Kuidas edasi, selle üle on elavas arutelus (paremalt) kapten Ago Lilleorg, vanemveebel Sven Tobre, nooremleitnant Jaan Nuga, kapten Jana Laaneser, kapten Peeter Paenurm, kapten Tõnis Kark, major Raivo Nikiforov ja taustal kolonelleitnanat Gustav Kutsar. Liina Raudvassar. Mida teeb kaplan sõjalise operatsiooni käigus laekunud surmateatega, seda arutati ja mängiti teoreetiliselt läbi erinevad võimalikud tegevuskäigud 10. juunil Tartus kaitseväe akadeemias toimunud ...

Kolmainupühal sai Tallinna Toompea Kaarli kogudus juurde 51 uut liiget. Erik Peinar. 7. juuni leeripühal oli Tallinna Toompea Kaarli koguduses 51 konfirmeeritavat, mis on tavatult suur number ka liikmete arvult EELK suurimas koguduses. „See arv on tõesti isegi Kaarli jaoks suur,“ muheleb Eesti Kirikule lühiintervjuu andnud koguduse õpetaja Jaak Aus. Tema selgitusel tulid nüüdseks värsked koguduseliikmed leeri jaanuaris. Nende konfirmatsioon pidi toimuma ...

Narva-Jõesuu kogudusemaja juurde jõudnutele esines vaimulike paladega Albert Eher. Liina Piirisalu. Hoolimata sellest, et üldiselt jäeti kirikute öö üle Eesti seoses pandeemiaga tänavu ära, peeti seda mitmes koguduses ometi traditsiooniks saanud kombel kutsuda inimesi kirikusse õhtusel ajal.  5. juuni õhtul avas uksed Narva-Jõesuu kogudusemaja Koidu tn 19 hoones, kus oma kirikuhoone puudumisel peetakse ka jumalateenistusi. „Ka meie ääremaal teeme vahel toredaid ...

Murrangulised sündmused tõstavad küsimuse ajaloo objektiivsusest. Ka siis, kui puudub võimalus seada fakt, näiteks küüditamine, kahtluse alla, jääb võimalus selle erinevaks käsitlemiseks. Rahval on ootus käsitluse järele, kus asjadest kõneldaks nii, nagu need tõesti toimusid. Tänapäeval on kombeks taandada küsimus väitele, et kõik on konstruktsioon. Et objektiivset tõde asjade käigust polegi. Et ka pilt ajaloost on konstruktsioon.  Ilukirjandus on kahtlemata ...

Kirjandusteadlasel Rutt Hinrikusel on suured teened eesti elulugude kogumisel, uurimisel ja publitseerimisel. Alar Madisson, Eesti Kirjandusmuuseum. „Mida laiem on skaala erinevate samal ajal elanud inimeste elulugudest, seda usutavama pildi ajastust kokku saame,“ selgitab Rutt Hinrikus (snd 1946), keda Eesti laiem üldsus tunneb ja tunnustab eelkõige elulugude koguja ja uurijana. Igati ootuspärane on saada Rutt Hinrikusega kokku Tartus Vanemuise tänaval asuvas ...

Käru puukirik on tellingutes. Tõnis Vaik. Järva praostkonna Käru kirikus on alanud remont. Kiriku 160. aastapäevaks oktoobris on pühakoda nagu uus. „Oleme väga rõõmsad, aga oleme ka palju vaeva näinud toetuse saamiseks taotluspabereid ette valmistades,“ tunnistab Käru koguduse kauaaegne juhatuse esimees Elve Sutt. Ta räägib, et tegemist oli kolmanda pöördumisega PRIA poole. „Tellisime Türi valla rahastusel üksikasjaliku remondikava projekti. Sel korral oli rahastaja ...

Kui väga ka ei sooviks, et koroonakriisist võiks kõnelda minevikuvõtmes ning igapäevatoimetusi saaks lõpuks ometi sooritada kitsendavate piiranguteta, ei anna selleks veel alust ametlikud raportid, mis kinnitavad COVID-19 jätkuvat elujõudu. Nõnda peeti ka kiriku sünnipäev 2 + 2 reeglist lähtuvalt.  Kogudustes pole sarnaselt ühiskonnaga veel saabunud aeg analüüsida epideemia mõju. Küllap jagavad paljud Urvaste õpetaja märkust, et koroona pärssis oluliselt ...

Diakon Meelis Malk 2016. aastal. Tiia Treimann-Differt. 2. juunil 50aastaseks saanud Meelis Malk, kes teenib diakonina Karuse, Lihula ja Mihkli kogudust, soovib jätkata haridusteed, et jõuda preestriordinatsioonini. EELK vaimulikkonna tervikpilti vaadates on küllaga näiteid, et usuteaduse juurde jõutakse küpses eas, siis kui lapsed juba kaelakandvad ning eelnevalt õpitud ametiga leib laual. Meelis Malk on üks nendest, kes vaimuliku elukutsest koolipingis ei unistanud ...

Peenikese näputöö tulemusena valminud kirikutekstiil kaunistab Ridala kiriku altarit. Kai Kraus. 1. nelipüha jumalateenistusel pühitses õp Küllike Valk Ridala kiriku altarikatte laia pitsi, mille ta oma loominguna kogudusele kinkis.  Pühitsuskõnes toonitas õp Valk, et altaritekstiili kaunistavad risti ja karika kujundid on kristlikus sümboolikas keskse tähendusega. Me oleme risti poole teel ja karikast saame jõu sellel püsimiseks, selgitas ta ...

5. mail EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektori kohusetäitjana tegevusse asunud praost assessor Marko Tiitus kinnitab Eesti Kirikule, et juhi vahetus ei muuda aastakümnetega paika saanud kurssi. Ellu kutsutud juhtrühmal tuleb töötada välja instituudi jätkusuutlikkuse tegevuskava, leides selleks majanduslikud lisavahendid. Ove Sander valiti ja määrati UI rektoriks 21. veebruaril 2017 ja tema ametialased volitused pidid korraliselt lõppema viie aasta pärast, s.t ...

Ove Sander näeb võimalusi, kuidas tõhustada riigi ja kiriku koostööd. Meeli Küttim. Aasta algul sotsiaalministeeriumis peakaplanina tööle asunud Ove Sander nendib, et olulisemaks takistuseks tervet Eestit hõlmava hingehoiusüsteemi ülesehitamisel on jätkuvalt oskustöötajate nappus: „Meil ei ole täna piisavalt kvalifitseeritud kaplaneid ja hingehoidjaid.“ Eesti haiglates ja hoolekandeasutustes on palgal kümmekond hingehoidjat-kaplanit, lisaks vabatahtlikud. ...

Nelipühade – ristikiriku sünnipäeva – üldtuntud nimeks on suve saabumise ootusest suvisted, aga pühade tähistamise sisu järgi on tuntud ka rahvapärased nimetused kasepühad, kiigepühad, karjasepühad, karjalastepühad.  Lapsepõlvekodust on mul hästi meeles, et nii nagu jõuludeks toodi kuusk tuppa, ehiti kevadel kodu suvistepüha kaskedega. See oli ikka nii, et laupäeva hommikupoolikul võttis isa lapsed metsa kaasa ja koju naastes oli igaühel oma kasepuu maad mööda järel ...

Tänavu tänab kirik oma tublisid töötegijaid ja häid partnereid kevadise nelipühi asemel sügisesel lõikustänupühal.  Kuigi veel 8. jaanuari Eesti Kirikus teatas piiskop Tiit Salumäe, et 1. nelipühal, 31. mail annab peapiiskop Urmas Viilma Tallinna piiskoplikus toomkirikus üle kiriklikud autasud kiriku tublidele, lükkas ootamatult lahvatanud koroonakriis plaanid traditsioonilise tänuüritusega pea peale.  „Kirik tänab, aga mitte aastatega traditsiooniks ...

Eesti Seenioride Kodus Stockholmis elanike soovil jumalateenistusi ja palvusi praegu ei toimu, sest Rootsi senised kogemused on näidanud, et just vanurid on kõige suurem riskigrupp. Liina Raudvassar. Stockholmi eesti koguduse õpetaja Tiit Pädami sõnul ei keela Rootsi peaepidemioloog jumalateenistuste pidamist riigis, küll aga teevad seda mõnede piiskopkondade piiskopid. Kuidas Rootsis koroonaviirust käsitletakse ja avalikku elu korraldatakse?  Tiit Pädam: ...

Välimissa, mille kaplan Peeter Paenurm pidas Kevadtormi raames, on järelvaadatav sotsiaalmeedias Facebooki leheküljel „Tapa sõdurikabel“. Marina Loštšina. Sarnaselt mitmete kogudusevaimulikega ning üldkiriklike algatustega avas ka sõjaväevaimulik Peeter Paenurm eriolukorra ajal Facebookis lehekülje „Tapa sõdurikabel“, mis liidab kaitseväelased kirstlikku osadusse. „Kriis pani otsima uusi lahendusi ka kaitseväe oludes. Suurel nädalal seisin küsimuse ees, kuidas pühade ...