Kõik autori postitused

Ristil on oluline koht kristlase usus

1. ladinarist

Tõenäoliselt on rist maailma tuntuim sümbol. Võib öelda, et tegu on kiriku logoga, mida teavad kõik. Kuid mitte ainult: rist on kasutusel ka hauamärgina või punase ristina meditsiinis. Rist on mitmete riikide lippudel ja paljudel vappidel. Lapse ristimisel teeb vaimulik tema otsaesisele ristimärgi ja inimest viimsele teekonnale saates on jälle ristimärk see, mis teda igaviku vastu ette valmistab. Algselt oli rist brutaalne hukkamisvahend. Piinarikas ja aeglane surm ootas ...

Soome ja Vene kiriku pead kohtusid Moskvas

Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Tapio Luoma arendas Moskvas suhteid õigeusu kirikuga. Soome peapiiskop Tapio Luo­ma koos kaaskonnaga, sealhulgas ka Ingeri kiriku Viiburi koguduse ülemõpetaja Vladimir Dorodnij, külastas Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli eelmisel nädalal. Luoma viibis Venemaal patriarh Kirilli kutsel ja rõhutas oma soovi, et õpetuslikud vestlused Vene õigeusu kiriku ja Soome luterliku kiriku vahel jätkuksid. Õpetuslik diskussioon kahe ...

Misjonärid lahkuvad Eestist, aga koostöö jätkub

Soome misjonärid Joona Toivanen (Tartu Maarja koguduse õpetaja, vasakult), Helene Toivanen ja Pia Ruotsala ning EELK misjonikomisjoni liige Kaido Soom. Kätlin Liimets Ühel päeval laekus mu postkasti kiri, milles Soome kiriku Mikkeli piiskopkonna sekretär palus mind kõnelema nende töötajatele Eestiga tehtavast sõpruskoguduste tööst, sest Soome misjoniorganisatsioon Lähetysseura (misjoniselts) on taandumas nii Venemaalt kui Eestist. Mikkeli piiskopkond leiab, et ...

Piiskop Kaisamari Hintikka: oluline on kuulamisoskus ja koostöö

Pühapäeval, 10. veebruaril pühitseti Espoo toomkirikus ametisse Espoo piiskop Kaisamari Hintikka, kes pidas teenistusel jutluse. Espoo piiskopkond on kiriklikult eestlastele oluline, sest lisaks mitmetele sõpruskogudustele on seal ka suur eesti kogukond. Vaid neli päeva enne ametisse pühitsemist oli piiskop Hintikka valmis Eesti Kirikule andma intervjuu. Tänapäeva Soomes pole kirik enam endastmõistetav ja seepärast võib küsida, mis on teid toonud kiriku juurde ja vaimulikku ...

Soome kirikulehe kolumnistide seas ka eestlane

Hermann Kalmus on soomlaste kristliku nädalalehe Kotimaa esimene eestlasest kolumnist. Arhiiv Soome luterlik kirikuleht Kotimaa avalikustas 10. jaanuari lehes käesoleva aasta kolumnistid, kes kirjutavad ajalehte arvamusveerge, mis analüüsivad kiriku ülesannet. Lehe kolumnistid vahetuvad igal aastal. Teemade seas peatutakse seksuaalsuse ja naiste teemadel ning Soome ja Eesti kiriku võrdlusel. Samuti käsitletakse sotsiaalmeediaga seonduvat. Kolumnistidest tuntuim on ...

Soome kiriku lauluraamat mobiilis paremini kasutatav

Soome luterliku kiriku teabekeskuse andmeil on Soome lauluraamat saanud uue nüüdisaegse ja mobiilisõbraliku versiooni. Lauluraamat on endiselt leitav aadressilt virsikirja.fi. Leht on väga mobiilisõbralik ja sealt leiab laulu kergesti üles nii pealkirja, numbri kui ka üksnes laulu sõnade abil. Samuti leiab kergemini üles lauludega seotud lood, mis tulevad kohe laulu sõnade järel. Uuendusena on ära toodud laulude teemad, mis haakuvad nii kirikuaasta kui ka kiriklike ...

Kirikuaasta aluseks on Kristuse elu

Astusime eelmisel pühapäeval uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin lähtutakse Kristusest ja tema eluga seotud etappidest. Samuti mängib siin olulist rolli kirik. Kirikuaasta ei kujunenud välja ühe hetkega, vaid on pika ajaloolise protsessi tulemus. Kristliku kalendri kujunemist mõjutas tugevasti juutlik kalender. Oluline osa on ka pööripäevadel, mis aitavad looduses toimuvate muutustena vaadata ka inimese hinge. Kirikuaastas on ...

Leeriõnnistus intellektipuudega inimestele

intellektipuudega

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus on õnnistajad ja õnnistuse saanud ühiselt altari ees. Erakogu Pühapäeval, 21. oktoobril oli pidulik päev seitsme leerilapse jaoks, kes said leeriõnnistuse peapiiskop Urmas Viilmalt Tallinna toomkirikus. Intellektipuudega inimesed olid õppinud Jumala sõna tundma leerilaagris, mis toimus EELK laagrikeskuses Talu. Leerilastest neli ka ristiti, ülejäänud kolm olid eelnevalt ristitud. Laagris oli igal leeriõppijal ka oma isiklik juhendaja. Osa ...

Tartu ülikooli usuteaduskond alustas uut õppeaastat lootusrikkalt

Õppetöö usuteaduskonnas on alanud. Diana Tomingas Kolmandal septembril algas uus õppeaasta Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teaduskond vaatab tulevikku lootusrikkalt, sest vastuvõetute hulk on viimaste aastate suurim. Tartu ülikoolis alustab õpinguid 4359 uut üliõpilast, neist usuteaduskonnas 39. Usuteaduskonna uutest üliõpilastest 13 alustab bakalaureuseõppes, 22 magistriõppes ja 4 doktorantuuris. Üldse on usuteaduskonnas praegu kokku 123 üliõpilast. Viimasel kahel aastal ...

Kirikus kasutusel olevast sümboolikast

On teada-tuntud asi, et kiriklikud institutsioonid ja ametikandjad on läbi ajaloo kasutanud oma vappi. Kus ja kuidas, see on aja kulgedes suuresti varieerunud. Mitmetes meie vanades kirikuhoonetes näeme kaugetest aegadest pärit piiskopivappe. Äsja Haapsalu toomkirikus õnnistatud piiskop Tiit Salumäe vapp, mis koos EELK lipuga annab selge tähenduse, et tegu on piiskopikirikuga, võis kirikurahvas taas suurendada huvi kiriklike heraldiliste sümbolite vastu. EELK lipp ja ...

Siberis eestlastel külas

Surnuaiapühal jagasid armulauda piiskop Aarre Kuukauppi ja õpetaja Kaido Soom. 2 x Kaido Soom Viibisin sel suvel taas külas Siberi eestlastel, et neile jumalasõna kuulutada. Ettevõtmine sai teoks tänu misjonikeskuse toetusele, kes kandis reisiga seotud kulud. Esmalt viibisin Novosibirski lähedal (500 kilomeetri kaugusel) asuvates Oravakülas ja Uuskülas, mis on traditsioonilised eesti külad. Paraku on Venemaal samad arengud nagu Eestiski: külad jäävad tühjaks ja noorem ...

Piiskop Lõtkini eluülesanne on seada vanemaid igasse linna

Külastasin Siberis Venemaa suuruselt kolmandas linnas Novosibirskis Siberi luterliku kiriku piiskoppi Vsevolod Lõtkinit. Kui meil Eestis sageli kurdetakse selle üle, et kiriku liikmeskond kahaneb, siis piiskop Lõtkini näide kinnitab, et on võimalik ka vastupidine areng: ühe inimese pöördumisest usu poole võib saada alguse kirik, millel on 2000 liiget. Jumala sõna levitamine ja misjonitöö kannab vilja, vaja on vaid astuda samm ja anda usust teistele tunnistust. Piiskop ...

Jumal kutsub ja annab ülesande

Kaido2018märts_0453

Kui me kõik maha kukkusime, siis ma kuulsin üht häält mulle ütlevat heebrea keeles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad? Raskeks läheb sul astla vastu takka üles lüüa!“ Mina aga ütlesin: „Kes sa oled, isand?“ Aga Issand vastas: „Mina olen Jee­sus, keda sa taga kiusad. Kuid nüüd tõuse püsti ja seisa oma jalgadel, sest mina olen sulle end näidanud selleks, et sind määrata sulaseks ja kõige selle tunnistajaks, mida sa oled näinud minu juures ja näed, kui ma sulle end veel ...

Usuteaduskonna panus kirikuellu on suur

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on taas 10 usuteadlast lõpetamas oma õpinguid. Ühiskonnas on oluline, et ka teoloogia oleks teadusvaldkonnana esil. Kuid ilmselt hauvitab lugejat ka see, mida usuteaduskonnas õpetatakse ja milline on selle roll kiriku jaoks. Usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik oli lahkelt valmis Eesti Kirikule seda selgitama. Järjekordne õppeaasta Tartu Ülikoolis hakkab lõppema. Kuidas usuteaduskonnal läheb? Urmas Nõmmik: Ikka väga hästi läheb. Meil on üle ...

Petseri kirikut ei anta Ingeri kiriku alluvusse

Petseri2009_f.t.Hollo

Restaureerimise järel plaanis Ingeri kirik kasutada Petseri Peetri kirikut (fotol) oma tegevuseks Petseris. Ingeri kiriku taotlusele vastas Pihkva oblasti varade juht Larissa Vassiljeva, et kirik on kohaliku kultuuriobjektina kaitse all ja seda ei kasutata eesmärgipäraselt. Samas ei välistanud Vassiljeva pärast katastrisse kandmist ja kasutusotstarbe muutmist kiriku haldusküsimuse ümbervaatamist. Venemaa ajaleht Pskovskaja Gubernija ...