Kõik autori postitused

Üheskoos Kristuse kannatusteel

Suurel reedel mälestab kristlik maailm Jeesuse kannatusteed ja ristisurma. Eesti Kirik uuris, kuidas tähistatakse Kristuse surmapäeva EELK kogudustes tänavu 30. märtsil. Tallinnas „Suure reede ristikäigus mõeldaksegi Jeesuse kannatuse teekonnale ja 14 peatuspunktile, keskendutakse kaduvusele, nõrkusele, uhkusele, upsakusele, aga ka abivalmidusele. Lõpuks jõuame suure reede surmapunkti, Kristuse surmani ristil,“ selgitab Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho ...

Lihavõttejäneste ootel

Tartu luterlikus Peetri koolis toimub läbi suure nädala ülestõusmispühadeks valmistumine. Iga päev võetakse tutvumiseks üks olulisema pühaga seostuv sümbol. Kesknädala teema on muna. See loob elevust ning paneb lapsi meenutama oma kogemusi. Täiuslik vorm ja uus elu Õpetajad selgitavad, et muna seostub uue eluga ning haakub suure nädala kulminatsioonis Jeesuse hauast ülestõusmise looga, kui Jumal oma poja surnuist üles äratas. Üheskoos vaadatakse ja võetakse imetlemiseks ...

Pastoritest ja kirjakultuurist

19. märtsil kaitses Marju Lepajõe Tartu ülikooli senati saalis akadeemilise nõukogu ja rohkearvulise auditooriumi ees doktoriväitekirja „Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel“ ja talle anti filosoofiadoktori kraad teoloogia alal. Pole kirjanduslik liialdus, vaid realistlik väide, et filoloogi ja religiooniloolase Lepajõe doktorikraadini jõudmist pidasid oma südameasjaks paljud. Tema kolleegid ja ...

Julia Laffranque: Katharina Lutheri roll oli mulle suureks väljakutseks

Euroopa Inimõiguste Kohtus kohtunikuna töötav ja agaralt harrastusnäitlemisega tegelev Eesti tippjurist Julia Laffranque tunnistab Eesti Kirikule, et reformatsiooni ja Lutheri teema on talle südamelähedane – hoolimata sellest, kas ollakse usklik või mitte, toetuvad eestlaste tõekspidamised eelkõige luterlikele väärtustele. Palun tutvusta lühidalt oma kohtunikutööd eemal Eestist. Minu töö Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku ja II sektsiooni asepresidendina on pingeline ja ...

Eestile Eestist eemal

Juba mihklipäeval vastu võetud otsuse kohaselt veetsin küünlakuise koolivaheaja perega puhkusereisil. Jah, eks see omajagu jahmatav oli ja nii mõnigi tutvusringkonnas lõi käsi kokku, et kas tõesti lähete vabariigi aastapäevaks Eestist ära. Oli endalgi imelik tunne sinimustvalgesse ehitud kodumaalt sajandi sündmuse ajaks lahkuda. Tagantjärele saab ent kinnitada, et seda tähtsat päeva on võimalik tähistada ka kodumaalt eemal. Mitte et seda kellelegi ekstra soovitaks, aga ...

Tundmatust nunnast tunnustatud nägijaks

valik kirju

Mil määral suudab Bingeni Hildegard (1098–1179) kõnetada tänapäeva inimest, võib eesti lugeja ise otsustada, sest Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud tõlkevalik tema laialdasest kirjavahetusest. Kirjad on välja valinud ning ladina keelest eesti keelde tõlkinud Riina Ruut, kes nimetab Hildegardi üheks keskaegse õhtumaa silmapaistvaimaks naiseks. Kaasasündinud nägijaanniga laps antakse kloostrisse, kus elu aluseks on benediktiinide range reeglistik, mille varal ...

Tartu rahu Emajõe kaldal

Nii nagu üle Eesti, tähistati Tartu rahu 98. aastapäeva suurejooneliselt ning mitme ettevõtmisega ka dokumendi allakirjutamise linnas Tartus. „Eesti mõeldi välja Tartus“ – seda Valdur Mikita originaalset ja ehk hulljulgetki mõtet, mida kirjanik Tartu linnavalitsuse tellimisel valminud Tartu maineraamatus „Tartu tähestik ehk Tarto maine ja taevalik trükis“ väljendab, tsiteeriti ülikoolilinnas 2. veebruaril mitmel puhul. Osundas ka linnapea Urmas Klaas, kes esines sütitava ...

Noortele meeldib olla koos

Põltsamaal 2.–4. veebruarini kestnud talvepäevade „Sajandi armastus“ puhul oli tegemist juba 21. korda samal ajal ja samas kohas toimunud kirikunoorte talvise kokkutulekuga, mis tänavu tõi üle Eesti kohale umbes 160 osavõtja. Laupäeva hommikul Põltsamaale jõudes polnud eksimist vaja karta – kus kirikunoored koos olid, andis endast märku vägev ülistuslaul, mis tulija ühisgümnaasiumi Veski tänava hoonesse juhatas. Välisuksest sisse jõudes oli võimatu nurka konutama jääda. ...

Näitus „Kus surijaid, seal pärijaid“

Sellise pealkirjaga näitus on avatud Tartus Nooruse tänaval asuva rahvusarhiivi Noora aatriumis. Teemasse juhtivalt sisuka ning külastajais ja pärimise temaatika ajaloolise vaatenurga vastu huvi tõstva näituse on Noora materjalide põhjal koostanud Reet Hünerson, Liina Lõhmus ja Maive Mürk. Näituse autorid kinnitavad, et lugude tegelaste sugulussidemeid ja omavaheliste suhete sasipuntraid annab harutada ka paljunäinud arhivaaril. Nad rõhutavad, et pärandilugusid on Noora ...

Jalutuskäigust kalmuaeda kujuneb kultuurilooline retk

KultuuriloolineRaadi

Kirjastuse Hea Lugu album „Kultuurilooline Raadi“ aitab avastada põneva taustaga kalmistu loo, mis kätkeb endas sadade Eesti ajaloos olulist rolli kandnud isikute mälestust. Tartu murdes sõnad „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“ juhatavad Tartu ülejõel asuva Raadi linnaosa kalmuaia peaväravast sisse. Tegemist on surnuaiaga, mis on orgaaniliseks tervikuks kokku kasvanud linna eri koguduste – Jaani, Peetri, Maarja ja Ülikooli, lisaks õigeusu Uspenski, sõjaväe ning ...

Vaimulikud omaette

23.–24. jaanuarini Nelijärve puhkekeskuses kogunenud sadakond EELK vaimulikku tundsid rõõmu ühisest ajast väljaspool argirutiini. „Eks see koosolemine ole ikka kõige olulisem,“ arvab vaimulike konverentsi juhatuse esimees, Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel. Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp jääb nõusse: „Suurim väärtus on, et saadakse kokku ja hoitakse vastastikku hinge.“ Tema sõnul võimaldab vaimulikkonna tippsündmus panna hetkeks igapäevatoimetused ...

Leidmaks oma usku, mis teeb elu elamisväärseks

Tallinnas Vabaduse väljaku galeriis on skulptor Mati Karmini näitus „Uskusid“, mis autori sisekaemustest inspireeritud taieste mõjul innustab külastajaid eksistentsialistlike küsimuste üle mõtisklema. „Ma ei ole kõige optimistlikum, vähemalt mitte rõõmus,“ tunnistab Karmin Eesti elule hinnangut andes, lisades, et paljuski võib selle põhjuseks tuua nõukogude perioodist ladestunud suhtumist „mõisa köis, las lohiseb“. Üle 30 aasta Eesti kunstimaastikule oma taieste näol ...

Kui vennad-õed on koos …

Eelmisel nädalal Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku korraldatud konverentsil „Eesti märter piiskop Platon“ (vt 1. lk ülevaateartiklit) andis tooni sümpaatsel määral oikumeeniline mõõde. See jäi kõrvu spontaansete sõnavõttude meelsusest ning silma sellest, et lisaks ortodokssele enamusele viibis saalis esindajaid pea kõikidest Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest. Arutlusringi küsimustevoorus viitas sellele kui positiivsele märgile ka peapiiskop Urmas Viilma, kes rõhutas, et ...

Hümn kui rahvuslik palve

raudvassar_5497

Kuulumata küll nende kilda, kes aastavahetusel ärajäänud hümni eestluse luigelauluks peavad, ei jaga ma kaugeltki nende meelsust, kelle meelest ei sobinukski juubeliaastat hümniga alustada. Kuna paljud olid vahurüüpest kõrgendatud meeleolus ning võinuks karta, et rahvas pealinna keskväljakul ei suuda riiklikku esindusteosesse vajaliku paatosega suhtuda. Just viimane kaalutlus ärritab eriti. Olen seda meelt, et hümn õilistab iga kogunemist. Olgu pereringis või laulukaare ...

Üllar Salumets: teenin seal, kus Jumal mind vajab

Urvaste koguduse pastor ja Võru praostkonna praost Üllar Salumets ei tõmba piiri koguduse ja kogukonna vahele – olgu kantslis jumalasõna kuulutades või vallavolikogu koosolekul kohalikku elu edendades, ikka tunneb ta ennast vaimulikuna, kes on kutsutud ja seatud ligimest teenima. On üks talve hallimaid ja lühemaid päevi, kui halbu ilma- ja teeolusid trotsides Võrumaale pühadetunnet lähen otsima (külastasin Urvastet jõulude eel – L. R.). Kanepi kihelkonnakiriku juurest ...