Kõik autori postitused

2. veebruar – küünlapäev

Küünlapäevaga lõpeb jõulusündmustega seotud periood kirikuaastas. Seda päeva on kirikus tähistatud alates 4. sajandi keskpaigast. Tähtpäev lõpetab sisuliselt jõulutsükli. Küünlapäeval pühitseme Issanda templissetoomist tema 40. elupäeval. Õnnistades last ja tema vanemaid ülistab vana Siimeon Jumalat pääste eest, mille ta on valmistanud kõigi rahvaste silme ees, ja valguse eest, mida ta on andnud paista oma rahvale iisraelile. Vaga Siimeoni sõnad näitavad, et Jumala Vaim ...

Helsingi piiskop Laajasalo: kirik peab olema nähtaval

Helsingis seati 12. novembril 2017 ametisse uus piiskop Teemu Laajasalo. Kahtlemata toob uus piiskop naaberriigi pealinnas kaasa ka muudatusi kiriklikus elus. Millised need olla võiksid, sellest oli piiskop Teemu Laajasalo lahkelt valmis Eesti Kirikule kõnelema. Olete saanud Helsingi piiskopiks 43aastaselt. Kuidas saite sellesse kõrgesse ametisse nii noorelt? See on väga hea küsimus. Olen rõõmus ja tänulik selle eest, et mind on valitud. Mõtlen, et seda peaks küsima neilt, ...

Jumala sõna külv

Jumala sõna olulisust oskab hinnata iga ristiinimene. Ilmselt peab iga kristlane oluliseks sedagi, et sõnum Jumalast jõuaks paljude inimesteni. Nii oleme teoorias kõik seisukohal, et Jumala sõna tuleb külvata. Praktikas aga arvame sageli, et Jumala sõna peaksid külvama teised inimesed, mitte meie. Nii oodatakse näiteks, et vaimulikud oleksid Jumala edasiviijad. Teised arvavad, et misjonärid peaksid viima kirikukaugete inimesteni sõnumi Jumalast.  Martin Luther kõneles aga ...

Teenimatu arm

Paastuaeg pole sugugi enam kaugel. Jääb vaid kolm pühapäeva selle alguseni. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg, kes valmistasid ennast tavalistest koguduseliikmetest pikemalt ette aasta suurimate pühade vastu. Nii käsitleb pühapäev ees ootavale paastuajale vaadates armu teemat. Sõna arm on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras ja arhailine, kuid annab edasi usu kõige sügavama sisu. Arm tähendab Jumala halastust. Iga inimene on eksinud Looja vastu ja ...

Jeesus äratab usule

Oma maapealse elu ajal tegi Jeesus palju imesid. Kui mõelda kasvõi nendele lugudele haigete tervendamisest, mis on Piiblis kirja pandud, siis on neid aukartust äratav hulk. Ilmselt tegi Jeesus siiski palju rohkem imetegusid kui need, mis on Piiblisse kirja pandud. Iga imetegu jättis mingi jälje nende inimeste hinge. Nii neile, kes said ise Kristuselt abi, kui ka neile, kes nägid, kuidas teised said abi. Üks imede jälgedest inimeste elus oli kahtlemata usk Jeesusesse. Kui ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Pühapäev käsitleb Jeesuse avaliku tegevuse algust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta annab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au ...

Ristimise and

Uude aastasse astudes on meil sageli hinges küsimus, mida toovad need 365 päeva, mis seisavad meil ees. Uue aasta algus annab kirikus inimesele olulist tuge. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad sel päeval Jeesuse nime tähendusest. Nimi Jeesus tähendab „Issand on abi, Issand päästab“. Sellele nimele on kindel loota uut aastat alustades. Järgmine suur püha on kolmekuningapäev. Lääne kiriklikus traditsioonis on ...

Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu

Inimese elus on palju erinevaid tundeid ja üks olulisem nendest on rõõm. Elurõõmu tundmine näitab, et inimesega on kõik korras. Rõõmu tundmine sõltub sageli paljus inimesest endast ja tema ellusuhtumisest. Küsimus on selles, mida märkame, kas seda, mis on hästi, või seda, mis on halvasti. Ilmselt on eestlaste seas jõulud sedavõrd soositud pühad just sellepärast, et siis võime tunda rõõmu väikestest asjadest. Jõulukingid, jõulupuu, jõuluküünlad, jõululaulud, jõulukaardid ja ...

Valmistage Issandale teed

Advendiaja kolmas pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli väga tihedalt Jeesusega seotud. Kui Jeesuse sünnipäev on talvise pööripäeva lähistel, siis Ristijal Johannesel suvise pööripäeva lähistel. Seegi näitab nende kahe isiku seotust ja olulisust. Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja: ta kutsus inimesi meeleparandusele, sest tulemas oli maailma Päästja. Oma tegevusega kogus Johannes endale suure järgijaskonna, kellest osast said Jeesuse jüngrid. Johannes ...

Kirikukogu XXX koosseis alustas

EELK XXX kirikukogu saadikud ühispildil. Erik Peinar EELK XXX kirikukogu 62-liikmelise koosseisu esimesel kahepäevasel istungjärgul 28.–29. novembril Tallinnas valiti uus kirikuvalitsus ja tehti mitu ajaloolist otsust. Mõlemad päevad algasid jumalateenistusega Püha Vaimu kirikus. Kõige olulisem päevakorrapunkt oli kahtlemata konsistooriumi ehk EELK valitsuse valimine. Enne selle juurde jõudmist andsid 2015. a jaanuaris valitud ja nüüd ametist lahkuva kirikuvalitsuse ...

Kirikuvalitsuse uus koosseis

Kirikuvalitsuse liikmed: Tiit Salumäe (esireas vasakult), Urmas Viilma, Joel Luhamets, Katrin-Helena Melder (tagareas vasakult), Kadri Eliisabet Põder, Andrus Mõttus, Marko Tiitus ja Ove Sander. Erik Peinar Uues ametis alustanud assessor Katrin-Helena Melder kirjeldab oma tundeid ja tulevikuplaane järgmiselt: „Hetkel olen väga tänulik peapiiskop Urmas Viil­male kutse ja usalduse eest. Tänumeeles mõtlen ka oma mentorile piiskop Tiit Salumäele ja Ambla Maarja koguduse ...

Soome hoiab lippu kõrgel

6. detsembril möödub 100 aastat päevast, mil Soome sai iseseisvaks riigiks. Eesti Kirikule andis tähtpäevaintervjuu Mika Reiman, Soome Püha Peetruse koguduse nõukogu liige. Kuidas sa Eestisse jõudsid? Eestis olen elanud 17 aastat. Toonane tööandja Soomes koondas töötajaid. Siin oli väliskaubanduse koolitus, kuhu tulin õppima. Õppimise ajal Eestis sain töökoha Leinonen OÜ firmas. Samal ajal tutvusin oma elukaaslasega. Enamik soomlastest, kes Eestis elavad, ei ole siia ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Olen sageli seisatanud maailma lõpu stseene kujutavate maalide ees ja mõelnud nendele tunnetele, mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Nendel maalidel on keskmes trooniv Kristus, kes on tulnud maailma valitsejana tagasi ja kelle käes on kogu meelevald. Ta otsustab, kes pääseb igavesse ellu ja kes mitte. Nii palju tundeid ja küsimusi on nendes maalides. Osa inimestest tunneb seal rõõmu pääsemisest, teine osa võitleb, et mitte hukkuda, kolmas osa on juba langenud. Maali ees ...

Kiriku ja riigi suhetest Soomes president Urho Kekkoneni ajajärgul

Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on Soome ajaloo kõige kauem ametis olnud president, tema ametiaeg jäi aastatesse 1956–1981. Kekkoneni presidendiks oleku ajal muutus nii ühiskonnas kui kirikus vägagi palju ja kahtlemata jättis ta presidendina sellesse oma sügava jälje. Pekka Niiranen on teinud põhjaliku uurimuse. Tema raamat „Kekkonen ja kirkko“ (Helsinki 2000) analüüsib kiriku ja riigi suhteid president Kekkoneni ametiajal. Käesolevas artiklis seda ka refereerin. Tampere ...

Soome kirik valguskiireks nõukogude aja pimeduses

Alfred Toominga pühitsemist peapiiskopiks Tallinna toomkirikus toimetas Soome kiriku peapiiskop Martti Simojoki 9. juunil 1968. aastal. Mõlemad pildil keskel. EELK Konsistooriumi arhiiv Mõeldes Soome Vabariigi 100. aastapäevale meenuvad vast igale eestlasele arvukad kontaktid põhjanaabritega. Need kontaktid on alati olnud tugevad ja tihedad ning iga ajajärk meie rahvaste ajaloos on andnud neile oma erilise kuju. Kõige keerulisem oli selliseid kontakte hoida ja arendada ajal, ...