Kõik autori postitused

Jumala erastamine

Kui ülestõusnud Issand ilmus jüngritele, ütles Toomas: «Minu Issand ja minu Jumal!» (Jh 20:28). Väljendit «minu Jumal» on kasutanud ka Rutt (Rt 1:16), Taavet (1Aj 28:20), Taa­niel (Tn 6:23) jpt. Moosesele tutvustas Kõigeväeline ennast kui Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalat (2Ms 3:16). Kelle Jumal ta siis on? Tundub tobe küsimus. Väljendavad ju loetletud näited tõsiasja, et usk on inimese isiklik suhe Jumalaga. Püüdsin kord kiita üht inimest ja ütlesin, et ta on pärit ...

Tähelepanu, valmis olla … 2040!

Merillelt02

Kindel on see, et Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele. Selleks kasutab ta meid. Ühe inimese päästmiseks kasutab Jumal teist inimest. Nii on ta seadnud. Jeesus andis korralduse jüngritele: «Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!» lõikust on palju, seda ülesannet tuleb täita ka tänapäeval. Jumal vaatab veel palju kaugemale, kui meie näeme. Nii juhtus näiteks teisel jõulupühal 1938, kui piiskop Rahamägi ...

Kui võõrad on jälle kohal …

Venemaal otsib abi 900 000 põgenikku. Vene siseministeerium eraldas 16. septembril põgenike abistamiseks 7 miljonit rubla. Selline oli Postimehe uudis aastast 1915. Esmapilgul võib olla üllatav, aga täpselt sada aastat tagasi oli ka Eesti ajakirjanduses üks tulisemaid teemasid sõjapõgenike vastuvõtmine. Erinev oli põgenike päritolu – toona tulid peamiselt lätlased. Näiteks septembris 1915 avasid Tartus uksed nii Riia muusikakool kui ka paljud teised Riia linna ja Liivimaa ...

Issanda imelised teed …

Pikka aega ei ole Eesti luterlik kirik võinud rõõmustada silmale nähtavast meeleparanduse puhangust suurte rahvahulkade seas. Hõredad kirikupingid on märk sellest, et noorel ja elujõulisel põlvkonnal on tähtsamatki teha, kui oma hingeõndsuse pärast muret tunda. Kas tõesti on meie rahval väljasuremisega nii kiire, et pole aega kirikussegi minna!? Sellist haledat juttu on lihtne rääkida. Mina ei taha olla pessimist. Jumala rahva elus võib isegi kõrberännakuid ette tulla ja me ...

Kahe piiskopisaua sünnilugu

EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets sauaga, mis kannab Tartu linna nimipühakute Peetruse ja Pauluse sümboleid mõõka ja võtit. Rein Toom Kui Kursi kiriku kellamees Jüri Pere 6. augustil 2005 õe sünnipäevalt koju jõudis, olid teed ja tänavad oksarisu täis. Sooja augusti heitlik ilm oli pargipuid korralikult sakutanud ning ühe jämedama vahtraoksa pastoraadi aida katusele heitnud. Sealt Jüri selle koristustööde käigus maha lükkas ja kuuri alla vedas. Katus tuli muidugi ...

Issand on Eesti rahva tugevus

Laulik ütleb (Ps 20:8), et «ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime». Samasuguse dilemma ees on seisnud ka hilisemad rahvad. President Toomas Hendrik Ilves julgustas võidupüha kõnes kuulajaid: «NATO toimib, NATO reageerib ja Eesti on seetõttu kaitstud.» Need sõnad kõlavad sarnaselt pealkirjaga, mis ulatus üle lehekülje, kui Postimees avaldas Eesti Vabariigi peaministri Kaarel Eenpalu kõne: «Eesti seisukord rahvusvaheliselt on kindel. ...

Asotsiaali välimääraja

Millest me tunneme ära asotsiaali? Lõhnast? Välimusest? Veel millestki? Kuigi tundub, et vängest haisust on juba enam kui küll, võib lähemal vaatlusel leida muidki asotsiaalsusele iseloomulikke tundemärke. Tartu Pauluse kirikus on kõnealune seltskond igapäevaseks külaliseks. Päevast päeva saavad nad siin sooja toitu. Õieti kuuel päeval nädalas, sest laupäeval antakse kaasa toidupakk pühapäevaks. Lisaks saavad sööjad tarvidusel kingad ja püksid jalga, särgi ja jopegi selga. ...

Talgukevad Kursi kirikumõisas

Teiste seas lõi talgutöödel kaasa Puurmani vallavanem Margus Möldri (pildil keskel). Kristjan Luhamets «Teeme ära!» 2. mai talgupäev Kursi kirikumõisas oli rahvarohke. Tööde hulk oli suur: korrastati kirik, pastoraat ja neid ümbritsev park. Üle poolesaja osavõtja mehisel jõul ja hulga tehnika kaasabil õnnestus kella 11–18ni ära teha väga palju erinevaid töid. Kirikus puhastati torn, parandati katkised aknaruudud. Pargis niideti muru, riisuti lehed, lõigati oksi, koristati ...

Püha Vaimu otsingud

«Meie koguduse laul kõlab umbes nagu tolmuimeja,» ütles mulle kohalik rabi, kui külastasin Leipzigi sünagoogi. «Muusikainstrumente me sünagoogis ei kasuta, sest Jeruusalemma tempel on hävitatud. Me leiname templit.» «Aga miks te siis templit üles ei ehita?» tundsin huvi. «Ah et miks?» oli rabi kohe valmis vastama. «Kas küsimus on rahas?» – «No kuulge! Kas keegi arvab, et juutidel napib raha? Silmapilk kuulutame välja korjanduse ja üle terve maailma tulevad kokku annetused. ...

Uut kirikujuhti oodates

Vana nali ütleb, mida tegid inimesed 1. jaanuaril aastal 476: nad tulid tänavatele lippude ja loosungitega «Maha orjanduslik kord! Elagu feodalism!». Nimelt loetakse aastat 476 antiik­aja lõpuks ja keskaja alguseks. Nädala eest võtsime jälle ühe uue aasta vastu, ja mine tea – võib-olla tuleb sedagi pidada mõne uue epohhi alguseks. Toob ju uus aasta meie kirikule uue peapiiskopi. Vähem kui kuu aja pärast astub ametisse peapiiskop Urmas Viilma. Sügisesel kirikukogul osutus ...

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest 2. osa

Tooming,Alfred

(algus EK nr 43, 29.10.2014.) Peapiiskop Alfred Tooming 05.07.1907 Harju-Jaani kihelkond – 05.10.1977 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tallinna Jakob Westholmi gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1927–1932. Prooviaasta Äksi ja Võnnu kogudustes 1933–1934. Ordineeriti 02.09.1934 Tallinna toomkirikus. 1934 Võnnu kog abiõp. 1934–1935 Käina kog õp. 1935–1949 Harju-Jaani kog õp (1941–1945 Punaarmees). 1949–1967 Viljandi Pauluse kog õp ja Viljandi praost. 1954–1967 ...

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest

Kukk2, Jakob

Piiskop Jakob Kukk 09.09.1870 Tartu-Maarja kihelkond – 25.07.1933 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tartu Hugo Treffneri gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1891–1895. Prooviaasta Rõuges 1897–1898. Ordineeriti 18.01.1899 Riias. 1899–1900 Võru praostkonna vikaarõp. 1900–1902 Rõuge kog abiõp. 1902–1904 Peterburi Jaani kog abiõp. 1904–1905 Tartu Maarja kog abiõp. 1905–1906 Teškovo kog õp Ingerimaal. 1906–1921 Keila kog õp. 1919–1933 EELK piiskop. 1927–1933 Tallinna ...

Teadmisi, kogemusi ja näpunäiteid noortetööks

Noortetööd on raske teha. Selleks tuleb appi Laste- ja Noorsootöö Ühendus, kes püüab seminariga 24.-26. oktoobril Tartu Pauluse kirikus innustada osavõtjaid oma koguduses noortetööd tegema. Selleks jagatakse teadmisi, kogemusi ja näpunäiteid. Ja mis peamine - noortejuhtide kohtumine loob võrgustiku ka tööks vajalike materjalide valmistamiseks ning jagamiseks. Osavõtu seminarist tasub LNÜ sinu eest. Oled kindlasti teretulnud, kui soovid teha või alustada oma koguduses ...

Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa

4. Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla. Nõukogude riik ootas kiriku tegevuse lõppu. Siit algas Edgar Hargi tee kirikujuhina. ...

Ülemkarjased aegade tuultes 3. osa

3. Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906). Piiskopi asemel peapiiskop 23. oktoobril 1949 võeti Tallinna toomkirikus vastu EELK uus põhikiri. Erakorralise kirikukogu 52 saadikust oli kohal ...