Läbi pimeda tuulise tormise metsa rühkis edasi poisike, kellel oli käes latern, milles põles küünal. Tuul ulus puude latvades ja haaras mõni hetk ka poisikese oma haardesse, keerutades lumehelbeid vastu nägu ja lehvitades kuuehõlmu. Poisike rühkis vapralt edasi, aeg-ajalt kaitstes laternat kuuehõlma all, et tuulel ei õnnestuks väikese küünla leeki kustutada. Tal polnud aega kuulata pimeda öö hääli, kaugusest kostvat huntide ulgumist ega murduvate puuokste raginat. Ta ...