Merille Hommik. On levinud ütlemine, et igas halvas on midagi head. Rohkem kui aasta on maailm elanud rütmis ja kujul, mida me veel mõned aastad tagasi ei osanud ette ennustada. On tulnud väga palju elu ümber korraldada ja olla valmis, et olukord võib veelgi keerulisemaks muutuda.  Aasta, mis on ühiskonna toimenõtkuse proovile pannud, on olnud ühtlasi proovikiviks isiklikus plaanis kodanikuna, pereliikmena, kolleegina, ligimesena. Pandeemiaaeg on pannud meid ...

Ameerika ettevõte Sleep Junkie lasi korraldada uurimuse inimeste lugemisharjumuste kohta, selgitamaks välja, kas ja millised on seosed lugemise ja une kvaliteedi vahel. Küsitluse, millel osales ligi 1000 inimest, tulemused näitasid, et sõltumata sellest, kas loeti üks kord kuus või igal õhtul enne magamaminekut, aitas lugemine neil, kellel oli harjumus lugeda, kergemini lõõgastuda, vähendas stressi ja parandas une kvaliteeti. Need, kellel oli harjumus lugeda, magasid ...

Sattusin hiljuti lugema raamatut eakast daamist, kes otsustas ajalehekuulutuse kaudu leida kaasmaalane, kes oleks valmis kord nädalas prouat tasu eest külastama ja emakeeles juttu ajama. Proual läks hästi, sest ta leidis vestluspartneriks noore, haritud ja tarmuka üliõpilase ning nende iganädalastest vestlustest kujunes mõlemale oodatud aeg. Seda ka neil kordadel, kui nad oma jutuajamistes täielikule teineteisemõistmisele ei jõudnud. Aga see ei olnudki peamine – selleks ...

Jh 12:12–24 „Neil päevil sündis …“; „… ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: „Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!““; „Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale …“; „Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse …“. Need nopped võtavad kokku evangeeliumi ja on ühtlasi tuntuimad kirjakohad, mida teavad ka usu- ja kirikukauged inimesed. Ükski neist ...

Viimased nädalad on pannud meie kodanikuks olemise ja sotsiaalse närvi kõvasti proovile. Kui üldjuhul minnakse valima lootuses positiivsetele muudatustele või vähemalt senise säilimisele, siis seekordsed valimised on endaga esialgselt toonud kaasa pingeid, segadust ja teadmatusest kantud ärevust, mis Toompealt on kandunud all-linna ja sealt valgunud edasi üle Eesti ja väljapoole selle piire. Eestis aset leidvaid arenguid vaadates võib ju tõdeda, et toimuval on sarnasusi ...

Usutluses „Inimese vertikaalist“ (Looming 10/2017) tõdeb religiooniloolane Marju Lepajõe, et kirikutornid on tema jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus – nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme ning et kirikutorn teeb väiksed maakohad vaimselt suuremaks, kõrgemaks. Isegi kui kirikutes tegutsevate koguduste roll paikkonniti on väga erinev, on nad kellegi jaoks alati olulised ja olemas ning seda mitte ainult nähtaval maastikul, vaid ka hingemaastikul. Kunagi ...

Hiljuti sattus minu lugemislauale norralasest seikleja, kirjastaja ja ettevõtja Erling Kagge raamat „Vaikus müraajastul“ (Post Factum, 2018), milles autor toob välja huvitava fakti tänapäeva inimese keskendumisvõimes toimunud kiire muutuse kohta: kui aastatuhande vahetusel oli inimese keskendumisvõime keskmiselt 12 sekundit, siis nüüdseks on see langenud kaheksale sekundile. Mõistagi on iga inimese keskendumisvõime erinev ning mõned taluvad väliseid segajaid paremini kui ...

Möödunud nädalavahetusel pidas oma esimese väljaspool Ameerika Ühendriike toimunud väljasõiduistungi legendaarse ÜRO peasekretäri Dag Hammarskjöldi mõisas Skånes ÜRO Julgeolekunõukogu, mille mittealaliseks liikmeks kandideerib aastateks 2020–2021 ka Eesti. Tähelepanuväärselt tõdes organisatsiooni peasekretär António Guterres tänapäeva maailmas valitseva olukorra kirjelduses, et uus külm sõda on alanud, kuid võrreldes eelmise külma sõjaga on mitmeid erinevusi: kui toona oli ...

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

11. Nende tegevuse geograafiline areaal oli lai ning nad tegutsesid paljudes Euroopa maades, kus evangeelset usku on kuulutatud ja selle vaimus elatud – Saksamaal, Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Põhjamaades, Itaalias ja mujal. Kõigil neil naistel on olnud reformatsiooni kontekstis väga oluline roll kas reformaatorlike ideede levitajatena, nende toetajatena või evangeelsete ideede levikule kaasaaitajatena, kasutades oma ühiskondlikku ja poliitilist mõjuvõimu, et ...

10. Marguerite de Navarre oli võimekas literaat ja reformatsioonist kantud teoloogiliste vaadete patroon Prantsusmaal. Reformaatorlikud kirjutised mõjutasid Marguerite’i sedavõrd, et mõjuvõimsa roomakatoliku Sorbonne’i ülikooli teoloogiline eliit mõistis ta teravalt hukka ja süüdistas teda tema kirjutistes esinevate reformaatorlike ideede pärast. Üks munk leidis koguni, et Marguerite tuleks panna kotti ja visata Seine’i voogudesse. Arvatakse, et kui Navarra kuninganna näol ...

9. Olümpia surmale järgnes Euroopa humanistlikes ringkondades järelhüüete laviin. Paari kuu jooksul lahkusid katku tagajärjel ajast igavikku ka tema abikaasa Andreas ja vend Emilio. Märkimisväärne osa Olümpia Morata ladina- ja kreekakeelsest vaimsest loomingust (ladinakeelsed dialoogid ja kreeka poeemid, aga ka ladinakeelne kirjavahetus humanistidest mõtlejatega ja itaaliakeelne teiste mõttekaaslastega) läks kaduma Schweinfurdi piiramise käigus, ülejäänud avaldas Fulvio ...

8. Koraali on lauldud üle 500 aasta ning ka tänapäeval on see Saksa evangeelses lauluraamatus (nr 67). Johann Sebastian Bach komponeeris koraali ainetel 200 aastat hiljem kantaadi „Herr Christ, der einge Gottessohn“, milles kasutab koraali esimest ja viimast salmi. Elisabeth Crucigeri koraal on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Elisabeth oli kahe lapse ema. Poeg Caspar Cruciger (1525–1597) nooremast sai isa eeskujul teoloog ja pastor. Tütar Elisabeth (1529–?) abiellus pärast ...

7. 1586. aastal kutsuti 35aastasena ajast igavikku Mikael Agricola ja Pirjo Olavitütre ainus poeg Christian Agricola. Pirjo Olavitütar suri üheksa aastat hiljem 1595. aastal 70aastasena. Oma elu jooksul jõudis Pirjo Olavitütar olla suurte muutuste keskel: näha reformatsiooni saabumist ja kinnistumist Soomes just reformatsiooni seisukohast tähelepanuväärseimas paigas Turus. Samas said tema eluajal nähtavaks ka olulised vastureformatsiooni ilmingud. Reformatsioon, mis tõi ...

6. Ajaloolised allikad annavad Pirjo Olavitütre võrdlemisi pikast eluteest väga fragmentaarse ülevaate. Üks põhjus on arvatavasti selles, et 1546. aastal Turut armutult laastanud tulekahju hävitas märkimisväärse osa Turu arhiivist (k.a kirikuraamatud) ja toomkoolist. Küll aga esineb Pirjo Olavitütre nimi Rootsi riigiarhiivis olevates dokumentides. Allikate põhjal ei ole kahtlust selles, et 1525. aastal sündinud Pirjo Olavitütre puhul oli tegemist Soome esimese luterliku ...