse, mis, tõsi küll, kantslisse ei jõudnud). Veel ...
Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega! (2Kr 13:11) Hea EELK vaimulike konverentsi liige Armas ametivend ja ametiõde EELK konsistoorium esitab vaimulike konverentsile aruteluks ja otsustamiseks piiskopliku nõukogu ettepaneku EELK ühtse peajumalateenistuse korra ...
3. mail 2022 moodustas konsistoorium töörühma, kelle ülesandeks on koostada ja esitada konsistooriumile kinnitamiseks teoloogilise arutelu strateegia Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. See peaks sisaldama metoodikat ja ettepanekuid selle kohta, kuidas ja millistel teemadel viia head tava järgides läbi teoloogilist diskussiooni.Töörühm koosseisus Urmas Nagel (esimees), Kristel Aer, Kerstin Kask, Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Priit Rohtmets, Ove Sander, Randar Tasmuth, Marko ...
Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on käimas uue lauluraamatu koostamine, mille käsikiri praeguste plaanide kohaselt peaks esitatama kirikukogule heakskiitmiseks 2024. aastal. Kuigi uus lauluraamat sisaldab suurt osa praegu kasutusel olevast „Kiriku laulu- ja palveraamatust“ (400 koraali 484st), on uue lauluraamatu ilmumise ja kasutuselevõtu näol siiski tegemist uue lehekülje pööramisega meie kiriku- ja muusikaloos. Uue lauluraamatu koostamisega seoses on ...
Laulge Issandale, kiitke Tema nime, kuulutage päevast päeva Tema päästet! Need Vana Testamendi 96. psalmi sõnad on graveeritud Viljandi Jaani kiriku keskmisele kroonlühtrile, mis restaureerituna pühitseti 15. mail piiskop Tiit Salumäe poolt koraalimaratoni pidulikul lõpumissal. 14.–15. mail Viljandi Jaani kirikus toimunud koraalimaraton, millega tähistasime selle viie ja poole sajandi vanuse pühakoja väärikat juubelit, on tänaseks saanud ajalooks. Kolmkümmend kuus ...
Tänane Eesti Kirik jõuab lugejani iseseisvuspäeva künnisel. Küllap igal eestlasel ja eestimaalasel on omad kindlakskujunenud tavad selle päeva tähistamiseks, nii nagu meil igaühel on Eesti riigi ja rahvaga oma lugu. Ning ometigi on just 24. veebruar see päev, mil võime ja peamegi neid lugusid jagama, talletama, edasi andma ja taaslooma. Meie kõigi väikestest lugudest saab kokku üks Suur Eesti Lugu. Ärkamisaegne isamaaline luule on oma sisult ja väljenduslaadilt ...
Olles naasnud nädalaselt puhkusereisilt Kreeta saarele, leidsin end ühel toredal õhtusöögil mõnede ametikaaslaste seltsis arutlemas selle üle, kui pikk võiks olla vaimuliku puhkus ja milline oleks kõige viljakam viis selle veetmiseks. Vähemasti kahes asjas olime ühte meelt – puhkust peab teadlikult planeerima ning selle õnnestumiseks on vajalik keskkonnavahetus. Puhkamise puhul pole küsimus aga üksnes töö- ja elukorralduses, vaid ka meie enese-, maailma- ja jumalapildis. ...
Oleme nelipühade järgses ajas. Paljud ristiusu kesksetest sümbolitest, mille abil kirjeldame oma suhet Jumala, vaimse maailma ja igavikuga, viitavad oma olemuselt millelegi püsivale ja ajas ning ruumis rohkem või vähem muutumatule. Näiteks pühakoda – suur osa kirikuhooneid on aastasadu vanad, nendesse sisenedes võime kogeda mitte ainult ajastute hõngu, vaid ka seda kindlat toetuspunkti, mida usk Jumalasse ja selles pühakojas palutud palved on aegade muutudes inimestele ...
Ajal, mil üldhariduskoolide õpilasi ja kõrgkoolide tudengeid tasapisi ja järk-järgult kontaktõppele naasta lubatakse, leiab Eesti teoloogilises mõtteruumis aset omamoodi tähtsündmus: EELK Usuteaduse Instituut tähistab 14. mail toimuva veebikonverentsiga oma 75. sünnipäeva, vaatab tagasi kolmveerand sajandi pikkusele tööle, vaeb tänast olukorda ning arutleb eesmärkide ja tegevuste üle tulevaseks ajaks. Kuidas siis läheb meie kiriku õppeasutusel ja tema akadeemilisel perel, ...
Alanud aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini toimuvad EELK kogudustes juhtorganite – nõukogude ja juhatuste – korralised valimised. Samuti valib iga kogudus endale revisjonikomisjoni või revidendi ning kaks praostkonna sinodi saadikut. Peatselt algab kandidaatide ülesseadmine ning paljudel koguduseliikmetel on põhjust endalt küsida: kas vastutuse jagamine oma kodukoguduse käekäigu ja tuleviku eest läbi nõukogu või juhatuse töös osalemise on midagi, mis mahub minu ajakavva, ...
Möödunud nädalal vestlesin kirikuvalitsuses hea kolleegiga, kes avaldas arvamust, et kirikus peaks olema rohkem diskussioone ja debatte, eeskätt just teoloogilistel ja kiriku elukorraldust puudutavatel teemadel: kui me üksteisega rohkem räägiksime, oma vaateid selgitaksime ja põhjendaksime, siis oleks vähem erimeelsusi ja vastandlike seisukohtade põrkumisi. Esimese hooga vaidlesin talle vastu ja väitsin, et kirikus nagu avalikus ruumiski käib pidev arvamusfestival, ...
Vähem kui nädala pärast on 1. september – ametlikult teadmiste päev, rahvasuus ka tarkusepäevaks nimetatud. Küllap paljud eestlased on kogenud oma eurooplastest sõprade hämmingut, kui neile räägime, et Eestis algab kool alati kindlal kuupäeval, millel on meie kui hariduseusku rahva silmis märgiline tähendus – kooliaasta avaaktusi peetakse siin-seal 1. septembril isegi sel juhul, kui see langeb pühapäevale. Väga paljude Eesti inimeste ajaarvestus ühtib pigem kooliaasta või ...
Armsad kaasteelised! Meie kirik on ette võtnud suure ja auväärse töö – koostada uus lauluraamat. Soovime, et uus lauluraamat saaks omaseks meile kõigile, mistõttu ootame kaastööd. Kui Sulle on kirikulaul südamelähedane ja Sind on puudutanud mõni laul, mis võiks edaspidi olla kõigile kättesaadav lauluraamatus, siis saada oma ettepanek lauluraamatukomisjonile. Võimalusel peaks laulu saatmisel arvestama neid aspekte, mis on lisatud laulukorje üleskutses. Kui ...
12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra meetmed on muutnud suure osa Eesti inimeste elukorraldust. Tõepoolest, pärast 1991. aasta augustiputši, 1992. aasta talongimajandust ja 1994. aasta Estonia katastroofi pole minu põlvkond nii ulatuslikku kriisi pidanud sisenema. Eriolukorras kehtestatud avalike kogunemiste piiranguid on laiendatud ka kogudustele. 13. märtsil EELK konsistooriumi ...
Jõuluaeg tähendab vaimulikele, kirikumuusikutele ja teistele koguduste töötegijatele sedasama mis muiste talurahvale heinaaeg. Paljudel on jõuluõhtu ja jõulupühade ajagraafik täpselt välja arvestatud ja viie minuti täpsusega paika pandud – mis kell peab ühe teenistuse lõpetama ja autorooli istuma, et õigeks ajaks järgmisele jõuda. Pühadele eelnevad advendinädalad on olnud täidetud jõulukontsertide ning koolide ja lasteaedade jõuluteenistustega. Lisaks sellele on vaja tuua ...