Kõik autori postitused

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Kurjus saavutab võidu seal, kus tal õnnestub vallata inimese seesmine maailm. Seepärast ei püüdnud Jeesus ümber korraldada ühiskondlikke struktuure, vaid võttis ette kõige raskema: inimese südame. Tema käes on meid tõeliselt puhastada! Kuid kas kurjuse võitmise teemal on mingi seos ka pühapäeva juhtsalmiga: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!“ (Lk 9:62)? Selleks, et Kristus saaks inimese elus midagi muuta, kurjuse võimu ...

Palve ja usk

Tõsine palve on alati ühtaegu usutunnistus. Palvetades usun ju, et Jumal on olemas, kuuleb mind ja vastab. Seepärast kuuluvad palve ja usk olemuslikult kokku. „Aga ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad“ (Hb 11:6). Kuid palveks on tarvis ka julgust. Kui Mooses saadeti Egiptuse vaarao juurde, et too laseks Iisraeli rahval minna, ütles Mooses kohkununa: „Kes ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Martin Luther tõdeb suures katekismuses, et kuigi inimene ei suuda kiusatusi vältida, tuleb meil Jumalalt jõudu paludes neile vastu seista. Lutheri sõnul lähtuvad kiusatused kolmest allikast: meie ihulikkusest, meid ümbritsevast maailmast ja kuradist. Viimast kinnitab ka nädala juhtsalm: „Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod“ (1Jh 3:8b). Salmist nähtub, et saatan tegutseb. Ta ilmus inimeste maailma juba Eedeni aias ning paljastas end ...

Jumala armastuse ohvritee

Jeesus ütles kord oma jüngritele: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest“ (Jh 15:13). Kui nüüd pühapäeva juhtsalmis kõlavad Jeesuse sõnad: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast“ (Lk 18:31), siis mõistame, miks valis Issand just Kolgata ristile kulgeva tee. Mõnikord kahtleme, kas Jumal ikka armastab inimest, kuna maailmas on nii palju kannatusi. Või küsime ...

Jumala sõna külv

Pühapäeva juhtsalm „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks“ (Hb 3:15) kinnitab meile esmalt seda, et Jumal kõneleb. Ta pole anonüümne looja, kes ei saa või ei tahagi kummarduda oma loodu juurde. Tal on arusaadav hääl, mille leiame eelkõige Piiblist – Jumala sõnast. See hääl kõlab läbi ajaloo kuni aegade lõpuni. Jumala hääl otsib inimeses kõige isiklikumat ruumi: meie südant. See on juhtsalmi teine sõnum. Süda tähendab meie elu keskust. Paika, kuhu ...

Teenimatu arm

Pühapäeva juhtsalm „Me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast“ (Tn 9:18) on osa prohvet Taanieli palvest. Pühakirja uurides märkas ta, et Jumala seatud Paabeli vangipõlve karistusaastad hakkavad lõppema ning rahval on lootust naasta kodumaale ja taastada purustatud Jeruusalemm. Kuid kõik see võis teostuda üksnes pattu kahetsedes ja meelt parandades. Võõrsile tuldi kord musta südamega, ent tagasi tuli minna puhta ...

Kahesugune külv

Jeesus räägib kahest külvajast: Jumalast ja „vihamehest“ ehk saatanast. Sellega kõlab kokku ka pühapäeva juhtsalm Pauluselt: „Issand toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused“ (1Kr 4:5b). Apostelgi mõtleb külvitööle – ja hoiatab enneaegse kohtupidamise eest. Ta kirjutab: „Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada. Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.“ Ja lisab: ...

Loodusjõudude Issand

Kui Jeesus vaigistas Galilea järvel tuule ja veemöllu, lõid jüngrid kartma. Enne seda kartsid nad laineid, mis ähvardasid paadi uputada, kuid veel enam vapustas neid Jeesuse sõnast lähtuv meelevald. Nad küsisid isekeskis: „Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?“ (Lk 8:25). Vanas Testamendis öeldakse sageli, et Jumal on kardetav. Eeloleva pühapäeva juhtsalmis hüüab laulik: „Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma ...

Jeesus äratab usule

Sõnum sellest, et Jeesus äratab meid usule, on kristlikus õpetuses ja elus suure tähtsusega. Pattulangemise tõttu puudub inimesel loomulik võime Jumalat usaldada. Märkame oma loomuses pigem mässu ja vastuseisu Jumala sõnale, tema seadustele. Seetõttu saab vaid Jumal äratada inimsüdame ja näidata teed uude osadusse temaga. Ülestõusnud Jeesus avas jüngrite mõistuse, nii et nad taipasid korraga kogu pühakirja Kristuse valguses (Lk 24:45). Samuti avas Issand purpurimüüja ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Uuest Testamendist leiame tunnustähti, milles avaldus Jeesuse jumalik vägi. Mõnikord nimetame neid sündmusi imedeks. Kuid millist imetegu võiks pidada suurimaks, millest lähtub kõik ülejäänu? Sellele küsimusele vastamiseks sobib hästi tuleva pühapäeva juhtsalm: „Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu“ (Jh 1:17). Kuigi Moosese Seadus on püha, õige ja hea (Rm 7:12), ei saa see iseenesest kedagi õndsaks teha. Andes küll teada kõik, ...

Kristuse ristimise püha

Kui Jeesus oli Jordani jões ristitud, avanesid taevad ja Jumala Vaim laskus otsekui tuvi tema peale – ning hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Mt 3:16–17) Teame, et Jeesust ei tehtud Jordani ääres Jumala Pojaks, vaid taevast kostnud sõnad üksnes kinnitasid Jeesuse pojaseisust. Ent kuidas on inimkonnaga, kes kaotas pattu langedes oma taevase kodu? Kas meiegi võiksime taas saada Jumala lasteks? Kirjutades Rooma kogudusele elust Jumala ...

Et kahtleja võiks usus tugevaks saada

Roots,Marek

Mt 11:2–10 Ristija Johannese küsimus Jeesusele paneb meid imestama. Mees, kes täideti Püha Vaimuga juba oma ema ihus; mees, kelle elu oli täielikult pühendatud Issanda tee valmistamisele ja kes kartmatult kuulutas meeleparanduse vajadust; mees, kes ristis Jordani jões Jeesuse ja kuulis taevast sõnu: „See on minu armas poeg, kellest mul on hea meel!“; mees, kes Jeesusele otsa vaadates ütles talle: „Vaata, see on Jumala Tall!“ – just tema küsib nüüd korraga: „Kas sina oled ...

Õppida tundma Jumalat ja teenida teda

Meie kiriku diakon Lev Lekarkin tähistas 23. aprillil oma 50. sünnipäeva. Paljud tunnevad Levi kui tagasihoidlikku ja vaikse loomuga, kuid samas väga selgete usuliste vaadetega vaimulikku. Juba aastaid võib teda kohata Soome äratusliikumise Rahu Sõna misjonäride ringreisidel Eestis. Kuidas jõudsid usule Jumalasse ja leidsid tee kirikusse? Lev Lekarkin: Juba lapsepõlvekodus oli kokkupuude usu teemaga. Mäletan, et õde rääkis midagi Jumalast ja ema tunnistas, et palvetab igal ...

Igapäevane leib – palve rahu eest

LutheriKate1 copy

Reformatsiooni 500. aasta lõpetamise jumalateenistus Jumalateenistus toimub 31. oktoobril kl 12 Tartu Peetri kirikus ja kl 18 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Usupuhastuse juubeliaastal on mitte ainult paslik, vaid lausa hädavajalik meenutada meie luteri kiriku usualuseid. EELK põhikirja järgi tuleb meil nii õpetuses kui eluviisis juhinduda eelkõige Piiblist ja seda seletavatest luterlikest usutunnistuskirjadest. Olgu nimetatud, et luterlikud usutunnistuskirjad ...

Vennastekoguduse suvepäev peeti Tõdval

Rohkem kui sajand vanas Tõdva palvemajas toimus 10. juunil vennastekoguduse suvepäev. Pidades silmas reformatsiooni juubeliaastat, valiti ürituse teemaks „Usupuhastus“. Eesti Evangeelne Vennastekogudus on suvepäevi korraldanud juba kuus aastat, soovides sellega koondada oma liikmeid, sõpru ja huvilisi. Kõiki, kes väärtustavad lihtsa vormi ja selge sisuga kristlikku osadust. Palvemajade jaoks on suvepäev kahtlemata suursündmus, kuna toob alati kohale ligi sadakond inimest ja ...