Kõik autori postitused

Kahe piiskopisaua sünnilugu

EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets sauaga, mis kannab Tartu linna nimipühakute Peetruse ja Pauluse sümboleid mõõka ja võtit. Rein Toom Kui Kursi kiriku kellamees Jüri Pere 6. augustil 2005 õe sünnipäevalt koju jõudis, olid teed ja tänavad oksarisu täis. Sooja augusti heitlik ilm oli pargipuid korralikult sakutanud ning ühe jämedama vahtraoksa pastoraadi aida katusele heitnud. Sealt Jüri selle koristustööde käigus maha lükkas ja kuuri alla vedas. Katus tuli muidugi ...

Issand on Eesti rahva tugevus

Laulik ütleb (Ps 20:8), et «ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime». Samasuguse dilemma ees on seisnud ka hilisemad rahvad. President Toomas Hendrik Ilves julgustas võidupüha kõnes kuulajaid: «NATO toimib, NATO reageerib ja Eesti on seetõttu kaitstud.» Need sõnad kõlavad sarnaselt pealkirjaga, mis ulatus üle lehekülje, kui Postimees avaldas Eesti Vabariigi peaministri Kaarel Eenpalu kõne: «Eesti seisukord rahvusvaheliselt on kindel. ...

Asotsiaali välimääraja

Millest me tunneme ära asotsiaali? Lõhnast? Välimusest? Veel millestki? Kuigi tundub, et vängest haisust on juba enam kui küll, võib lähemal vaatlusel leida muidki asotsiaalsusele iseloomulikke tundemärke. Tartu Pauluse kirikus on kõnealune seltskond igapäevaseks külaliseks. Päevast päeva saavad nad siin sooja toitu. Õieti kuuel päeval nädalas, sest laupäeval antakse kaasa toidupakk pühapäevaks. Lisaks saavad sööjad tarvidusel kingad ja püksid jalga, särgi ja jopegi selga. ...

Talgukevad Kursi kirikumõisas

Teiste seas lõi talgutöödel kaasa Puurmani vallavanem Margus Möldri (pildil keskel). Kristjan Luhamets «Teeme ära!» 2. mai talgupäev Kursi kirikumõisas oli rahvarohke. Tööde hulk oli suur: korrastati kirik, pastoraat ja neid ümbritsev park. Üle poolesaja osavõtja mehisel jõul ja hulga tehnika kaasabil õnnestus kella 11–18ni ära teha väga palju erinevaid töid. Kirikus puhastati torn, parandati katkised aknaruudud. Pargis niideti muru, riisuti lehed, lõigati oksi, koristati ...

Püha Vaimu otsingud

«Meie koguduse laul kõlab umbes nagu tolmuimeja,» ütles mulle kohalik rabi, kui külastasin Leipzigi sünagoogi. «Muusikainstrumente me sünagoogis ei kasuta, sest Jeruusalemma tempel on hävitatud. Me leiname templit.» «Aga miks te siis templit üles ei ehita?» tundsin huvi. «Ah et miks?» oli rabi kohe valmis vastama. «Kas küsimus on rahas?» – «No kuulge! Kas keegi arvab, et juutidel napib raha? Silmapilk kuulutame välja korjanduse ja üle terve maailma tulevad kokku annetused. ...

Uut kirikujuhti oodates

Vana nali ütleb, mida tegid inimesed 1. jaanuaril aastal 476: nad tulid tänavatele lippude ja loosungitega «Maha orjanduslik kord! Elagu feodalism!». Nimelt loetakse aastat 476 antiik­aja lõpuks ja keskaja alguseks. Nädala eest võtsime jälle ühe uue aasta vastu, ja mine tea – võib-olla tuleb sedagi pidada mõne uue epohhi alguseks. Toob ju uus aasta meie kirikule uue peapiiskopi. Vähem kui kuu aja pärast astub ametisse peapiiskop Urmas Viilma. Sügisesel kirikukogul osutus ...

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest 2. osa

Tooming,Alfred

(algus EK nr 43, 29.10.2014.) Peapiiskop Alfred Tooming 05.07.1907 Harju-Jaani kihelkond – 05.10.1977 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tallinna Jakob Westholmi gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1927–1932. Prooviaasta Äksi ja Võnnu kogudustes 1933–1934. Ordineeriti 02.09.1934 Tallinna toomkirikus. 1934 Võnnu kog abiõp. 1934–1935 Käina kog õp. 1935–1949 Harju-Jaani kog õp (1941–1945 Punaarmees). 1949–1967 Viljandi Pauluse kog õp ja Viljandi praost. 1954–1967 ...

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest

Kukk2, Jakob

Piiskop Jakob Kukk 09.09.1870 Tartu-Maarja kihelkond – 25.07.1933 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tartu Hugo Treffneri gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1891–1895. Prooviaasta Rõuges 1897–1898. Ordineeriti 18.01.1899 Riias. 1899–1900 Võru praostkonna vikaarõp. 1900–1902 Rõuge kog abiõp. 1902–1904 Peterburi Jaani kog abiõp. 1904–1905 Tartu Maarja kog abiõp. 1905–1906 Teškovo kog õp Ingerimaal. 1906–1921 Keila kog õp. 1919–1933 EELK piiskop. 1927–1933 Tallinna ...

Teadmisi, kogemusi ja näpunäiteid noortetööks

Noortetööd on raske teha. Selleks tuleb appi Laste- ja Noorsootöö Ühendus, kes püüab seminariga 24.-26. oktoobril Tartu Pauluse kirikus innustada osavõtjaid oma koguduses noortetööd tegema. Selleks jagatakse teadmisi, kogemusi ja näpunäiteid. Ja mis peamine - noortejuhtide kohtumine loob võrgustiku ka tööks vajalike materjalide valmistamiseks ning jagamiseks. Osavõtu seminarist tasub LNÜ sinu eest. Oled kindlasti teretulnud, kui soovid teha või alustada oma koguduses ...

Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa

4. Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla. Nõukogude riik ootas kiriku tegevuse lõppu. Siit algas Edgar Hargi tee kirikujuhina. ...

Ülemkarjased aegade tuultes 3. osa

3. Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906). Piiskopi asemel peapiiskop 23. oktoobril 1949 võeti Tallinna toomkirikus vastu EELK uus põhikiri. Erakorralise kirikukogu 52 saadikust oli kohal ...

Ülemkarjased aegade tuultes 2. osa

2. 16. septembril 1934 õnnistati Tallinna toomkirikus ametisse 48aastane piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. Ta oli süstemaatilise usuteaduse professor, eelmise piiskopi lähedane kaastööline ja kiriklik-konfessionaalse voolu eestkõneleja. 1930ndate hiilgus ja häda Piiskopiametis sattus Rahamägi täiesti uude poliitilisse olukorda, sest samal aastal oli Eesti riigis võimu haaranud Konstantin Päts. Autoritaarne riigikord soosis kiriku tsentraliseerimist. Piiskop pälvis ...

Ülemkarjased aegade tuultes 1. osa

1. Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses. Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuper­intendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet. Eeskuju jätab jälje Juba Pauluse ajal oli vaja meelde tuletada, et ülevaataja peab ka oma isikuga ...

Jumal tahab anda meile parimat

Luhamets_Kristjan_2013

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: «Jumal kiusab mind!» Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma. (Jk 1:12–15) Jumal tahab anda meile parimat. Kiusatus ...

Ilmunud on Priit Rannuti mälestuste raamat

rannuti

Möödunud aasta detsembris ilmus raamat, mille ma kiiresti raamatupoest üles otsisin ja kohe huviga läbi lugesin – Priit Rannuti «Mälestused». Onu Priit oli pika ja põneva elukäiguga mees, keerulistest aegadest ja suurtest raskustest läbi käinud. Küllap vormis Jumal teda nagu pottsepp voolib savi, sest Priidust sai hea ja ustav tööriist Issanda käes. Nii mäletatakse onu Priitu noorte kristlaste innustajana nõukogude ajal, mäletame teda EELK Märjamaa koguduse õpetajana, ...