Kõik autori postitused

Eestlased hoiavad Soomes kokku

Helsingi eestlaste seas teeb kirikutööd koguduse kantor Dagmar Õunap, kes sai 2017. aasta kodanikupäeval välisministeeriumi aukirja eesti muusikakultuuri hoidmise ning kontserttegevuse korraldamise eest Soomes. Ta oli Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul lahkelt valmis jagama oma kogemusi ajalehega Eesti Kirik Tunnustatud kantor on õppinud Sibeliuse akadeemia kirikumuusika osakonnas. Kirikumuusika vastu tekkis tal huvi juba Viljandi Jaani koguduse leerikoolis, kus oli palju ...

Aastapäevapidu

Tartust sõitis aastapäeva eel rohkelt autosid Pärnu. Vaatamata lühendatud tööpäevale tuli kahjuks nii päästekomitee ausamba avamist kui ka Matti Pätsi poolt ette loetud iseseisvusmanifesti kuulata raadiost autoroolis: ikka teel minevikust tulevikku, väärtustades olevikku. Minu ja Eesti Vabariigi sünnilinn Pärnu pidutses: rahvapidu ja kontserdimajas linnapea sätitud vastuvõtt, mida väisas ka president. Esmaettekandel olnud teos „Eile nägin ma Eestimaad“ oli vaimustav, ent ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühiskonda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute inimeste kogu ...

Palve ja usk

Kui inimestel oli Jeesuse maapealse elu ajal mingi koorem, siis leidsid nad kergelt üles Kristuse kui suurima abiallika. Nad pöördusid Jeesuse poole ning palusid temalt tuge ja abi. Issand nägi nende vajadusi ja nägi nende usku ning ulatas abikäe. Piiblist võib leida palju lugusid, milles tuleb esile palve ja usu jõud. Jeesus ütles mäejutluses: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale ...

Eesti sajas sünnipäev Peterburis

Eesti sajandat sünnipäeva tähistatakse mitmel pool maailmas, ka Peterburis, mis on Eesti iseseisvumisprotsessis olnud oluliseks linnaks. Mitmed iseseisvumisaja suurkujud on olnud Peterburiga seotud. Nüüdseks on linna jäänud ainult väike aktiivne eesti kogukond. Kes on tänapäeva Peterburi eestlased, millised on nende soovid ja mida tähendab neile kodumaa? Pühapäeval, 11. veebruaril oli Peterburi Jaani kirikus 25 kirikulist. Kõik aktiivsed ja tublid inimesed. Neist viiega ...

Tuhkapäevaga juhatatakse sisse paastuaega

Tuhkapäevaga (sel aastal 14. veebruaril) algab paastuaeg. Päeva nimetus tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümbol. Tegu on vana Iisraeli tavaga. Ka Piiblis on mitmeid tuha päheraputamise kirjeldusi. Näiteks Juuditi raamatus on kirjeldus, kuidas juudid valmistusid võitluseks Assuri kuningaga: „Kõik Iisraeli mehed, naised ja lapsed, kes elasid Jeruusalemmas, heitsid siis maha templi ette, raputasid endale tuhka pähe ja laotasid oma kotiriided ...

Soome kirik valib peapiiskoppi

Peapiiskopi valimistel Soomes said teise vooru Tapio Luo­ma ja Björn Vikström. Soome peapiiskop Kari Mäkinen siirdub tänavu juunis pensionile. 8. veebruaril valiti uut peapiiskoppi viie kandidaadi seast. Valimissüsteem Soome luterlikus kirikus, kus on ligi 4 miljonit liiget, on keeruline. Valimistel osales 1525 hääleõiguslikku isikut kaheksast piiskopkonnast ja Turu peapiiskopkonna viiest praostkonnast. Hääletus toimus kohtadel, aga oli võimalik ka eelhääletada. Kuna keegi ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Jeesus sai sellega hakkama, sest ta oli Jumala Poeg ja ilma patuta. Tal oli silme ees selge siht ning ta teadis, mis on tema maailmas olemise eesmärk. Jeesus mõistis, et saatana pakutu on tühine võrreldes sellega, mida tema tuli siia maailma tegema. Inimkonna päästmine oli Jeesuse jaoks palju kaalukam kui maine võim või rikkus. Kiusatused kestsid ...

Jumala armastuse ohvritee

Pühapäev juhib sisse kolmapäeval, 14. veebruaril algava paastuaja. Jeesus on teel Jeruusalemma, kus teda ootavad ees tagakiusamine ja inimlik väiklus. Oma positsiooni säilitamise nimel olid variserid ja kirjatundjad valmis tegema kõik võimaliku selleks, et ohtlikust konkurendist vabaneda. Jeesus oleks võinud pettuda oma ohvriteel ka kõige lähedasemates, kes ei suutnud talle raskel hetkel toeks olla. Kuid ta ei tee seda, sest mõistab Jumala suurt plaani päästa tema ...

2. veebruar – küünlapäev

Küünlapäevaga lõpeb jõulusündmustega seotud periood kirikuaastas. Seda päeva on kirikus tähistatud alates 4. sajandi keskpaigast. Tähtpäev lõpetab sisuliselt jõulutsükli. Küünlapäeval pühitseme Issanda templissetoomist tema 40. elupäeval. Õnnistades last ja tema vanemaid ülistab vana Siimeon Jumalat pääste eest, mille ta on valmistanud kõigi rahvaste silme ees, ja valguse eest, mida ta on andnud paista oma rahvale iisraelile. Vaga Siimeoni sõnad näitavad, et Jumala Vaim ...

Helsingi piiskop Laajasalo: kirik peab olema nähtaval

Helsingis seati 12. novembril 2017 ametisse uus piiskop Teemu Laajasalo. Kahtlemata toob uus piiskop naaberriigi pealinnas kaasa ka muudatusi kiriklikus elus. Millised need olla võiksid, sellest oli piiskop Teemu Laajasalo lahkelt valmis Eesti Kirikule kõnelema. Olete saanud Helsingi piiskopiks 43aastaselt. Kuidas saite sellesse kõrgesse ametisse nii noorelt? See on väga hea küsimus. Olen rõõmus ja tänulik selle eest, et mind on valitud. Mõtlen, et seda peaks küsima neilt, ...

Jumala sõna külv

Jumala sõna olulisust oskab hinnata iga ristiinimene. Ilmselt peab iga kristlane oluliseks sedagi, et sõnum Jumalast jõuaks paljude inimesteni. Nii oleme teoorias kõik seisukohal, et Jumala sõna tuleb külvata. Praktikas aga arvame sageli, et Jumala sõna peaksid külvama teised inimesed, mitte meie. Nii oodatakse näiteks, et vaimulikud oleksid Jumala edasiviijad. Teised arvavad, et misjonärid peaksid viima kirikukaugete inimesteni sõnumi Jumalast.  Martin Luther kõneles aga ...

Teenimatu arm

Paastuaeg pole sugugi enam kaugel. Jääb vaid kolm pühapäeva selle alguseni. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg, kes valmistasid ennast tavalistest koguduseliikmetest pikemalt ette aasta suurimate pühade vastu. Nii käsitleb pühapäev ees ootavale paastuajale vaadates armu teemat. Sõna arm on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras ja arhailine, kuid annab edasi usu kõige sügavama sisu. Arm tähendab Jumala halastust. Iga inimene on eksinud Looja vastu ja ...

Jeesus äratab usule

Oma maapealse elu ajal tegi Jeesus palju imesid. Kui mõelda kasvõi nendele lugudele haigete tervendamisest, mis on Piiblis kirja pandud, siis on neid aukartust äratav hulk. Ilmselt tegi Jeesus siiski palju rohkem imetegusid kui need, mis on Piiblisse kirja pandud. Iga imetegu jättis mingi jälje nende inimeste hinge. Nii neile, kes said ise Kristuselt abi, kui ka neile, kes nägid, kuidas teised said abi. Üks imede jälgedest inimeste elus oli kahtlemata usk Jeesusesse. Kui ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Pühapäev käsitleb Jeesuse avaliku tegevuse algust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta annab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au ...