Kõik autori postitused

Võimalus saada kaplani kutsetunnistus

Kaplanite kutseühingul on alanud uus voor kaplani ja hingehoidja kutsetunnistuste väljastamiseks. MTÜ Eesti Kaplanite Kutseühing korraldab käesoleval aastal uue kaplani ja hingehoidja kutse andmise vooru. Kõigil huvilistel tuleb esitada vajalikud dokumendid hiljemalt 17. novembriks. Kogu vajaliku informatsiooniga on võimalik tutvuda Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel (leia kodulehel Töövaldkonnad / Eesti Kaplanite Kutseühing). Tartu ülikoolis töötajate nõustaja-kaplanina ...

Usuvõitlus

Kristlase ellu kuulub nii kahtlusi kui küsimusi ning on loomulik, et sageli inimene küsib oma südames, kas ma usun õigesti ja kas ma elan selle kohaselt, millesse usun. Inimese suhe Jumalaga peaks tähendama usaldust, kuid alati on küsimus, kas me usaldame Jumalat piisavalt. Nii on loomulik, et iga uskliku inimese hinges toimub aeg-ajalt ka usuvõitlus. Kord jäävad peale püsivad väärtused ja usaldus Jumala vastu, vahel aga astume kõrvale eluteelt ja sammume omi teid. ...

Püsivalt uuenevast kirikust

Soomkaido_ylik2017

Kristlik kirik on siin maailmas tegutsenud ligi 2000 aastat. Selle aja jooksul on maailm väga palju muutunud ja kahtlemata on muutunud ka kirik. Mõeldes muutustele võib kõnelda nii positiivsetest kui negatiivsetest arengutest. Vahel tähendavad muutused kiriku jaoks eemaldumist algsest elavast usust ja siis astuvad kiriku jaoks keskmesse enda organisatsiooniga hakkama saamine ja oma asendi kindlustamine ühiskonnas. Selliseid arenguid võis näha keskaja kirikus. ...

Jeesuse saadikud

Eestil on paljudes maailma riikides oma saatkond, mille ülesanne on esindada seal meie kodumaad. Välisesindused esindavad riigis, kus nad tegutsevad, meie poliitikat, arendavad majanduslikke ja kultuurilisi suhteid ja kaitsevad meie kodanikke. Tänu diplomaatilisele esindatusele suhtleme muu maailmaga. Kristlik kirik on Jumala riik ja meie oleme selle saadikud maailmas. See tähendab suurt vastutust, sest meie ülesanne on esindada Jeesust oma kaasinimestele. Diplomaadid ...

Usk ja uskmatus

On huvitav, et sarnase tähendusega sõnadel nagu usk ja usklik on Eesti elanike jaoks nii erinev tähendus. Kui küsida tänaval inimestelt, kas nad on usklikud, vastab enamik, et nad pole usklikud. Kuid kui küsida, kas nad usuvad Jumala või kõrgema jõu olemasolu, leiab suur osa, et keegi kõrgem on olemas. Usk on oluline, sest Jeesus ütles, et „kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47). Nii sõltub inimese usust tema surmajärgne saatus. Kas pääsemiseks igavesse ellu piisab ...

Soomes algab peapiiskopi valimise protsess

M2kinen_2015

Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Kari Mäkinen (fotol), kes on olnud ametis alates aastast 2010, on teatanud, et jääb järgmise aasta juunis pensionile. Nüüd on Soomes algamas uue peapiiskopi valimise protsess. Alates 25. septembrist kuni 27. novembrini on võimalik esitada kandidaate peapiiskopi ametisse. Vastavalt Soome luterliku kiriku kirikuseadusele võib peapiiskopikandidaadi esitada vähemalt 30 valimistel hääleõigust omavat liiget. Valimiskogu on suur, ...

Suurim käsk

Kui Jeesus elas meie maailmas, oli juutidel välja töötatud väga täpne seaduste ja käskude süsteem, mis oli suures osas kirjas Tooras ehk viies Moosese raamatus, aga millele olid vagad kirjatundjad koostanud ka oma seletusi ja tõlgendusi. Elati ühiskonnas, kus kõik oli reglementeeritud ning paraku tõdeti, et ükski inimene ei suuda kõiki neid käske ja määrusi täita. Tunne, et olen patune ega suuda kõiki reegleid järgida, oli paha, siit tulebki küsimus, milline käskudest on ...

Väike katekismus vajab kaasajastamist

LutheriKate1 copy

Mõeldes Martin Lutheri väikesele katekismusele tekib mul väga vastakaid tundeid. Ühest küljest hindan seda raamatut meie maailma mõjutajana. Aastal 1529 trükitud katekismus on mõjutanud meie kultuuriruumi rohkem, kui oskame arvata. Kui paljud põlvkonnad on selle raamatu abil õppinud elama eetilist ja moraalset elu! Kui paljud erinevate aegade inimesed on selle raamatukese abil mõistnud usu kõige olulisemaid tõdesid! Teisalt ei kasuta ma seda raamatut mitte kunagi ...

Igapäevane leib

Kunagi piisas inimesele õnneliku elu elamiseks leivast ja tagasihoidlikust majast. Lõikustänupüha oli siis päev, mil oli saak koristatud ja inimene, kes sõltus üksnes looduse viljakusest, tõi oma tänu Loojale selle eest, et leib oli laual. Heal aastal piisas leivast uue viljasaagini, ikalduse korral aga ootas ees nälg. Inimene tajus, et kõik ei sõltu tema tööst, vaid Loojast, kes annab kord hea ilma, kord halva. Seepärast tänas põllupidaja Jumalat leiva eest. Tänapäeva ...

Jeesus annab elu

Sügisel kolletuvaid lehti vaadates tekib paratamatult mõte kaduvusest ja surmast. Alles hiljaaegu oli looduses veel palju jõudu, nüüd näeme juba närbumist ja närtsimist. Nii on paratamatult lood ka inimesega. Elu ja surma teema puudutab iga inimest siin maailmas. Peame nägema ka seda, kuidas meie lähedased inimesed muutuvad nõrgemaks ja haigemaks ning oluliste ligimeste matuserongis käimine on ütlemata valus kogemus. Nendel keerulistel hetkedel mõtleme, mis on pärast kõige ...

Jumala hoolitsus

Mure on inimese tunne, mis võib tema elu küllaltki olulisel määral häirida. Muretsedes mõtleme sageli kõige halvematele ees ootavatele stsenaariumidele ja kardame nende täitumist. Tegu on tundega, millest pole kasu, mis laastab inimest ja rikub tema tuju. Murest tasuks seetõttu vabaneda. Vabanemine pole aga sugugi lihtne, sest muretseja õigustab sageli oma tegevust sellega, et tulevikku peab ikka vaatama ja ka halbadele stsenaariumidele peab mõtlema. Selles lauses on ...

Tänulikkus

Meie ühiskond on varasema ajaga võrreldes palju muutunud. Poest väljudes hoiab tavaliselt ees sammuv inimene ust lahti ja tema järel tulev tänab teda selle eest. See on ilus komme aidata ligimest ja olla talle tänulik. Selline väline ja formaalne tänamine ei tähenda küll palju, kuid muudab üldise õhkkonna meie ümber heaks ja sõbralikuks. Kui formaalne tänulikkus kasvab, siis kuidas on siira, südamest tuleva tänulikkusega? Olen vaadanud kirikus eestpalvesoove, mida inimesed ...

Meie ligimene

Ligimese armastamine on üks keskseid kristlikke teemasid ja enamik end kristlaseks nimetavatest inimestest väidab, et hoolib oma ligimesest. Tegelikkus näeb aga vahel välja teistsugune. Tihti märkame vaid neid, kes on meile olulised ja kasulikud, ning unustame need, kes on meie jaoks võõrad. On loomulik, et pereliikmed kannavad üksteise eest hoolt ning kolleegid või naabrid üksteist toetavad. Ligimesearmastus aga võiks tähendada rohkemat kui vaid nende inimeste toetamist, ...

Helsingi piiskopiks valiti Teemu Laajasalo

Soome luterliku kiriku Helsingi piiskopiks kandideeris kolm vaimulikku. Teemu Laajasalo kõrval kandideerisid piiskopi ametisse Luterliku Maailmaliidu abipeasekretär Kaisamari Hintikka ja Helsingi ülikooli sotsiaaleetika professor Jaana Hallamaa. Kuna Laajasalo sai 51,2% häältest, valiti ta 16. augustil esimeses hääletusvoorus  piiskopiks. Teemu Laajasalo lõpetas 1997 Helsingi ülikooli usuteaduskonna magistrikraadiga. Laajasalo on kasvatusteaduse doktorina põhjalikult kursis ...

Peresidemed toovad von Dellingshausenid igal aastal Eestisse

Juuli lõpus külastas Eestit kuulsast Dellingshausenite suguvõsast pärit Thomas von Dellingshausen koos abikaasa Verenaga. Thomas von Dellingshauseni vanaisa oli Eestimaa rüütelkonna esimees Eduard von Dellingshausen ja isa oli Ewert von Dellingshausen. Neile kuulus Aaspere mõis. Mõlemad on maetud Haljala kiriku kõrvale. Thomas Von Dellingshausen on sündinud 1940. a Saksamaal, kuhu tema isa tuli 1918. a, sest oli oht, et Punaarmee ründab Eestit. Isa soovis, et pere oleks ...