Kõik autori postitused

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Pühapäev käsitleb Jeesuse avaliku tegevuse algust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta annab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au ...

Ristimise and

Uude aastasse astudes on meil sageli hinges küsimus, mida toovad need 365 päeva, mis seisavad meil ees. Uue aasta algus annab kirikus inimesele olulist tuge. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad sel päeval Jeesuse nime tähendusest. Nimi Jeesus tähendab „Issand on abi, Issand päästab“. Sellele nimele on kindel loota uut aastat alustades. Järgmine suur püha on kolmekuningapäev. Lääne kiriklikus traditsioonis on ...

Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu

Inimese elus on palju erinevaid tundeid ja üks olulisem nendest on rõõm. Elurõõmu tundmine näitab, et inimesega on kõik korras. Rõõmu tundmine sõltub sageli paljus inimesest endast ja tema ellusuhtumisest. Küsimus on selles, mida märkame, kas seda, mis on hästi, või seda, mis on halvasti. Ilmselt on eestlaste seas jõulud sedavõrd soositud pühad just sellepärast, et siis võime tunda rõõmu väikestest asjadest. Jõulukingid, jõulupuu, jõuluküünlad, jõululaulud, jõulukaardid ja ...

Valmistage Issandale teed

Advendiaja kolmas pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli väga tihedalt Jeesusega seotud. Kui Jeesuse sünnipäev on talvise pööripäeva lähistel, siis Ristijal Johannesel suvise pööripäeva lähistel. Seegi näitab nende kahe isiku seotust ja olulisust. Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja: ta kutsus inimesi meeleparandusele, sest tulemas oli maailma Päästja. Oma tegevusega kogus Johannes endale suure järgijaskonna, kellest osast said Jeesuse jüngrid. Johannes ...

Kirikukogu XXX koosseis alustas

EELK XXX kirikukogu 62-liikmelise koosseisu esimesel kahepäevasel istungjärgul 28.–29. novembril Tallinnas valiti uus kirikuvalitsus ja tehti mitu ajaloolist otsust. Mõlemad päevad algasid jumalateenistusega Püha Vaimu kirikus. Kõige olulisem päevakorrapunkt oli kahtlemata konsistooriumi ehk EELK valitsuse valimine. Enne selle juurde jõudmist andsid 2015. a jaanuaris valitud ja nüüd ametist lahkuva kirikuvalitsuse assessorid ja kantsler aru oma tööst ja suurematest ...

Kirikuvalitsuse uus koosseis

Uues ametis alustanud assessor Katrin-Helena Melder kirjeldab oma tundeid ja tulevikuplaane järgmiselt: „Hetkel olen väga tänulik peapiiskop Urmas Viil­male kutse ja usalduse eest. Tänumeeles mõtlen ka oma mentorile piiskop Tiit Salumäele ja Ambla Maarja koguduse õpetajale Tõnu Linnasmäele ning kõigile oma koguduse kaastöölistele. Kõigil neil on olnud osa minu vaimulikuks saamise ja kasvamise teel ning valmisolekul assessori ametiks. Tänan kirikukogu võimaluse eest ja ...

Soome hoiab lippu kõrgel

6. detsembril möödub 100 aastat päevast, mil Soome sai iseseisvaks riigiks. Eesti Kirikule andis tähtpäevaintervjuu Mika Reiman, Soome Püha Peetruse koguduse nõukogu liige. Kuidas sa Eestisse jõudsid? Eestis olen elanud 17 aastat. Toonane tööandja Soomes koondas töötajaid. Siin oli väliskaubanduse koolitus, kuhu tulin õppima. Õppimise ajal Eestis sain töökoha Leinonen OÜ firmas. Samal ajal tutvusin oma elukaaslasega. Enamik soomlastest, kes Eestis elavad, ei ole siia ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Olen sageli seisatanud maailma lõpu stseene kujutavate maalide ees ja mõelnud nendele tunnetele, mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Nendel maalidel on keskmes trooniv Kristus, kes on tulnud maailma valitsejana tagasi ja kelle käes on kogu meelevald. Ta otsustab, kes pääseb igavesse ellu ja kes mitte. Nii palju tundeid ja küsimusi on nendes maalides. Osa inimestest tunneb seal rõõmu pääsemisest, teine osa võitleb, et mitte hukkuda, kolmas osa on juba langenud. Maali ees ...

Kiriku ja riigi suhetest Soomes president Urho Kekkoneni ajajärgul

Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on Soome ajaloo kõige kauem ametis olnud president, tema ametiaeg jäi aastatesse 1956–1981. Kekkoneni presidendiks oleku ajal muutus nii ühiskonnas kui kirikus vägagi palju ja kahtlemata jättis ta presidendina sellesse oma sügava jälje. Pekka Niiranen on teinud põhjaliku uurimuse. Tema raamat „Kekkonen ja kirkko“ (Helsinki 2000) analüüsib kiriku ja riigi suhteid president Kekkoneni ametiajal. Käesolevas artiklis seda ka refereerin. Tampere ...

Soome kirik valguskiireks nõukogude aja pimeduses

Mõeldes Soome Vabariigi 100. aastapäevale meenuvad vast igale eestlasele arvukad kontaktid põhjanaabritega. Need kontaktid on alati olnud tugevad ja tihedad ning iga ajajärk meie rahvaste ajaloos on andnud neile oma erilise kuju. Kõige keerulisem oli selliseid kontakte hoida ja arendada ajal, mil Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Sel ajal tunti rõõmu igast väiksemastki kontaktist. Need sündisid ja arenesid ajal, mil Martti Simojoki (1908–1999) oli Soomes ...

Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Meie maailmas on sageli olulisel kohal küsimus võimust. Võimu nimel unustatakse tihti eetika ja moraal ning käitutakse väiklaselt, näidates endast nõrgemal positsioonil olevale inimesele tema koht kätte. Võimu saamise nimel on sündinud sõdasid ja tapetud inimesi. Ka Jeesuse ajal oli oluline küsimus võimust. Uhked valitsejad läksid sõjaratsude seljas Jeruusalemma, et näidata, kelle käes on võim. Jeesus vastandub neile ilmalikele valitsejatele ja läheb pühasse linna eeslisälu ...

Kristus – taeva ja maa Issand

Igale asjale siin maailmas on oma aeg ja paraku on ajal oma piirid. Kirikuaasta läheneb lõpule, et võiks alata uus ja et me saaks taas otsast alustada Jeesuse elu ja tegevuse vaatlemist ning kogemist oma elus. Paraku ei lõpe mitte ainult kirikuaasta, vaid ka inimese aeg siin maailmas on piiratud ja just sellepärast on ajaloos kirikuaasta viimasel pühapäeval tähistatud ka surnutemälestuspüha, millega meenutatakse oma kalleid lahkunud omakseid ja valmistutakse sellest ...

Helsingis uus piiskop

12. novembril pühitses Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen ametisse Helsingi uue piiskopi Teemu Laajasalo. Helsingi piiskop on Soome piiskoppidest noorim, olles vaid 43aastane. Ta on paljudele soomlastele tuntud teleesinejana. Seni Helsingi Kallio koguduse õpetajana töötanud Laajasalo valiti augustis esimeses voorus järgmiseks Helsingi piiskopiks, sest piiskop Irja Askola otsustas siirduda pensionile. Laajasalo on seitsmes ametisolev Helsingi piiskop. Helsingi ...

Valvake!

Kirikuaasta läheneb lõpule. Kirikuaasta eelviimane pühapäev kõneleb kõige lõpust, millega seondub valvamine, valmistumine surma, Kristuse taastulemise ja igaviku vastu. Tegu on teemadega, mis on inimese jaoks rasked ja keerulised. Kes meist ei tahaks elada õnnelikult siin maailmas ja mitte mõelda sellele, et kunagi peab paratamatult meie eksistents siin lõppema. Ometi on inimese surm ainus asi, mis on siin maailmas kindel. See saabub igaühele kord; mõnele varem, teisele ...

Tähistati usupuhastuspüha

Tallinnas Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 31. oktoobril usupuhastuspüha piduliku jumalateenistusega. Enne kell 18 algavat kiriklikku osa toimus kirikuvalitsuse ruumes peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtt, kuhu olid kutsutud institutsioonide esindajad, tänu kelle panusele saab lõpusirgele jõudvat reformatsiooni teema-aastat kordaläinuks pidada. Peapiiskop rõhutas, et tal on raske panna sõnadesse oma tänu, samuti pole ta kindel, et ...