Kõik autori postitused

Lapse võimet mõista ei tohiks alahinnata

raudvassar_5497

Kuidas rääkida inimsusvastastest kuritegudest lapsele nii, et tõde oleks küll mõistetav, aga mitte uut traumat tekitavalt valus, see on küsimus igale lapsevanemale. Õieti on see väljakutse tervele ühiskonnale – kuidas anda tõetruult rahva lugu edasi järeltulevale põlvkonnale. Eesmärgiks pole ju nututada ega mineviku halli peatükki taagana kaasa tarida. Ometi tuleks tõsiseks ohumärgiks hinnata lapse küsimust küüditamise teema käsitlemisel: Miks nad siis politseisse ei ...

Kose õpetaja on Kerstin Kask

Kirikuvalitsus määras Kose koguduse õpetajaks alates 4. aprillist Kerstin Kase, kes viimased kuus kuud on kogudust teeninud hooldajaõpetajana. Tagasivaadet tehes saab meenutada, et vastavalt Kose koguduse toonase õpetaja Tauno Kiburi avaldusele vabastas peapiiskop Urmas Viilma Tauno Kiburi Kose koguduse õpetaja kohustest 1. septembrist 2017 ning kuulutas koguduse praost Jaanus Jalaka taotluse alusel vakantseks. Koguduse juhatuse palvel määras peapiiskop 1. septembrist ...

On, millest aru anda

Lääne praostkonna sinodikoosolekust 22. märtsil Ridalas võtsid osa saadikud kõigist 16 kogudusest. Jumalateenistusel Ridala kirikus jutlustas piiskop Tiit Salumäe. Pastoraadis peetud koosolekut juhatas praost Leevi Reinaru, abijuhatajaks oli abipraost Lembit Tammsalu. Külalisena võttis sinodist osa kantsler Andrus Mõttus. Avapalvuse järel andis praost Reinaru õnnesoovid edasi pastor loci Küllike Valgule, kellel hiljuti oli sünnipäev, ja luges ette Haapsalu linnapea Urmas ...

Ülestõusmisevangeelium kõlas kirikutornist

See ei olnud mingi aprillinali, vaid tõsine rõõm, mis Pindi kirikusse 1. aprillil tavapühapäevast rohkem kirikulisi tõi. Isegi nõnda palju, et vahetult enne teenistust kiriku juurde jõudes oli raske autole parkimiskohta leida. Kui vanasti andsid lasipuu juurde jäetud hobused märku koguduse suurusest, siis tänapäeval on autode arv tunnistuseks pühakotta jõudnutest. Sarnaselt teiste maakogudustega tullakse ka Pindi Jaani kirikusse lisaks lähiümbrusele kaugemaltki. Just ...

Mosaiigikildudest tervikpildiks: ilmunud on kirikuloo õpik kõrgkoolidele

religioonilugu

Pärast enam kui 80aastast pausi valmis kõrgkoolidele mõeldud õpik „Eesti kiriku- ja religioonilugu“ (Tartu Ülikool Kirjastus, 390 lk), mida autorid esitlesid 18. märtsil Tartu Jaani kirikus. Raamatu esitlusele andis mõjusa sissejuhatuse pühapäevane jumalateenistus, kus Ülikooli-Jaani koguduse külalisjutlustajaks oli Tartu ülikooli teadusprodekaan, kirikuloolane dr Riho Altnurme. Teenistuse järel kõnepulti naastes jagas ta esitlusele tulijatega oma rõõmu, et pikk protsess ...

Milvi Ernits: kodust saadeti teele isa-ema õnnistuse ja kallistusega

„Kui ema oli varakult tõustes tule pliidi alla teinud ja kuuma kohvi isale voodisse viinud, oli isal juba uus luuletus valmis, mida nad siis üheskoos asusid viimistlema“ – selles laadis pereidüllist kantud mälupilte võiks vaimulikest abielupaari Linda (1905–1994) ja Jaan Maiori (1899–1999) vanim laps Milvi Ernits (87) lapsepõlvekodust rääkida tundide kaupa. Tartu kesklinna avaras korteris, kus Milvi Ernits koos abikaasa Elmariga vanaduspõlve veedab, hakkavad külalisele ...

Religioonide tundmine on koolihariduse osa

Juba üheksandat korda Tartu ülikooli usuteaduskonnas toimunud vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil läks esimene koht Tallinna, teine Pärnusse ja kolmas jäi Tartusse. Aastatega tavaks saanud kombel toimus tänavugi olümpiaad kahes voorus. Üle Eesti oodati õpilasi kirjutama religiooniteemalist esseed, mille hulgast valiti kümme paremat ja kutsuti autorid teise vooru. Essee hindamisel lähtuti teema lahtimõtestamise ja analüüsi oskusest, kuid arvestati ka teemakohaste ...

Üheskoos Kristuse kannatusteel

Suurel reedel mälestab kristlik maailm Jeesuse kannatusteed ja ristisurma. Eesti Kirik uuris, kuidas tähistatakse Kristuse surmapäeva EELK kogudustes tänavu 30. märtsil. Tallinnas „Suure reede ristikäigus mõeldaksegi Jeesuse kannatuse teekonnale ja 14 peatuspunktile, keskendutakse kaduvusele, nõrkusele, uhkusele, upsakusele, aga ka abivalmidusele. Lõpuks jõuame suure reede surmapunkti, Kristuse surmani ristil,“ selgitab Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho ...

Lihavõttejäneste ootel

Tartu luterlikus Peetri koolis toimub läbi suure nädala ülestõusmispühadeks valmistumine. Iga päev võetakse tutvumiseks üks olulisema pühaga seostuv sümbol. Kesknädala teema on muna. See loob elevust ning paneb lapsi meenutama oma kogemusi. Täiuslik vorm ja uus elu Õpetajad selgitavad, et muna seostub uue eluga ning haakub suure nädala kulminatsioonis Jeesuse hauast ülestõusmise looga, kui Jumal oma poja surnuist üles äratas. Üheskoos vaadatakse ja võetakse imetlemiseks ...

Pastoritest ja kirjakultuurist

19. märtsil kaitses Marju Lepajõe Tartu ülikooli senati saalis akadeemilise nõukogu ja rohkearvulise auditooriumi ees doktoriväitekirja „Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel“ ja talle anti filosoofiadoktori kraad teoloogia alal. Pole kirjanduslik liialdus, vaid realistlik väide, et filoloogi ja religiooniloolase Lepajõe doktorikraadini jõudmist pidasid oma südameasjaks paljud. Tema kolleegid ja ...

Julia Laffranque: Katharina Lutheri roll oli mulle suureks väljakutseks

Euroopa Inimõiguste Kohtus kohtunikuna töötav ja agaralt harrastusnäitlemisega tegelev Eesti tippjurist Julia Laffranque tunnistab Eesti Kirikule, et reformatsiooni ja Lutheri teema on talle südamelähedane – hoolimata sellest, kas ollakse usklik või mitte, toetuvad eestlaste tõekspidamised eelkõige luterlikele väärtustele. Palun tutvusta lühidalt oma kohtunikutööd eemal Eestist. Minu töö Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku ja II sektsiooni asepresidendina on pingeline ja ...

Eestile Eestist eemal

Juba mihklipäeval vastu võetud otsuse kohaselt veetsin küünlakuise koolivaheaja perega puhkusereisil. Jah, eks see omajagu jahmatav oli ja nii mõnigi tutvusringkonnas lõi käsi kokku, et kas tõesti lähete vabariigi aastapäevaks Eestist ära. Oli endalgi imelik tunne sinimustvalgesse ehitud kodumaalt sajandi sündmuse ajaks lahkuda. Tagantjärele saab ent kinnitada, et seda tähtsat päeva on võimalik tähistada ka kodumaalt eemal. Mitte et seda kellelegi ekstra soovitaks, aga ...

Tundmatust nunnast tunnustatud nägijaks

valik kirju

Mil määral suudab Bingeni Hildegard (1098–1179) kõnetada tänapäeva inimest, võib eesti lugeja ise otsustada, sest Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud tõlkevalik tema laialdasest kirjavahetusest. Kirjad on välja valinud ning ladina keelest eesti keelde tõlkinud Riina Ruut, kes nimetab Hildegardi üheks keskaegse õhtumaa silmapaistvaimaks naiseks. Kaasasündinud nägijaanniga laps antakse kloostrisse, kus elu aluseks on benediktiinide range reeglistik, mille varal ...

Tartu rahu Emajõe kaldal

Nii nagu üle Eesti, tähistati Tartu rahu 98. aastapäeva suurejooneliselt ning mitme ettevõtmisega ka dokumendi allakirjutamise linnas Tartus. „Eesti mõeldi välja Tartus“ – seda Valdur Mikita originaalset ja ehk hulljulgetki mõtet, mida kirjanik Tartu linnavalitsuse tellimisel valminud Tartu maineraamatus „Tartu tähestik ehk Tarto maine ja taevalik trükis“ väljendab, tsiteeriti ülikoolilinnas 2. veebruaril mitmel puhul. Osundas ka linnapea Urmas Klaas, kes esines sütitava ...

Noortele meeldib olla koos

Põltsamaal 2.–4. veebruarini kestnud talvepäevade „Sajandi armastus“ puhul oli tegemist juba 21. korda samal ajal ja samas kohas toimunud kirikunoorte talvise kokkutulekuga, mis tänavu tõi üle Eesti kohale umbes 160 osavõtja. Laupäeva hommikul Põltsamaale jõudes polnud eksimist vaja karta – kus kirikunoored koos olid, andis endast märku vägev ülistuslaul, mis tulija ühisgümnaasiumi Veski tänava hoonesse juhatas. Välisuksest sisse jõudes oli võimatu nurka konutama jääda. ...