Kõik autori postitused

Eesti luterlikud kirikupead alates EELK loomisest

Kukk2, Jakob

Piiskop Jakob Kukk 09.09.1870 Tartu-Maarja kihelkond – 25.07.1933 Tallinn. Kasvas talupidaja peres. Tartu Hugo Treffneri gümnaasium. Tartu ülikool, usuteadus 1891–1895. Prooviaasta Rõuges 1897–1898. Ordineeriti 18.01.1899 Riias. 1899–1900 Võru praostkonna vikaarõp. 1900–1902 Rõuge kog abiõp. 1902–1904 Peterburi Jaani kog abiõp. 1904–1905 Tartu Maarja kog abiõp. 1905–1906 Teškovo kog õp Ingerimaal. 1906–1921 Keila kog õp. 1919–1933 EELK piiskop. 1927–1933 Tallinna ...

Teadmisi, kogemusi ja näpunäiteid noortetööks

Noortetööd on raske teha. Selleks tuleb appi Laste- ja Noorsootöö Ühendus, kes püüab seminariga 24.-26. oktoobril Tartu Pauluse kirikus innustada osavõtjaid oma koguduses noortetööd tegema. Selleks jagatakse teadmisi, kogemusi ja näpunäiteid. Ja mis peamine - noortejuhtide kohtumine loob võrgustiku ka tööks vajalike materjalide valmistamiseks ning jagamiseks. Osavõtu seminarist tasub LNÜ sinu eest. Oled kindlasti teretulnud, kui soovid teha või alustada oma koguduses ...

Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa

4. Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla. Nõukogude riik ootas kiriku tegevuse lõppu. Siit algas Edgar Hargi tee kirikujuhina. ...

Ülemkarjased aegade tuultes 3. osa

3. Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906). Piiskopi asemel peapiiskop 23. oktoobril 1949 võeti Tallinna toomkirikus vastu EELK uus põhikiri. Erakorralise kirikukogu 52 saadikust oli kohal ...

Ülemkarjased aegade tuultes 2. osa

2. 16. septembril 1934 õnnistati Tallinna toomkirikus ametisse 48aastane piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. Ta oli süstemaatilise usuteaduse professor, eelmise piiskopi lähedane kaastööline ja kiriklik-konfessionaalse voolu eestkõneleja. 1930ndate hiilgus ja häda Piiskopiametis sattus Rahamägi täiesti uude poliitilisse olukorda, sest samal aastal oli Eesti riigis võimu haaranud Konstantin Päts. Autoritaarne riigikord soosis kiriku tsentraliseerimist. Piiskop pälvis ...

Ülemkarjased aegade tuultes 1. osa

1. Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses. Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuper­intendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet. Eeskuju jätab jälje Juba Pauluse ajal oli vaja meelde tuletada, et ülevaataja peab ka oma isikuga ...

Jumal tahab anda meile parimat

Luhamets_Kristjan_2013

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: «Jumal kiusab mind!» Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma. (Jk 1:12–15) Jumal tahab anda meile parimat. Kiusatus on ...

Ilmunud on Priit Rannuti mälestuste raamat

rannuti

Möödunud aasta detsembris ilmus raamat, mille ma kiiresti raamatupoest üles otsisin ja kohe huviga läbi lugesin – Priit Rannuti «Mälestused». Onu Priit oli pika ja põneva elukäiguga mees, keerulistest aegadest ja suurtest raskustest läbi käinud. Küllap vormis Jumal teda nagu pottsepp voolib savi, sest Priidust sai hea ja ustav tööriist Issanda käes. Nii mäletatakse onu Priitu noorte kristlaste innustajana nõukogude ajal, mäletame teda EELK Märjamaa koguduse õpetajana, ...

Kui vana on Tartu Maarja kogudus?

Eelmisel nädalal võis Eesti Kiriku esiküljelt lugeda, et Tartu Maarja kogudus saab kümmekonna aasta pärast tuhandeaastaseks. Tegemist on kindlasti näpuveaga, mille eest olen toimetusele tänulik, sest see annab hea põhjuse arutlemiseks Tartu Maarja koguduse vanuse üle. Koguduse pitsat kannab aastaarvu 1224. See oli aasta, mil sakslased, latgalid ja liivlased vallutasid Tartu linnuse ja piiskop Hermann tõi Tartusse oma piiskopitooli. Hiljemalt samal ajal ehk 13. sajandi ...

Kas sina oled juba laagrisse registreerunud?

Kirikunoorte kokkutulek ootab sind 11.–14. juulil Pilistveres. Laagri pealkiri «Tule minuga!» tuletab meelde Jeesuse kutset, millele tahame järgneda. Veel pole hilja pakkida telk ja hambahari, sööginõud ja ujumisriided, et saada osa noorte kristlaste heast seltskonnast. Noored ise on nimetanud selle laagi festivaliks «Järgmine peatus» (siit ka lühend JäPe). Muidugi on laagris teretulnud ka juhuslikult kaasakutsutud sõbrad ja tuttavad, sugulased ja üleaedsed; nii need, ...

Luterlikus kirikus peetakse väärikaks ka tuhastamist

Piibel ei ütle, kas me peaksime eelistama tuhastamist või hauamatust. Aabraham teadis juba elades, et ta on põrm ja tuhk (1Ms 18:27) ja pattulangemise järel öeldi: «Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!» (1Ms 3:19). Jumal, kes on maailma loonud, suudab meid ihulikult üles äratada sõltumata sellest, kas saime põrmuks mõne tunni või sajandiga. Kui Aabraham läks Iisakit ohverdama, oli tegu põletusohvriga. Aabraham oli valmis seda tegema, «sest ta arvestas, et ...

Täpsustus artiklile Edmund Laansalust

Edmund Aleksander Laansalu (Landsmann) sündis vana kalendri järgi 16. novembril 1913 (uue kalendri järgi 29. novembril 1913) Vao vallas talupidajate Hans ja Liisa Landsmanni pojana ning ristiti vana kalendri järgi 26. novembril 1913 Väike-Maarja koguduses F. Trinkmanni poolt, vaderiteks Johannes Einberg, Maria Grabi ja Jaan Verbaum. Vao valla perekonnaseisu ametniku otsusega 4. märtsist 1936 kannab ta perekonnanime Laansalu. Andmed pärinevad Väike-Maarja koguduse sündinute ...

Kaksikutest kirikumuusikud Tiina ja Maris

Tiina Luhamets ja Maris Lend on mõlemad muusikapedagoogid ja terve elu kirikus aktiivselt tegutsenud muusikud. Neil on palju erinevusi alates sellest, et lapsena oli üks valge-, teine mustapäine, neil olid erinevad huvialad ja erinev iseloom, praegu elab üks Tartus, teine Tallinnas. Mis on neil aga ühist? Enne, kui neid võis hakata ühendama muusika, ühendas neid sünnipäev – Tiina ja Maris on kaksikõed. Arstide perest sirgusid muusikud Terve kooliaja on nad klassipingis ...

Talupoeg Georg Beck aitas eestlastel laulurahvaks saada

Kes on Tartust paarkümmend kilomeetrit Võru poole sõitnud, mäletab tee ääres silti «Kambja – eesti koorilaulu häll». Põhjuse selliseks reklaamiks andis Johann Christian Quandt noorem, kes 1794. aasta septembris kirjutas vennastekoguduse aruandesse, et Kambja kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben on «mõnikord jõulupühil ja kannatusnädalal mõned laulud lasknud kooriviisi laste ja koguduse poolt laulda, mis pole jäänud härduseta, ja kui uudne on see rahvast ...

Peapiiskop pühitses pühakoja Kambjas

Peapiiskop Andres Põder pühitseb Kambja kiriku. Peeter Ruuge

11. juulil pühitses peapiiskop Andres Põder taastatud Kambja kiriku. Lisaks peapiiskopile teenisid jumalateenistusel praostid Joel Luhamets ja Vallo Ehasalu, abipraost Peeter Paenurm, õpetajad Ants Leedjärv Kullamaalt, Toomas Nigola Põlvast, Mehis Pupart Tormast, Lea Heinaste Järva-Peetrist, Raigo Ojamets Kodaverest ja Urmas Oras, diakon Aivo Prükk Maarja-Magdaleenast, üliõpilane Marko Tiirmaa Otepäält ja ...